laupäev, 16. aprill 2022

Töötu elust

Käin ikka oma lemmikblogijatel aegajalt külas, silma peal hoidmas, et kuidas läheb. Kes on hakanud krüptoga mängima, ja kes muud huvitavat tegemas. Nii põnev ja samas nii rutiinne - mulle nii meeldib seda vaadata, kuidas järjepidevalt portfelli igakuiselt rahakest sisse süstides portfell muudkui kosub, eriti kui aktsiaturgudel parasjagu keerulised ajad tänu maailmas valitsevatele segadustele ja hullustele. 


Ise olen aga samas nii hõivatud viimasel ajal, et ei jõua isegi kokku lugeda, kui palju ma parasjagu portfelli olen pannud, kui palju raha lihtsalt ära kulutanud, ja kuhu. Näiteks avastasin täna ehmatusega, et 2022. aasta kohta ei ole ma isegi tulude-kulude tabelit veel alustanud?! Ometi olen juba viimased 20 aastat olnud väga pedantne kviitungite koguja, kes kogu aeg köik tulud ja kulud sendi pealt kirja paneb, taarat korjab ja boous- ning allahindluskuponge igalt poolt otsib, et ikka majanduslikult mõttekam oleks.. Mis on ometi juhtunud?

Soodusmüüke ja sooduskoode üritan muidugi ikka jahtida, aga ainult sedavõrd, et kui näen, et miski, mida ma alati tarbin, on soodusmüügis, siis ostan ette ära. Üleüldiselt on mul kogu aeg nii palju tööd, ja aega nii vähe, et poodides ma ei käigi, mis veel soodsate asjade jahtimisest rääkida :D. Kui kodus külmkapp tühi ja WC-paber otsas, siis torman poodi, aga muidu - teen tööd, et lihtsalt sissetulekuid suurendada :D Milline erinevus paari aasta taguse ajaga.. 

Aga miks siis nii, mis juhtus?

Asja irooniaks on see, et pean ausalt tunnistama, et olen vahepeal lausa töötuks jäänud! Nagu jaanuaris kirjutasin, siis tervitas 2022. aasta mind uute huvitavate vabakutselise-projektidega. Olin küll juba pikemalt oma põhitöö kõrvalt teinud ühte pisiprojektikest, aga selle leping on nii ebastabiilne ja tunnitasu pigem selline "hoian ennast radaril ja suhted soojad", et selle nimel ei oleks elus julgenud enda tööandjale lahkumisavaldust anda. 

Siis aga õnnestus ühel hetkel saada mitu uut vabakutselise lepingut, ning jaanuaris ja veebruaris läksidki käima veel mitu projekti. Üks neist õnneks "poole kohaga", kuigi reaalselt olen vast vaevu veerandkoormusega jõudnud tegutseda, sest see kõige suurema tunnihinnaga projekt võtab reaalselt ka enamasti vähemalt 8h päevast ära, vahel on suur oht, et kui reaalselt püsti ei tõuse ja seda arvutikaant sulge, siis saaks rohkemgi tunde tööd teha. Kuna leping on ikkagi 8h-le päevas, siis hoidun üle töötamast.

 Samas  - kurta koormuse üle ka ei saa, kuna see 8 h toob siis ka sisse pea 1000 eurot päevas, mis minu jaoks on täiesti mindblowing! Nii ma siis oma tööandjale lahkumisavalduse saatsingi, ja nüüd juba päris mitu kuud saan sissetulekuid vaid ise esitatud arvete eest. Kuna varusid veel on, siis tunnistan ausalt üles, et ennast palgale veel võtnud ei olegi. Muidugi, ega varusid lõputult kasutada ei saa, nii et hiljemalt mais pean endale ikkagi jälle palgatöölise sissetuleku tekitama, aga seekord siis ilmselt siiski tööandjaks ja ülemuseks ma ise.

See kõik tähendab, et tööandjat mul enam pole. Hoopis esitan igakuiselt arveid. Nii paarikümne tuhande euro väärtuses :) Kõlab magusalt, eks?! Kahjuks tuleb tunnistada, et palka ma siiski pmst ei saa hetkel, ja kõik raha üritan saata IB portfelli, mis OÜ alla tuleb. Lisaks on mul nüüd siis teine firma veel, see kuulub teise riigi alla (nii oli lihtsam teise riigi kliendiga leping teha), aga selle alt ei ole veel aru saanud, mismoodi oleks kõige kasulikum. Tuleb välja, et Eestis firma tegemine on nagu  maksuparadiisis toimetamine :D  Selle teise firma sissetulekutest tuleb aasta lõpus kasumimaksu maksta, kui just pole endale kõike palgaks või masinapargile ära kulutanud :( 

Ohjah, aga mis siin pikalt heietada. Tuleb tööle tagasi minna :D  

Teate, enne täisajaga vabakutseliseks saamist kartsin ma, et kõige raskem igapäevaselt saab olema see hirm, et "mis siis, kui ma järgmist projekti ja sissetulekut ei leia?!". Arvasin, et see hirm hakkab mind igaäevaselt piinama nii, nagu see hirmutas mind enne lahkumisavalduse andmist. 

Nüüd on see täiesti kadunud ja pigem on selle peale lohutus, et "no kõige hullem, mis juhtuda saab, on et pean jälle töökoha otsima" ..  Tegelikult on minu jaoks kõige raskemaks hetkel see, et ma ei tohi kogu firmasse laekunud raha lihtsalt aktsiatesse paigutada :D  

Et ma pean planeerima, koguma varusid, seda raha KULUTAMA, näiteks ostma tehnikat ja varusid, et optimeerida makse, planeerida endale tuleviku jaoks palgafondi jms jamaga tegelema, samas kui ise tahaks lihtsalt kõik raha lihtsalt IBsse aktsiatesse surada :D Hea, et mul ühtegi töötajat ei ole, oleksin ikka ilmselt väga kooner tööandja :D 


Kuidas teil tööga ja lisaraha teenimisega? Tundub et maailm on vaikselt hulluks minemas ja inflatsioon viimaseidki sente ära söömas..