Dividendipiraadi meisterklass!

Ahoi sõbrad, kuidas kevad edeneb? Olete juba märganud, et märts on kohe läbi? Ütlen ausalt, minu jaoks on täielik veebruar veel, sest õues on nii külm😅

Loodan, et homme saab kuu kokkuvõtte juba ära teha, kui märtsikuu rahasadu läbi saab. Peaasi, et ma selle ikka märtsiks nimetan, kuigi tunne veel talvine :)

Täna aga õppisin jälle midagi uut! Nimelt sattusin lugema, kuidas tõelised profid passiivseid sissetulekuid tekitavad. Olen isegi korduvalt raamatu kirjutamisele ja välja andmisele mõelnud, mul on muide paar väga head teemat soolas ka juba, peamiselt enda halenaljakate säästmis- ja investeerimiskogemuste pagasist. Saaksite teie ka naerda, ja häid näiteid, kuidas mitte teha. Minu tänane lugu on aga hoopis hea näide, kuidas vägagi edukalt teha, ja see tuleb lausa riigikogulase hr Stalnuhhini eeskujul.

Tema nimelt on raamatud juba ammu valmis kirjutanud ja väljagi andnud. Ja miks mitte siis kindlustada, et autoritasud ka kenasti koju jõuavad, ning valijad täpselt teavad juba varasest noorusest peale, et kes neid esindab.

Mihhail Stalnuhhin, riigikogu kuluhüvitiste aruande järgi olete te möödunud aastal ostnud 4331 euro eest raamatuid ja lasknud need tasuda kuluhüvitiste eest. Mis raamatutega on tegu?

Need on minu raamatud.

Teie enda raamatud?

Jah. Esinduskulud on enda esindamiseks ja ma kasutan neid üritustel. Panen välja igasuguste lasteürituste auhindadeks jne.

Tegemist on siis lasteraamatutega, mida te olete ise välja andnud?

Jah.

Kas selline tegevus teie endi silmis on riigikogu liikme hea tavaga kooskõlas ja kas te ei näe siin huvide konflikti?

Kas ma teen seda mitteametlikult? Kas see ei käi kantseleist läbi? Kui ma tulen lasteaeda ja kingin kõigile, kellel on see kuu sünnipäev, raamatu, siis mida selles halba on?

Kas ma saan õigesti aru, et te enda esindamiseks ostsite enda kirjutatud raamatud kuluhüvitise eest. Ta esindate end kui riigikogu liiget sel viisil?

Jah.

Kus te peamiselt neid raamatuid jaganud seni olete?

Põhiliselt Narvas. Kuigi ka kõigil kohtumistel, mis meil vahetevahel on toimunud riigikogus, olen ma neid kinkinud lastele ja ka täiskasvanutele, kellel on lapsed vastavas vanuses. Näiteks jõulujoonistuste konkurss, kus osaleb üle 50 lapse ja kõik saavad kingituse. Lasteaiad. Et meie fraktsiooni liikmetel oleks kinke, kui me käime mööda Eestimaad, sest need raamatud on nii eesti kui ka vene keeles.

Mulle tegelikult tema mõte täitsa meeldis, kas pole nutikas ju? Ja ma isegi ei pahandaks, kui ta tõesti Narva lastele viiks heas eesti keeles kirjutatud raamatuid, et inimestele head eeskuju näidata ja võimalusi kõigi Eesti ühiskonnaliikmete tõeliseks integreerimiseks suurendada. Aga siis tuli välja, et raamatud ei pruugi üldse eestikeelsedki olla.

Aga mis seal ikka. Pole midagi siin näha, liigume edasi, seltsimehed. Teie maksuraha on kindlas kohas.  JOKK.

* Aga tegelikult ma mõtlen, et asi on tõsine. Maailma Õnnelikkuse raportis on Eesti saanud auväärse koha selliste riikide nagu Venemaa ja Moldova vahel, 63. kohal. Samal ajal meie naaberriigid..

Taevast sajab lihapal... ee... dividende?!

Jesss! Lugesin just, et üks minu lemmikutest dividendimaksjatest tõstis oma väljamakstava dividendi summat. Seda juba 96. korda dividendimaksmise ajaloos!!! 💲💲💲

Rich Money GIF from Rich GIFs

Tegemist on siis muidugi vana hea USA REIT'iga, Realty Income. See teeb mulle ainult suurt rõõmu, sest Realty ongi minu portfellis kõige suurema osakaaluga, hetkel lausa 7% portfelli koguväärtusest! Pole paha uudis, nagu isegi aru saate.

Tegemist on tibatillukese dividenditõusuga, nimelt kergitasid nad igakuise dividendimakse seekord 0,219 $ pealt 0,2195 $ peale. Aga kurta ole küll millegi üle, sest kuigi niimoodi tänast uudist lugedes võib see tunduda pisipisikene summa, siis tegelikult tuleb siinkohal taas mängu see minu lemmik lumepalliefekt. Nimelt maksab Realty dividende iga kuu, ja tõstab dividendisummat üldiselt mitu korda aastas. Praegu, kui aktsia hind on ca 51.1 $, annab see aktsia dividenditootluseks üle 5%! Lisa juurde stabiilne dividenditõus, ning saad kokku päris hea tehingu!

Kõlab imeliselt, kas pole? Where's the catch?! Ehk kui miski kõlab väga hästi, siis tundub alati, et tuleb otsida ka pahupool üles. Näiteks - tegemist on ju kinnisvara-ettevõttega, mis omab suurt hulka kaubanduspindasid, mida nad siis välja rendivad. Teadagi liigub aga maailma majandus, eriti jaemüük üha enam digitaalseks ja internetti ning USAs surevad järjest kaubandusketid ja kaubamajad välja ning sulgevad uksed, kuna kliente ei ole ja inimesed ostavad kõik vajaliku internetist.
Loomulikult saavad sellises olukorras oma löögi ka kinnisvaraettevõtted. Tuleb aga tunnsitada, et Realty puhul ma ses osas väga mures ei ole, kui nende kinnisvaraportfellis olevaid üürilepinguid vaadata. Nimelt ei omagi Realty nii väga jaemüügipoodide üürilepinguid, pigem on nende portfellis sellised üürnikud, mida niisama lihtsalt ei digitaliseeri - Circle K, jõusaalid, apteegid, FedEx jne. Pigem näen ma siin suurt potentsiaali, tervise edendamine on ju üha enam luubi all ja jõusaalis peab ikka rahvas käima! 🏃

Lisaks on USA aktsiate puhul muidugi probleemiks kallis kauplemistasu, igasugused hooldustasud, ja valuutavahetuskursid. Minu õnneks olen leidnud hea teenusepakkuja, kelle juures USA aktsiaid saab osta juba vaid 1$ teenustasu eest ning mingit "konto haldustasu" ei võeta. Ainukeseks hädaks ongi siis dollari vahetuskurss, mis on mulle veidi mäkra küll mänginud. Nimelt ostsin oma esimesed Realty aktsiad ca aasta tagasi, kui dollar oli päris kallis, ja nüüd on mul sama arv aktsiaid nö "palju vähem väärt" ja aktsiakontol paistab, nagu oleks Realty miinuses. Samas see mind üldse ei sega reaalselt, nimelt on Realty üks neist aktsiatest, mida plaanin oma portfellis hoida võimalikult kaua, ja ehk ühel päeval maksab Realty mulle igakuiselt lausa "pensionit". Sel ilusal päeval, kui ma enam dividende ei investeeri, vaid igakuiselt portfelli sissetulekust mõnusat ranjtee elu elama hakkan.

Muide, igakuiseid ja igakvartaalseid aktsiaid on mul portfellis veelgi, olen võtnud lisaks ka mõned Kanada aktsiad, näiteks tervishoiuasutuste-REIT'i jms. Võtsin igakuise dividendide laekumise üheks oma dividendistrateegia nö "boonusosaks" juba siis, kui dividendiportfelli ehitama hakkasin. Avastasin, et on täiesti võimalik koostada vaid paari aktsia abil portfell, mis maksab dividende  iga kuu. Ja kui USA aktsiaid ei taha, leiab selliseid aktsiaid kasvõi siitsamast lühinaabritelt. Näiteks on mul lisaks norralaste lõhefirma, mõned rootslaste kinnisvarafirmad, lennufirma SAS jpm.

Muide, peaksingi ilmselt kuulutama avatuks ka suurema dividendi-saju hooaja, täna laekus tavapärane NWH.UN igakuine dividend, aga juba järgmisel nädalal peaksid hakkama oma iga-aastaseid dividende välja maksma mõned pangad, ja siis juba mõned patuaktsiad, ja miski tööstus-masinate tootja, üks norrakate lasteaiahoonete haldaja, aprillis järgnevad vist Tallinna Kaubamaja ja paljud teised. Äge! Otsin vihmavarju ja kummikud juba välja 😍

Muide - kas teile ei tundu imelik, et praegu Tallinnas toimuvate kaubanduskeskuste arendus- ja laiendusprojektide kokku lugemiseks jääb lausa kahe käe sõrmedest puudu. Kas tegemist miski pulbitsevad kinnisvaramulliga, või ongi Eestis mingi eriline majandusruum, mida mujal maailmas aina süvenev jaekaubanduse välja suremine ei ähvarda?

Maailma odavaim laen

Juhuu, ongi käes see aasta ägedaim periood, kui kõik saavad kordamööda suurustada, kui palju nemad ikka Maksuametilt pappi sel aastal saavad. Nagu palgapäev või tulemusboonus, kas pole!

Ainult imelik, et paljudele tundub olevat suhteliselt segane see, mille järgi neid boonuseid saab, osad on õnnetud, et nii vähe saavadd, ja teised jälle üliõnnelikud ning on ammu enne summa kätte saamist selle vajalikule või vähemvajalikule ära mõttes ära kulutanud.

Mõtlen siinkohal muidugi seda tulumaksudeklaratsioonide perioodi, mis nüüdseks siis täpselt kuu aega on kestnud, ja tegijamatel juba raha tagasi saadud ning laiakski löödud.
Minu meelest kõige legendaarsem on sellega seoses muidugi vana hea Perekooli-teema, et millal siis raha tagasi kantakse:

Tuleb taas tunnistada, et mina olen nende nõrkade hulgast, kes ei saa sentigi tagasi. Pean hoopis 1200 € ise Maksuametile jälle juurde maksma. Oh seda häda ja viletsust, nii palju raha läheb maksudeks, legaalselt elamine on ikka jube kulukas! Aga samas on mul ka väga hea meel.

See 1200 € vähemmakstud tulumaksu tähendab ju seda, et olen saanud ca aastaks ajaks riigilt ilma igasuguse intressita laenu kasutada. Kui ma seda summat selle aasta jooksul olen nutikalt kasutanud (no näiteks kujutame ette, et olen selle Investly's faktooringuarvete rahastamiseks ringluses hoidnud ja 9-10% intressi teeninud),  siis olen tänu riigile 120 € puhtaana käteen raha kasvatanud.
Või okei, mitte siiski nii puhtana kätte, sest aasta pärast koorib riik minult selle 120 € pealt jälle jupikese tulumaksu maha, aga mingi 70% sellest on ikkagi minu ja teenib muudkui uut rahakest edasi! Väikeste sammukestega suurte võitude poole!

Kellelt ja mis intressiga teie laenanud olete? Ja kas te teate mõnda paremat viisi intressivabalt (ning ilma mingit lepingut sõlmimata või lepingutasu maksmata) laenu saada kuskilt? Jätkem FFF ehk friends, fools & family välja, nendelt ma ei laena mitte kunagi :)

Elu valikutest ja nädala säästunipp

Ahoi, sealpool ekraani!

Viimased 2 nädalat on olnud täiesti hullumeelsed, ja kui veel nädalavahetusel lohutasin ennast, et pole midagi, kohe peaks paremaks minema! Siis tegelikult tuleb tunnistada, et ma ise ka seda hetkel ei usu. Miks nii kiire? Ikka töö ja kohustused, ei midagi uut!

Ja just seetõttu tuleb tunnistada, et mul on siin torus terve hulk postitusi, mis avaldamist ootavad, aga ikka veel ei ole avaldatud.
No näiteks, tahan rääkida sellest, kuidas ma LÕPUKS ometi oma maise vara erinevatesse pottidesse hakkasin jagama. Ja sellest, kuidas ma oma rahamasina olen saanud igakuiselt dividenditulu kasvatama. Ja sellest, millised säästunipid mul viimasel ajal on kõige rohkem meeldinud. Ahjaa, sellest ka, et mis ma möödunud naistepäeva valguses avaldatud palgalõhe statistikast arvan! 💣

Arvamusi pilduda tahaks rohkemgi, aga tuleb tunnistada, et täna jäin lausa peale õhtusööki söögilaua ääres peaaegu magama, kuigi hulk tegemisi oli veel ees ja tegelikult oleks tahtnud perega seltskondlik ka olla. Ohh, prioriteedid. Midagi pole parata, eelistaks end igal ööl välja puhata ja päeval tegeleda toreda ja hinge toitvaga, tegelikkuses aga on minu valikuteks hetkel palgatöö ja sissetulekute suurendamise võimaluste tekitamine, rääkimata igapäevasest kulude kontrollimisest.

Täna aga tahtsingi siia tulla jagama oma ülimat edulugu säästmise valdkonnast. Nimelt, olen märganud, et teisedki on sel teemal võitlusi pidanud nagu kahepeagalohega. Mind ajas nii naerma, kui viimati Ethel kirjutas oma pudru-keetmise-seiklusest, haha, nagu mina oleksin kirjutanud selle 10 a tagasi! 😅 Nimelt olen mina ka suhteliselt kogu pere-elu ajaloo vältel võidelnud sellega, et pereliikmed putru sööks. Küll tegi kadedaks, kui masu ajal enamus säästunipitajatest kiitsid, et "mis mured, laste toitmine on ju nii odav, hommikuks puder, lõunaks supp ja õhtuks kartulitoit, ongi tehtud, üliodav!"
Minu lapsed nimelt nõustusid putru sööma ainult 1- kuni 2-aastaselt, aga mitte ampsugi peale seda. No välja arvatud vahel vanaema juures. Ja mis seal salata, ise ma ka putru ei sallinud, ei sallinud keeta, rääkimata söömisest. Kuidas siis teisigi sundida, kui endalgi harjumust pole? Sellegipoolest olin veendunud, et peab olema odavamaid alternatiive, kui poest võikumaterjali, saiakeste või hommikusöögihelbete ja liitrite viisi piimatoodete koju vedamine.  Tuli välja, et ongi, ja lausa imelihtne!

Mina nimelt teen nüüd hommikusöögiks koduseid saiakesi, mis maitsevad eriti soojast peast imehästi ning kasvavad organismid paistavad selle mõnusa hommikuse süsivesikulaadungiga väga rahul olevat päeva alustamiseks! Hommikusöökide hinnaks kujuneb iga kuu nüüd kõigest murdosa sellest, mis varem juba nädalaga ära söödi pelgalt hommikusöögiks!
Näitena võin tuua erinevate hommikusöökide hinnad siin meie maal:

• omlett või praemunad peekoni ning värskete köögiviljadega, piim - 4 in, ca 6-8 € mõnusalt toitev toidukord (sõltub, kas õnnestub peekon ja munad soodukaga soetada või mitte)
• hommikusöögihelbed piimaga -  4 in, ca 2-3 € toidukord, ja kõht on varsti jälle tühi
• kaerahelbepuder moosiga ning piim - 4 in, ca 2 € toidukord, toidab hästi, aga rutiinselt süües viskab kergelt kopa ette
• kaneelipirukad ja piim - 4 in, 3 ahjusooja lõhnavat pehmet pirukat näkku, ca 1.5 € toidukord (enamasti odavamgi, kuna võid ostan reeglina soodushinnaga)

Kusjuures, pean tunnistama, et kui eluaeg on kõik pärmitaignapirukad mul tulnud välja umbes sama maitsvad, kui keskmine saapatald, siis nüüd olen leidnud igatahes imelise taigna ja imehästi minu rutiinidega sobiva protsessi!

Nimelt teen pirukaid max 2 korda nädalas, vahelduseks ühel korral kaneeli- vms magusaid pirukaid ja teisel korral singi-juustu vms soolaseid pirukaid. Kõik lähevad pereliikmetele peale nagu soojad saiad! Aga olgu, jagan teile ka oma saiateo saladuse:

Koostisosad:
Taigen: 75g võid, 2.5dl piima, natuke soola, 7.5dl jahu, 3-5g pärmi
Kate: kaneelipirukatele 50g toasooja võid segatud max 0.5 dl suhkru ja tl täie kaneeliga.

Õhtul sulatan või ja teen piima käesoojaks. Segan sisse tirtsu pärmi (kui pikaks ajaks kerkima jätta, tohib pärmi kasutada ülivähe, muidu ootab teid hommikul mõnusalt kerkinud pätsikese asemel mitteniimõnus hapu kääriv mätakas!), soola ja jahu, ning sõtkun mõnusaks pätsikeseks. Jätan rätiku alla kerkima, ja panen kõrvale toasoojenema 50g võid (kaneelipirukate jaoks) või riivin külmkappi valmis juustu (singi-juusturullide jaoks), ning ise lähen iluund võtma.

Hommikul keeran ahju 225C peale soojenema, teen ühe käega kohvi ja teise käega rullin oma mõnusa värske pätsikese lapikuks laiali (ca 20x50 cm), viskan peale kaneeli-suhkru (või juust-singitükkide segu) katte, rullin kokku, jupitan rulli (ca 1,5cm jämedusteks juppideks) ahjuplaadile. Kui raatsin, lasen rullikestel veel 5-15 min kerkida (sel ajal kui ise duši all käin). Kui eriti lahke päev on, pintseldan pealt muna või piimaga ja lükkan seejärel 10 minutiks juba eelsoojendatud ahju. Pererahvas ärkab sellise kuhja imehästi lõhnavate ja soodsa hinnaga saiakeste peale, kogu vaevale koos koristamisega kulub -  õhtul 15min + hommikul veel max 15min! Kokkuhoid aga, igal söögikorral 1.5-5 € söögikorra pealt, annab iga kuu kokkuhoidu juba 55 €!!! 💲💲💲

Njämma! Mul nüüd suu jookseb vett, aga homme hommikul ootavad meid hoopis singipirukad. Samas võin alati kindel olla, et ABSOLUUTSELT KÕIK meie maja pudrupõlgurid söövad seda hommikusööki suure isuga!

 Muide, mis mind eriti rõõmsaks teeb nende iseküpsetatud saiakeste puhul, on see, et neid on võimalik ka kilesse pakendatult sügavkülmas säilitada, et sobival hetkel lihtsalt võtta ja kiirelt soojaks lasta.
Samuti on alati teada, milliseid aineid saiakesed sisaldavad, kui palju suhkrut neis on, ning et neisse muidu kahtlaseid aineid pole lisatud!

Ahjaa, et ikka ämbritekolistamisest ka rääkida, siis esimesel korral lisasin pärmi ülioptimistlikult ja taignal oli hommikuks väga huvitav kibe-hapukas maitse juures. Polnud hullu, mõnuga suhkrut ja kaneeli vahele, pärlsuhkrut peale ja keegi ei saa midagi aru! 😇
Üks teine kord aga mõtlesin, et vahelduseks võiks ju natuke priisata - ostsin poest hoopis filotaigna, ja tegin õuna-kaneelisisuga "taskuid"... eee.. nojah.. neid sõin ise päris mitu päeva igaks söögikorraks, sest kedagi teist need ei ahvatlenud peale esimest maitsemist. 💩  Soovitan selliseid uusi asju proovida eelnevalt näiteks pühapäevaseks kella-viie-teeks, muidu võite avastada, et hommikusöögiks tuleb varuvariant valmis teha. 🍩

Kui rääkida muudest peamistest säästunippidest meie toidulaual viimasel ajal, siis on pilt selline:

• tööpäevahommikuks isetehtud saiakesed ja leib
• lõunat sööme võimalusel koolis/töö juures tööandja kulul. Kui see pole saadaval, siis käib lõunasöögiks karbiga kaasa võetud eelmise õhtu õhtusöögi jäägid
• õhtusöögiks üritan teha alati pisut rohkem, kuid siiski võimalikult soodsalt soetatud toorainetest sooja sööki
• nädalavahetusel sööme lõunaks enamasti mõnda köögiviljasuppi
• nädalavahetuse hommikusöögiks teeme siis kas luksuslikuma peekoni-muna hommikusöögi, või siiski pudru, mille kõrvale nautimiseks siis natuke peekonit, et nädalavahetus ikka nädalavahetuse nägu oleks 😆🐖

Aga mismoodi teie soodsalt ja maitsvalt hommikuti pereliikmete kõhud täis korraldate?

Plirts-plärts, käes on märts?

Mis märts, meil siin küll midagi ei plirtsu-plärtsu! Pigem paugub, kõvast pakasest. Kõik nagiseb ja kriuksub suure külma käes. Ma vabatahtlikult õue ei kipu, aga kui korra pidin minema, siis muidugi oli seiklusi rohkem kui rubla eest, nii et sain külmetada ja kiruda korralikult.

Sellise külma puhul olen üsna rahul, et soe ise radikatesse tekib ja ma ei pea küttepuude või kosmilise elektriarve pärast muretsema. Sooja eest õnneks eraldi summat ei kasseerita, olenemata sellest, kui külm parasjagu väljas on. Aga kuidas teil välistemperatuur rahakotile mõjub?

Muidu aga olen taaskord üllatunud, kui kiiresti kuu läks, ja ongi aeg käes kokkuvõtteks.
Alustuseks kohe sissetulekud:

• palk oli veebruaris oluliselt väiksem kui tavaliselt, sest mäletatavasti olin vahepeal pikalt haige. Küll aga laekus tagantjärgi mingisuguseid puhkuserahasid, nii et summa summarum sain palka vaid ca 200€ vähem kui tavaliselt.
• Juurde teenisin terve hulga raha, ehk täpsemalt 560€ kodust kasutu kraami maha müümisest. 
• Lisaks otsisin endale internetist erinevate testide, küsitluste ja boonuspakkumiste võimalusi, mis läks esimese kuu kohta üsna edukalt - teenisin 14.8€. Kuna nende boonuste jms keskkondades üldiselt hakatakse välja maksma alles alates 5€ summadest, lasen hea meelega neil summadel kasvada ja välja veel midagi ei võtnud.

Teiseks väljaminekud:

• Toidu osas oli kuu suhteliselt tavapärane, #ostupaast ja #säästukuu kukkusid suure kolinaga läbi. Esiteks toidupauna täitmise pärast - poodides oli väga palju soodusmüüke, mida otsustasin ära kasutada ja kapid ning sügavkülma soodsa hinnaga täis varuda, loodetava 400€ asemel olen õnnelik, et toiduarve päris kahekordne ei olnud. Aga eks aasta keskmine olegi olulisem, kui ühe kuu summa, järgmine kuu üritame jälle!
• Teiseks kärisesid ühel ootamatul hetkel minu viimane paar pükse, mis tähendas, et vähegi viisaka väljanägemise nimel tuli minna jälle kaltsukat külastama. Skoorisin kaltsukast 45€ eest 3 paari korralikke pükse, 3 uut pluusi ja 2 püksirihma, nii et väga õnnetu ei olnudki. Kõik need peaks tükimat aega kestma.
• Tänu tublile kasutult seisvate asjade müümisele ja muus osas väikestele väljaminekutele, oleks sel kuul võimalik säästuprotsent tõmmata 48% peale!!! Juhuu! Aga miks "oleks"? Ma nimelt mõtlen veel, kuidas säästusid edaspidi jagada. Olen seni pannud kõik ühte patta, st iga sent, mis võimalik, läheb ühte suurde "säästudepotti". Nii aga on emotsionaalselt kogu aeg tunne, et tahaks kulutada, aga ei taha ka, sest veel rohkem tahaks palju säästa. Samas ei ole absouutselt eelarves lõbustusi, reise jms. Mitte, et me nüüd hullult kulutama plaaniks hakata, aga otsustasin tubliduse premeerimiseks panna nö "lisaraha" eraldi potti, mille võime siis hoopis enda lõbuks ära kulutada. Näiteks, kogu raha, mille teenin meile kasutute asjade müügist, panen "Perereis 2018" fondi, mida ei saa päris säästuks nimetada (pigem lihtsalt veidi edasilükatud tarbimine :)). Nii loen hetkel veebruari säästukvoodiks 40%. Super tulemus ikkagi!

Passiivsed sissetulekud:

• Minu rahamasinake on börsikeeriste küüsis, kaua oodatud volatiilsus on kontodele oma jälje jätnud, nii et puhasväärtuse osas on minu aktsiaportfell sel kuul veidi lausa kahanenud, hoolimata laekunud dividendidest ja õnnestunud kauplemistehingutest. Küll aga laekuvad kenasti dividendid ja intressid, mis ainult rõõmu teevad! 
• Aktsiadividende laekus veebruaris 115€, Investly's laekus 24€ (ja kahjuks taaskord hilinevate arvete tõttu ei laekunud õigel ajal veel 4.23€!), nii et kokku on minu rahamasinakene aegade algusest tootnud mulle juba 3046€! Pole paha, või mis? 

Lisaks võin kiita, et võrreldes eelmise aastaga, on kuine passiivne sissetulek stabiilselt kasvanud ka veebruaris.

Ootan põnevusega siia kõrvale märtsi, aprilli ja mai numbreid juba! 

Lõpetuseks siis tavapärane puhasväärtuse tabel ka.  Kahjuks paistavad börsikõikumised siis üsna selgelt välja ka eesmärkide täitmisest - kuigi säästetud sai korralik summa, on puhasväärtus kasvamise asemel hoopis korralikult kukkunud. Aga ei hullu - rühime ikka edasi! 

Kuise säästu eesmärk	2400	2018. eesmärk	105000	Täidetud	78.36%
	30/04/2016	30/07/2017	30/11/2017	30/01/2018	28/02/2018
VARAD
Sularaha	1244	0	0	0	0
Pangakontod	8087	2036	2915	3410	1864
Pangahoiused	9850	5201	5033	4493	7575
Aktsiad	0	59922	70509	76529	72843
Pensionikontod	0	0	0	0	0
Kinnisvara turuhinnas	0	0	0	0	0
Muud varad	0	0	0	0	0
VARAD KOKKU	19181	67160	78456	84432	82282
Eesmärk	19181	67013	80352	83682	86832
Eesmärk %	100.00%	100.22%	97.64%	100.90%	94.76%
KOHUSTUSED
Kodulaenu jääk	0	0	0	0	0
Autoliisingu jääk	0	0	0	0	0
Krediitkaardi jääk	0	0	0	0	0
Võlad/laenud	0	0	0	0	0
Järelmaksud ja liisingud	0	0	0	0	0
KOHUSTUSED KOKKU	0	0	0	0	0
PUHASVÄÄRTUS	19042	67160	78456	84432	82282
Kuised kulud kokku	3600	3600	3600	3600	3600
Rikkus aastates	0.44	1.55	1.82	1.95	1.90
Kuised kulud kokku	2000	2000	2000	2000	2000
Rikkus aastates	0.79	2.80	3.27	3.52	3.43

Nagu näete, olen hoolega otsustanud suurendada ka hetkel varuks oleva rahasumma suurust. Seda siis selleks, et oleks seljatagune paremini kindlustatud. Näiteks võib lähemate aastate jooksul juhtuda, et otsustame siiski kinnisvarasse investeerida, või hoopis kodu osta, mõlemal juhul kulub ära suurem rahasumma, mida õige hetke ootuses börsil hoida ei tasu.

Aga kuidas teil veebruar läks? Kas tegite kulutusi, mida kahetsete? Kas leidsite uusi põnevaid sissetulekuallikaid?

"Easy money" aktsia arbitraažiga

Kui ma 2016. aasta lõpus endale sobivat investeerimisstrateegiat valisin, otsustasin, et minu loomusega ja perspektiiviga sobib kõige paremini nö dividendiinvestori strateegia. St et analüüsin ja leian enda jaoks kõige "tugevamad" ettevõtted, mis oma aktsiaomanikele järjepidevalt dividende maksavad, ja koostan neist oma portfelli.
Seda siis esiteks naiivses lootuses, et kui suuremat sorti börsikrahh tulemas ja aktsiate hinnad maatasa tehakse, teeb see loodetavasti mulle vaid rõõmu - tugevad ettevõtted ei tohiks väga lihtsalt pankrotti minna, aktsiaomanikele jagatakse endiselt loodetavasti dividende, ja mina soetan rõõmsalt aktsiaid soodushinnaga juurde.
Teiseks aga muidugi ei usalda ma eriti enda "nina" heade nö kasvuaktsiate- ja kasvuettevõtete leidmiseks.

Lisaks dividendistrateegiale otsustasin loomulikult ka oma aktsiaportfelli võimalikult laiaks ajada nii, et suudan veel portfellis olevate aktsiate ettevõtetel silma peal hoida, kuid vähendan võimalikult palju riski. Näiteks, et ühe majandusharu ettevõtteid ei oleks rohkem, kui 5-10% portfellis.

Täna tuleb tunnistada, et vahepeal tuleb mul ikka mängutuju ka peale, kui juhtun leidma mõnda põnevat aktsiat, siis ostan ka "mitte-dividendi-aktsiaid". Ja noh, riski hajutamiseks on mul ka veel palju vaja karmi kätt portfellis toimetama, rääkimata "tugevate" ettevõtete valimisest! Tänaseni vaatan ja imestan oma esimesi aktsiaoste ja mõtlen, et "mida ma küll tookord mõtlesin?!"

Aga mitte sellest ei tahtnud ma hetkel rääkida, vaid hoopis sellest, kuidas ma täna 2 hiirekliki abil 125€ teenisin! Nimelt märkasin esimest korda aktsiaid portfelli valides, et mitmetel börsiettevõtetel on saadaval nii A-, B- kui vahel (harvem) lausa C- ja D-aktsiad. Aga millist neist siis eelistada/osta?!? Uurimistöö näitas, et tihti ei olegi väga suuri erinevusi, näiteks on sellised erineva noteeringuga aktsiad vahel lihtsalt erinevatelt emissioonidelt pärit (st ettevõte on need börsile lasknud erinevatel ajahetkedel).  Mõne ettevõtte puhul on näiteks A-aktsial aga suurem hääleõigus, kui B-aktsial. Mõnel puhul on A-aktsia ka oluliselt kallim. No näiteks kasvõi Berkshire A aktsia, mis maksab 310 000$ hetkel 💥 Selle aktsia omanikud aga see-eest on ka igal aastal isiklikult kutsutud Warren Buffeti juttu kuulama Omaha'sse. Tavainimestele on hr Buffet andnud välja ka B-aktsia, mille hinnaks "vaid" 210$ tükist.

Mina Berkshire aktsiaid pole jaksanud enda portfelli veel hankida, küll aga põrkasin A- ja B- aktsiatega kokku, kui endale kohalike pankade aktsiaid ostsin. Soetasin nimelt endale päris mitme soomlaste ja rootslaste pankade aktsiaid, sest noh, kui nemad Eesti rahvalt naha koorivad teenustasude näol, siis ma vähemalt kasutan seda oma huvides ja võtan natuke nende kasumipotist dividende. Nii kompensatsiooniks, või.. eem, nojah.

Igatahes selgus, et Nordeal, Swedbankil ja Sampol on kõigil ainult 1 aktsia-variant valuuta kohta, kuid on võimalik osta näiteks Nordea Soome, Taani või Rootsi varianti kui üks neist valuutadest peaks eriti hästi sobima. Samas SEBil ja Handelsbanken'il on olemas näiteks A ja B või C aktsia. Millist siis eelistada?

Handelsbanken'i puhul sai määravaks see, et ostu hetkel oli B-aktsia A-aktsiast oluliselt odavam, samas kui dividendi makstakse mõlema omanikele sama palju. Mingist aktsionäride koosolekust ma huvitatud ei ole, aga dividendidest küll. Kuna odavama aktsiahinna puhul saab sama raha eest rohkem, kui tegelikult otsus kerge - soetasin loomulikult B-aktsiat soodsama hinnaga, nende puhul oli dividenditootlus tol hetkel 4% kanti.

Täna juhtusin Handelsbanken'i selle aasta dividendide infot otsima ja aktsiahindasid jälle piiluma, ja mis ma näen - minu ostetud B-aktsia maksab tükist  ca 50senti rohkem, kui A-aktsia, mis teenib sama palju dividende! Kiire arvutus, minul on portfellis 250tk, kui B-aktsia maha müüksin ja A-aktsia asemel ostaksin, tekiks minu kontole ühe hoobiga 125€ lisaraha, aga märtsis laekuks ikka sama summa dividende! 

Pikalt ei mõelnud, väike hirm küll oli, et äkki kahe ostu-müügi-orderi seadistamise ajal midagi hindadega juhtub, aga kas sa näe - ei juhtunudki! Nii ost kui müük õnnestusid täitsa kenasti, ja kui oleks tahtnud, oleks võinud lausa 10 A-aktsiat rohkem osta selle arbitraažitehinguga vahelt teenitud raha eest. Kogu vaev ja ajakulu - 5 minutit! 

Kuidas teistel investoritel, kas olete ka arbitraaži abil teeninud? Milliste firmade aktsiatega?

See ei maksa ju midagi!

Teate, mis minu meelest kõige suurem lõks ühe säästlikult mõtleva inimese igapäevaelus?
Selleks on väikesed mõttetud märkamatud kulud, eriti sellised, mida saaks korra mugavustsoonist välja astudes ülilihtsalt vältida. Näiteks kulud kandekottidele!

Kilekoti pilt laenatud delfist, autor Marianne Loorents

Tundub esmapilgul üsna süütu vaatepilt, eks? Sest noh, võtame näiteks kilekoti. 1 kilekott, mis ta siis maksab, 0,20€ vist umbes? Paljud kauplused teevad küll viimasel ajal propageerimistööd, et kui ostad kilekoti, siis võtad elu ühelt merekilpkonnalt vms, ja soovitavad osta hoopis paberkoti. Paberkott on mõnes kaupluses odavam, mõnes aga pisut kallimgi, kui kilekott.

Ja eks me kõik vahel mõtleme, et peaks ka kottide osas säästlikumalt käituma. Aga samas - nad ei maksa ju mitte midagi. Ja kahjuks tuleb enamasti kandekoti puudumine meelde kassas, kui juba vaja seda kasutusele võtta. Siis on hilja koju koti järele joosta, ja ikka tuleb ka paar kotti osta.
Ja üldse - kui ostad kilekoti, pole sellest ju hullu midagi, sest seda kannatab ka prügikotina veel kasutada. Paberkott kahjuks ju prügikotiks ei kõlba, heal juhul vaid klaaspurkide, tekstiilide ja ajalehtede hoidmiseks sobivad, ja kõvemate märkide puhul teinekord uuesti poodi minnes kasutamiseks.

Ütlen kohe ära, et mina hakkasin poes käimiseks kasutama esialgu pappkaste (siis, kui veel autoga poes käisin ja kauba koju vedamine tähendas vaid autost üle ukse tuppa tõstmist), hiljem aga tekstiilist kandekotte kasutama juba aastaid tagasi, enne kui finantsvabaks saamise võimausest üldse unistadagi oleks osanud. Juba siis tundus mulle kilekoti hind üle mõistuse kõrge olevat. Olen kirunud küll ennast korralikult, kui poes avastanud, et kandekotid on koju jäänud, aga üldreeglina olen siis pigem improviseerinud käekoti ja suurte taskute abiga, kui kilekoti soetanud.

Kuigi, mis seal ikka dramaatilist, asi siis see 0.2-0.25€ kulutada? Või enamasti vähemalt 2x0.2€, sest noh, juba poes olles tasub mitme päeva kraam korraga ära osta ja alati jõuab ostukorvi rohkem, kui esialgu arvanuks. Aga kui nüüd natuke arvutada, siis kui käia poes 2 korda nädalas, iga kord tulla koju 2 uue kotiga. Oletame, et vahel ostad kilekoti, vahel paberkoti, et loodusesõbralikum olla. Võtame lihtsama arvutamise tarbeks kuldse keskmise hinna, 0.25€ tükk. 1 nädalaga teeb see juba kottidele kulunud rahaks 1€. Mis on ju peenraha ometi? Iga kuu teeb see 4€, mis tundub ka suhteliselt väike summa, eks? Aga aastas? Aastas teeb see juba 48€ tühipaljastele kandekottidele. Ja kui nüüd veel fantaseerida, et üks tavaline inimene hakkab näiteks ise poes käima iseseisvudes, 18. aastaseks saades. Ja ostab max 4 kotti nädalas kuni kõrge eani, näiteks 75. eluaastani. See teeb 57 aastat, 57x48 = 2736€, mille paned oma elu jooksul kõigest kilekottidele!

2736€ on üle 2x rohkem, kui tavainimene kuus teenib.

Mis juhtuks aga, kui Sa iga nädal jätaksid kile- ja paberkotid hoopis ostmata, ja investeeriksid selle raha? Oletame, et lõpetad kohe täna kilekottide ostmise ja paned selle raha hoopis igakuiselt näiteks mõnda indeksfondi kasvõi, mis ei vaja ka mingit erilist toimetamist, kui et kanna aga iga kuu oma kokku hoitud kilekoti raha sinna juurde (4€).
Oletame, et indeksfondi keskmiseks tootlusegks saab 10% aastas (keskmine tootlus börsil üle aastate on üldiselt olnud suuremgi, aga me ei ole siin mingid investeerimisgurud).

15. aasta lõpuks oleks sul sel juhul kõigest tänu kilekottidest loobumisele portfellis 1525€.
20. aasta lõpuks oleks sul sel juhul kõigest tänu kilekottidest loobumisele portfellis 2749€.
25. aasta lõpuks oleks sul sel juhul kõigest tänu kilekottidest loobumisele portfellis 4721€.
...
40. aasta lõpuks oleks sul sel juhul kõigest tänu kilekottidest loobumisele portfellis 19269€
57. aasta lõpuks oleks sul sel juhul kõigest tänu kilekottidest loobumisele portfellis 99343€

PEA 100 000 EUROT tänu sellele, et võtsid korduvkasutatava kandekoti poodi minnes kaasa.

Päris põnev pensionäripõlv saaks olema, või mis? Kõik tänu sellele, et lõpetasid lihtsalt ühekordselt kasutatavate kottide ostmise. Hea küll, päris pool miljonit ei ole, aga palju puudu ka ei jää.. nagu ise näete, kasvab see lumepall üha kiiremini, mida edasi aeg läheb (loe: mida varem alustad!) Pole ka mingi eriline pingutus.

Muide, kui sinu argumendiks on prügikottide vajadus, siis soovitan prügi sorteerida niipalju kui vähegi võimalik, et vähendada olmeprügi kogust. Olmeprügi jaoks aga saad Pakendikeskusest osta spetsiaalseid prügikotte, mis maksavad 0.57€ rull, milles on 50 kotti, kui ostad terve kasti ehk 50 rulli. Nii lähevad prügikotid Sulle maksma max 0.0114€/tk, ehk 1.14 senti kott. Veidi vähem, kui 20 senti kott, kas pole?

Muuseas, kui siis peale kilekottidest võõrutamist peaksite USAsse sõitma, valmistuge shokiks, seal pakitakse samamoodi iga kaup eraldi kilekotikesse, nagu alloleval pildil... Vaesed kilpkonnad! 😓

Ja need kotikesed on nii õhukesed, et teist korda neid kasutada eriti ei kannata millegi asjaliku jaoks. Hea, kui kaup kojugi jõuab...

Muide, mina pean tunnistama, et pole ühtegi korduvkasutatavat kandekotti ise pidanud ostma, neid jagatakse tänapäeval igasugustel üritustel jms, ja kaltsukaski ei tohiks nad midagi erilist maksta.

Kas teil on juba korduvkasutatavad kandekotid kasutusel? Kust olete saanud parimad?