esmaspäev, 4. juuni 2018

Optimeerin autopesu

Esiteks tunnistan kohe ausalt üles, et olen viimasel viiel aastal autot võimalikult harva pesnud. Sest noh, suht kallis lõbu on see minu meelest, kui just ei ole isiklikku voolikut jms käepärast. Pealegi paistavad nii kriimud ja roostetäpid minu vana autoromu päevi näinud kerelt vähem välja 😎

Aga vahel, kui olen pikalt kuskil puude all parkinud ja ukse avamiseks lingist enam haarata väga ei taha, peab selle tüki siiski ära tegema. Või noh, kui pole ammu vihma sadanud ja kangesti tahaks vihma ;)

Nii ka eile. Juba mitu nädalat olid pereliikmed nurisenud, kui autot nägid, ja eks endalgi oli piinlik vaadata, hirmus must ja kole, tuli midagi ette võtta, kuigi väga ei tahaks raha niisama rentslist alla lasta.. Üks minu säästu-iidolitest rääkis aga, et tema ei käi kunagi autoga statoilis pesemas, ja mingist ultrapeenest eskpertidepoolsest käsipesust ei mõtlegi. Vaid käib oma autoga ise-pesulas, kus pesemine maksab 0.25€ minutis ja teeb kogu tüki 2€ eest ära!

Saate aru?! 2€ eest peseb auto puhtaks, on see tõesti võimalik?! Minu jaoks on Eestis käies autopesu üks luksustest, sest küsitav 12-16€ (talvel kallim) tundub päris vähe siinse pesu hinna kõrval. Aga et autot on võimalik pesta 2€?? Hakkasin siis uurima, ja leidsin ka oma kodu lähedalt pese-ise-auto-puhtaks-tüüpi koha. Sõitsin autoga kohale, maksin esimesel korral 10€ ja nühkisin auto seebi, vee ja vaha abil kenasti läikima. Oli ilus küll, aga hinge jäi tunne, et - 10€, kas kuidagi palju pole ikka veel? Kui mõni vend teeb 2€ga.. 
Seekord pidin jälle minema, maksin esialgu 4€, ja sain selle eest kõigepealt auto märjaks, siis üleni seebitatud, siis loputatud, ja veerand vahatatud. Oi pagan, tahaks ikka üleni vahatada, nii et maksin veel 2€ juurde ja vahatasin lõpuni, lõpuks sai veelkord loputatudki. 6€ eest nägi auto minu arust super välja!

Ja hinnaga olen muidugi super rahul! 6€ tundub mulle ikka juba valgusaasta kaugusel harjumuspärase 12-26€ summast. Aga kuidas seda siis veelgi vähendada? Kuidas teie teeksite? Äkki peaks esimese loptamise ära jätma, kohe seebi ja harjaga peale lendama, loputama, ainult aknad vahatama ja siis veel korra loputama?

Mis arvate, kas on võimalik auto 2€ eest auto ära pesta, kui minut maksab 0.25€? Autopesula ise soovitab, et kui tahad lihtsalt loputada, siis kasuta 4€ programmi - eelpesu ja loputus, ja nende "harju keskmise liigutuskiirusega" saab väidetavalt auto loputatud 4€ eest. 
Mina seega kiirkiirusel peaks 2€ hakkama küll saama? :D



neljapäev, 31. mai 2018

Vaatan maikuu üle

Ahoi, ahoi üle pika aja! Kalendrikuu pole veel läbi, aga kuna rahaliste laekumistega on selleks kuuks ilmselt seis lukus, teen varakult ülevaate ära. 

Kuidas siis maikuu läks? 
Alustame kõige tähtsamast - emotsionaalselt läks väga raskelt. Tulevik on ebaselge, sest ees ootab kolimine ja keegi ei tea, kuhu täpselt kolida võiks. Ilmselt peaks minema vaatama, palju Jyskis telgid maksavad 😀 Kohustused on üle pea ja erilisi saavutusi või rõõme pole ette näidata.
Füüsilise heaolu osas pole ka millegagi kiidelda - kohustused ja jamad on üle pea, mis tähendab, et sporti teha ega vaba aega hästi veeta pole õnnestunud ja keha annab igapäevaselt tunda, et ta pole rahul sellega, kuidas teda koheldakse. 
Finantsilise olukorra osas oli juba kuu alguses selge, et midagi väga roosilist pole oodata. Nimelt on ebaselgus tulevase elukoha osas pannud teatavad ootused ja piirid, mistõttu pidin suure hulga oma aktsia-, fondi- ja muude investeeringuteportfellist lihtsalt likvideerima, et olla valmis tulevikuootamatusteks. Suurem dividendihooaeg hakkab ka läbi saama ning erilisi passiivseid laekumisi enam oodata kuult ei julgenud. 

Aga mis siin pikalt heietada, klõbistan arvelaual numbrid kokku ja toon päevavalgele. 
Kõigepealt pean kiitma Mintost, kuhu aprillis otsustasin sisse piiluda ja vaadata, kuidas see minu investeermistööriistaks sobib. Investeerisin hädised 100€, kuna rohkem ei ole praeguses ebakindla tuleviku olukorras minu meelest mõistlik raha kuskile kinni panna. Otsustasin ära kasutada Mogo autolaenude cash-back kampaaniat, raha investeerisin käsitsi laenusid valides 10€ kaupa. Üks laen maksti maikuus juba enneaegselt tagasi, ja intressid laekusid ka enamvähem kenasti, mis tähendab et 100€ on selle 5-6 nädala jooksul saanud 105.62€!!! Mina olen rahul.

Investly's laekus 28.84€ faktooringuintresse, ja nagu Investly'le kombeks, jäi midagi ka laekumata, seekord ootan tagasi 50€ väärtuses investeeringut, ning 0.36€ intresse. 

Aktsiadividende laekus 458€ jagu, ja oma portfelli likvideerides olen müünud ka suure hulga aktsiaid  pisikese kasumiga, mida hetkel kahjuks kokku lüüa ei viitsi. Eile näiteks müüsin oma portfelli armsaima (ja suurema osakaaluga) Realty Income'i kogu täiega maha, sest valuutakursside seis oli minu jaoks hirmus soodne, teenisin selle aasta jooksul, mil Realty't omasin, temalt stabiilsed 150€ kasumit. Müügiga kaotasin kahjuks stabiilse igakuise dividendide voo, aga olukord nõuab ohvreid, loodetavasti ajutiselt!

Kokku laekus sel kuul passiivselt 493€

Ja läbi aegade on minu rahamasinake mulle trükkinud juba 4911 tuttuut ja ilusat €-kest!
Järgmisel kuul ilmselt enam sellist positiivset aastast kasvu ette näidata ei saa. Nimelt on kogu portfelli likvideerimise tulemusel aga on tänaseks minu maisest varast ca 70% likviidne ehk sulaselge raha erinevatel pangakontodel. 

Minu netoväärtuse seis aga pakkus mulle tõelise üllatuse - näeb välja palju positiivsem, kui ma oodata oskasin! 

Kuise säästu eesmärk24002018. eesmärk105000Täidetud85.09%
30/04/201630/07/201730/11/201730/03/201830/05/2018
VARAD
Sularaha12440000
Pangakontod808720362915212710210
Pangahoiused9850520150331193453900
Aktsiad059922705096844225234
Pensionikontod00000
Kinnisvara turuhinnas00000
Muud varad00000
VARAD KOKKU1918167160784568250289344
Eesmärk1918167013803528340786940
Eesmärk %100.00%100.22%97.64%98.92%102.77%
KOHUSTUSED
Kodulaenu jääk00000
Autoliisingu jääk00000
Krediitkaardi jääk00000
Võlad/laenud00000
Järelmaksud ja liisingud00000
KOHUSTUSED KOKKU00000
PUHASVÄÄRTUS1904267160784568250289344
Kuised kulud kokku36003600360036003600
Rikkus aastates0.441.551.821.912.07
Kuised kulud kokku20002000200020002000
Rikkus aastates0.792.803.273.443.72

Ehk siis nagu näete, on puhasväärtus siiski jõudsalt kasvanud ja tegelikult olen sel kuul veel kenasti plaani järgimas. Ilmselgelt aitasid sellele kaasa igasugused minu kasuks toimunud valuutakõikumised. 
Siiski ma parem ei hakka vaatama, kui palju rohkem oleksin täna omanud, kui poleks pidanud oma mõnusaid häid aktsiaid müüma, mis peale müüki on edasi rallitanud. Vaadates aga, kuidas Itaalia jms poliitilised ja majanduslikud olukorrad börsidega teevad, on mul natuke ka hea meel, et portfell nii suures osas likviidne on. Öösel saab rahulikult magada.

Kahjuks pole kindel, mis järgmistel kuudel ees ootab, ning pean tunnistama, et kulude poole pealt oli küll järjekordne väga valus kuu, kulutusi sai tehtud selgelt liiga palju. Ilusad suvised ilmad, mõnuga grillimist ja palju ringi sõitmist, et kodu otsida. Ehk läheb paremaks. Või siis mitte. Nii et säästukvooti ma väga kokku lüüa ei julgegi.

Lisaks võib juhtuda, et juba mõne kuu jooksul pean tabelisse kirjutama ka suured rasvased miinus-numbrid, kodulaenu jms kohustuste näol. Siiski hellitan ka veel väikest lootust, et selle abil suurendan oluliselt oma igakuist säästukvooti! Elame-näeme!

Aga kuidas teil maikuu läks?

teisipäev, 8. mai 2018

Oiioiiioiii, kui valus!

Teate, mis oli 1,5a tagasi minu kõige suuremaks motivatsiooniks aktsiabörsile suundumises? Ikka vana hea FOMO aka Fear of Missing Out ehk aru saamine, et kui ei alusta, siis kohe kindlasti ei võida ega teeni.

Ja ma võin öelda, et täna ma ei pea kunagi tehtud säästmis-ja investeerimisotsuseid küll absoluutselt kahetsema! Tänu sellele otsusele ja nii teoreetiliselt kui praktiliselt saadud õppetundidele olen kümneid kordi targem, mul on põnev ja tasu hobi, ning mul on lootus kunagi orava-rattast pääseda. Ehk ise otsustada, kuidas ja millele oma aega veedan.

Selle alustamise juures oli minu kõige suuremaks hirmuks loomulikult see, et "aga mis siis, kui ostan halbu aktsiaid, ja kaotan kõik?"
"Äkki oleks lihtsam kohe lihtsalt see kogutud rahanatuke ära põletada?"
"Äkki tuleb hullem börsikrahh?"
Ja nii edasi. Kujutate ilmselt ette küll, ja nii mõnegi puhul ehk sama hirm hoiab tagasi?

Eks sellel hirmul on muidugi tugev põhjus. Tõsi ta on, et börsil on võimalik palju raha kaotada, ka kõige professionaalsemad investeerijad ei saa ennast kuidagi selgeltnägijaks pidada ja ootamatusi tuleb ikka ette. Mõjufaktoreid on nimelt nii palju.

Ja tuleb tunnistada, et olen sõrmi kõrvetanud küll.
Esimeseks õppetunniks oli üks armas lennufirma aktsia, mida ostsin nii väikese summa eest ja müüsin nii kiiresti pisikese kasumi tekkides, et tegelikult maksin kasumist oluliselt suurema summa teenustasudele. Lisaks nüüd aasta hiljem aktsiahinda vaadates selgub, et oleksin aastaga 50% kasumit teinud, kui poleks müünud.

Teiseks õppetunniks oli see, et keskendusin natuke liiga palju ilusatele ajaloolistele dividenditootluse numbritele, hoolimata sellest, kuidas ettevõtte finantsasjadega ja aktsiahinnaga parasjagu lood. See tähendab, et päris paljudel minu portfelli sattunud aktsiate tootluse kohal näen praegu hirmuäratavat miinust. Jah, dividende toodavad seni kenasti, aga mingit garantiid ei ole, et aktsia hind ise ka kunagi veel minu ostuhinnani vähemalt jõuab, mis tähendab, et aktsiaid täna müües jääksin hoolimata dividendide laekumisest potentsiaalselt korralikku miinusesse. Matemaatiliselt öeldes:
(aktsiate hulk* aktsia ostuhind) > ((aktsiate hulk *  aktsiate tänane hind)+sum(kõik laekunud dividendid))
Loodan, et nii pea neid aktsiaid müüma ei pea, kogun seniks rahulikult dividende, ja aegajalt kiibitsen kurvalt negatiivset aktsiahinda. Juurde ka osta ei taha, kui pole just erilise kvaliteetettevõtte aktsiaga, aga need viimased üldiselt pole pikalt madala hinnaga saadaval kunagi.

Kolmandaks ja kõige valusamaks õppetunniks on osutunud aga hoopis tänane situatsioon, ja see võib teile tulla üsna üllatavalt võibolla. Nimelt eile pidin ma maha müüma suure hulga oma aktsia- ja indeksfondi portfellist. Ja see on väga valus tunne. Teate, miks? Sest tegu oli nii heade ettevõtete aktsiatega, mis on juba 1,5 aastat mulle hoolega dividende portfelli kukutanud ja lisaks ka hinnas muudkui rasvasemaks läinud. Kui oleksin saanud neid edasi hoida, oleks üsnagi kindel, et oleksin aastate jooksul aina kasvavat kasumit nende pealt saanud ja sellest nüüd ilma jäämine on ikka tõeliselt valus kaotus!

via GIPHY

Saate aru? Müüsin aktsiad kasumiga maha, ja olen kohutavalt kurb! Kus on loogika? 😂 Eile aktsiaid müües mõtlesin, et hoian täna heaga kohe börsist eemale, et mitte haavale soola raputada. Aga kas ma siis suutsin? Ei, loomulikult kiikasin, kuidas börsil läheb. Teate, mis nägin? Näiteks üks aktsia, mille eile pidin maha müüma, tegi tänase päevaga sellise hüppe:
Ja sellest hüppest pidin mina mokad puhtaks pühkima. Nali on veel selles, et just antud aktsia puhul eile veel kahtlesin, kas müün kohe, või hoian ühe päeva veel. Müüsin kohe..

Aga kahetseda pole midagi. Börsi puhul on üks kindel reegel, mida alati jälgida. Börsil ei või hoida raha, mida lähemal ajal vaja võib minna. Professionaalid ütlevad, et ei tohiks börsile panna mitte sentigi raha, mida lähema 3-5 aasta jooksul vaja võib minna. Kuna minul läheb lähemal ajal suuremat summat vaja, pidin kõik oma rahamasina-plaanid ümber mängima, ega saa kahjuks võimaliku tõusu osas spekuleerida. Lohutuseks on see, et üks teine eile müüdud aktsia kukkus täna -2,5%, minu silmis ilma mingi reaalse mõistliku põhjuseta. Minul aga raha seisab kindlalt kontol.

Ehk kokkuvõtteks - kõige valusam börsil ei ole mitte börsile investeerimine ja vahel väikese õppetunni saamine vale aktsia ostu puhul, vaid  hoopis olukord, kus peab börsilt lahkuma. Börsilt lahkumine on kindla garantiiga, et tuleviku kasum jääb saamata!

Kas olete ka olnud olukorras, kus peate oma portfelli müüma? Kuidas tundus?


neljapäev, 3. mai 2018

Holy crap, matemaatika on ikka imeline!

No see kinnisvara-teema on endiselt aktuaalne ja pean teile ka ausalt tunnistama, et olen viimase kahe päevaga oluliselt rohkem numbreid peas ja exceli-tabelites  edasi tagasi ja ringiratast veeretanud, kui mul eurosentides maist vara on ilmselt. Kogu selle algebratunni tulemusena tahan ka teile avaldada verise tõe.

Nagu hoolikam lugeja juba teab, olen truu üürituru tarbija, seda juba palju aastaid. Põhjuseid on mitmeid.
Peamiseks põhjuseks siis see, et meie pere puhul on tegemist üheainsa sissetulekuga, kuid päris arvuka leibkonnaga. Ehk me lihtsalt ei saa midagi osta, kuna ei suuda normaalset kodulaenu teenindada.
Teiseks muidugi see, et elu keerdkäigud on meid juba mitmeid aastaid riigist riiki ja linnast linna veeretanud, kinnisvara soetamine on selle võrra astmeliselt keerulisem. Laenu on raske saada, ja kunagi ei tea, millal jälle tee jalge alla võtame.
Kolmandaks  muidugi see, et kodulaenu saamiseks on üldiselt päris kopsakat sssemakset vaja omada, ja selle kokku kuhjamine on võtnud päris hoolega aega.
Neljandaks ja vähemtähtsamaks ei saa muidugi ka pidada meie varasemaid valusaid "kinnisvara õppetunde", mille mittekordumises ei ole ma sugugi kindel.

Aga kuna kodutuks jääda ka ei saa lubada, hakkasin lähemalt ringi vaatama. Kui seni oli meie igakuine üüriarve minu jaoks juba taluvuse piiril ehk lähenes 40% meie sissetulekust (ja oli üldiselt arulagedalt suur summa), siis nüüd paistab olukord üüriturul veelgi nutusem olema. Ca 2000€ eest kuus saab meie linnas üürida tillukese tikutoosidest koosneva pimeda korteri kuskil slummis.

Meil aga on elukvaliteedile terve hulk kriteeriume - tahaks ju elada nii, et kõigil on ruumi, et tööle saaks jalutada, garaazis oleks ruumi korralikule dziibile, õhtul tahaks aias grillida ja talvel kamina ees varbaid soojendada. Siinsel üüriturul, kui tahad lihtsalt inimväärsemalt elada, siis on üürid pigem sinna 3000+ euriku kanti. Sellite elukvaliteedi-soovidega arvestades lähenevad üürihinnad pigem 4000+ eurot/kuus suurusjärgule.
Mina jäärapea tahaksin, et peale üüri maksmist jääks perele ka toiduraha piisavalt. Seega - mis siis teha?

Hakkasin vahelduseks hoopis arvutama. Kui nüüd kõigist neist elukvaliteedi-soovidest umbes 25 kraadi kuraasi maha keerata, mis jääb järele? 
Võtsin kinnisvara müügiportaalist välja paar näidet:
  • tagasihoidlik majakene linna servas, mugav ühistransport viib tööle iga 15 minuti tagant, sõidu ajal saab paarkümmend minutit raamatut lugeda, podcast'e kuulata, midagi õppida või kasvõi osa tööd ära teha
  • ruumi jagub kõigile ja jääb ülegi hobiprojektideks (saun, piljardiruum, väliterass koos jaccuzziga, you name it.. )
  • majaga tuleb kaasa päikesepoolne murulapike ja veidi palju päevi näinud siseviimistlus, mis annab vabad käed fantaasiale ja isiklikule loovusele. 
  • senised omanikud aga on hoolega pannud kirja kõik maja juures varasemalt tehtud tööd ja maja kulunud kuid korraliku seisukorra järgi ütleks, et varjatud (või peita üritatud) ehitusvigade üle muretsema ei pea, need oleks ammu välja tulnud.
  • aga raha? Tõepoolest, kuidas siis rahaga lood?! Lugege nüüd hoolega edasi! 
Ühe leitud majakese hinnaks on ca 375K eurot, aga müügis on see olnud juba kuu jagu ja huvilisi tundub vähe olevat, seega poleks ime, kui majakese saab kätte ka näiteks 360K euroga. Küsija suu peale kindlasti ei lööda? Sellist raha mul kindlasti ei ole, aga see-eest on mul olemas väike sissemaksesumma ja kohalikud pangad, kes negatiivse euribori valguses on endiselt ütlemata huvitatud välja laenama korralikke summasid. Kui suur siis vahe on?
Arvutan välja majakese regulaarsed kulud, milleks on siis elekter, vesi, prügivedu, internet, kindlustus, KÜ maksud, kinnisvaramaks NING kodulaenu intress, siis selgub, et igakuisteks kuludeks tuleks 815€ kuus.  Ja mul oleks oma maja, teate küll, "oma tuba, oma luba".

KULU MAJALE


Kord aastas1285
Kinnisvaramaks721
Kindlustus563


Kvartaalselt875
KÜ korrashoid, vesi312
Elekter, küte563


Igakuiselt416
Laenuintress379
Internet38


Kuine kulu kokku815
Kuise kulu vahe-59.24%


Say What?! Kas ma juba mainisin, et praegu maksan iga kuu 2000€ ja hea, kui korteris hingata julgen ning vahel kikivarvul ringi käia. Mingeid mugavusi siin ei ole, aga ära me siia mahume ja kui aega on, jõuab ka jala tööle minna. Kui see "luksus" ära võtta, kukuks kuised kulud -60%?! Tunnen, kuidas süda tilgub verd..

Ah et mida ma veel ootan? Asjale lisandub paar AGA. 
Aga maja ostmine on suure kohustuse kaela võtmine.
Aga majaomanikena hakkab meie pere ühistranspordis aega kulutama 2080 h  aastas. Aeg on ju ka raha? Lisaks kasvavad oluliselt kulutused transpordile.
Aga majalaenuga tuleb kaasa kohustuslik laenu amorteerimine, mida ei saa samuti kuigi kindlaks investeeringuks pidada, sest mingit garantiid pole, et maja kunagi müüa õnnestub.
Aga maja vajab hoolega remonti ja seob suure hulga raha enda alla. 
Aga majas kipuvad asjad katki minema ja nende asendamiseks on paksu rahakotti vaja.
Aga me isegi ei tea, kas me kolme kuu pärast ka veel siin linnas (või lausa siin riigis!) elame.
Aga kunagi ei tea, mis hullud naabriteks on ja kas nendega koos eksisteerida suudame.
Aga kinnisvarahinnad võivad vabalt kukkuda 50%. Põhjamaades on aastaid räägitud kinnisvaramullist ja viimase aasta jooksul pidevalt sahistatud  suurest krahhist ja mine tea, mis need rahvusvahelised poliitilised tuuledki toovad järgmiseks?
Aga.. aga.. aga. Ja ühelegi aga-le ei ole mul head vastust.

Siis vaatasin veel korra, et mis siis minu säästukvoodiga juhtuks, kui kodukulud kukuksid 60% ja võtaksin selle kohustusliku säästmise kinnisvaralaenu näol?

Sissetulek5153


Kodukulud815
Muud elamiskulud1689
Kogukulud2505


Laenu amort505
Kogu sääst3010
Säästu %58.41%

Say What?! Kas ma juba mainisin, et eelmise aasta keskmiseks säästukvoodiks tuli väga napilt 33% ja selle aasta prognoosiks pole üle 40% eriti julgenud loota. Maja ostes võiksin vabalt oma kuiste kulutuste määra tõsta (ja näiteks veidi remondile, transpordile ja lõbustustele tehtavaid kulusid kergitada), teeksin loodetavasti lõpuks pisut edukamalt kinnisvarainvestori karjääri ja jõuaksin siiski korraliku marginaaliga ihaldatud 50% klubisse?! Maja ostes lisanduks minu investori-portfelli ka uus investeeringuliik nimega kinnisvara, mida teoreetiliselt  peaks saama siiski hiljem kenasti maha müüa.

Eriti ahvatlev tundub mulle selline investeerimisvorm, kui osta piisavalt kehvas korras kinnisvara, sisse kolida ja siis tasapisi oma jõududega värskendada ning korrastada, et siis õigel hetkel korraliku kasumiga maha müüa. Soodsaks asjaoluks on vast veel seegi, et siinsel kinnisvaraturul tähendab "kehvas olukorras" enamasti seda, et viimase 10 a jooksul pole tapeeti vahetatud ja köögikapid on paar aastakümmet ilmavalgust näinud (kuid enamasti kasutatavas seisukorras).

Mul tundub, et elukvaliteedi-soovides järele andes elukvaliteet justkui hoopis tõuseb. Tuleb vaid tasa sõuda, vähe nõuda, sammhaaval edasi pürgida ja vahel natuke riskidagi? Mis arvate, jube poeetiline?
Kas peaks kodukulusid vähendama või kinnisvarasse investeerima?


kolmapäev, 2. mai 2018

Nutt ja hala kinnisvara hindadest

Peale oma rahakoti sisu välja puistamist ja tõdemist, et ikka veel ei ole rikkaks saanud, tahan natukene nutta ja halada.

Nimelt oli aprill kohe eriti hull kuu, igasuguseid kaela langevaid jamasid jagus rohkem, kui tahaks. Üritasin küll võimalikult kokkuhoidlikult elada. Näiteks volbri puhul meie pidu ei pidanud ega pildituks joonud. Mõtlen kogu aeg, kui palju raha ma sellise karskluse ja tagasihoidliku eluga kokku hoian, aga miskipärast mingeid rahamägesid ikka ei kogune.

Lisaks on asjalood pöördunud sedamoodi, et lähikuudel tuleb meil jälle kolida, oma praegune üürikas selja taha jätta.. Vaatasin siis kinnisvaraturul ringi, ja võttis olemise raskeks. Valik on suur ja uhke, kui tahaksin midagi üürida ja korteri üüriks näiteks 70% oma palgast ära maksta. Kõlab ahvatlevalt? Mulle eriti mitte.. Ei sobi kohe kuidagi minu plaaniga võimalikult varsti 50% säästu-klubisse jõuda ju. 

Ostaks midagi? Kinnisvara hinnad on sellised, et isegi kui enamus portfellist maha müüksin ja sissemaksuks paneks, saaksime minu palgaga osta midagi kuskile 50 minutilise ühistranspordi-teekonna kaugusele tööst ja muudest tegemistest. Iga päev 2 tundi lihtsalt transpordile kulutada, ja seda mitte ainult mina, vaid kõik neli pereliiged? Milline kohutav ressursi raiskamine.. Ja väga väsitav emotsionaalselt. Lisaks tundub mulle väga halb mõte osta kinnisvara linnas, kus korterid ja majad on kulla hinnaga ning kus me võibolla poole aasta pärast ära kolida tahaks. Eriti, kui elukvaliteet on selline, et unistuste majas elamise asemel saame endale lubada vaid "lasnamäe paneelika"-sarnast korterit.

Kolida hoopis kuskile mujale? Uude linna? Uude riiki? Uude maailmajakku? Tagasi vanasse heasse Eestisse?
Tegelikult siit ära kolimisele olen mõelnud palju kordi varemgi, aga kuidas seda ometi toeks teha? 
Näiteks Eestisse kolimine tundub kohe eriti keeruline, eriti kui suurema perega tegu. 

Kas olete näiteks kinnisvara hindasid Eestis vaadanud. Selleks, et minul töö leidmine ja pereliikmetel oma tegemiste planeerimine sujuks, peaksime ilmselgelt kolima Tallinnasse või Harjumaale, äärmisel juhul võibolla kuidagi leiaks mingi lahenduse ka Tartus. Aga Harjumaal 4-toalise korteri või maja üürihinnad ning pakutav on täitsa nutma ajav. 3800€/kuus maja? KES neid üürib?  Esiteks see kuuüür on hullult kõrge, aga teiseks, et üldse leping saada, peab maksma veel 3 x 3800 ehk esimese kuu üür, tagatisraha ja maakleri-, vahendus- või lepingutasu! Ja nagu Merjegi välja tõi, lepingutasu küsivad isegi need, kes "otse omanikult" välja üürivad! Nagu tõsiselt.. Mulle tundub see juba kodulaenu sissemaksena kvalifitseeruvat. 

Samas kodu osta Harjumaal tundub mulle ka suhteliselt võimatu, majade hinnad (heal juhul) alates 200K € ja kruntide hinnad 90K €.. Kui veel arvestama peab, et oleks piisavas läheduses kõikvõimalikele esmavajalikele ühiskondlikele teenustele nagu toidupood, apteek, põhikool, gümnaasium, arstiabi, ühistransport kõrgemasse haridusasutusse, ja mõistlik kaugus töökohtadeni, siis võttis mul täitsa kukalt kratsima. Minul oma raskelt kogutud kopikatega ja ühe sissetulekuga leibkonnaga ei ole küll midagi peale hakata, sest toredaid kohti ju leidub, aga neid minu rahakott ei luba meile. Eriti kui võõralt maalt tulla, siis kodulaenust ja liisingust ilmselgelt võib vaid unistada, enne tuleb min 6 kuud tööl käia. Samas päris Järvakanti ilmselt kolida ei oleks mõtet, töötu abirahast elama?

Aga mis siis teha? Kuhu minna? Kuidas teie endale oma koha siin päikese all olete leidnud, mida rahakott ka suudab teenindada?

Aprilli tibukeste lugemine ja murphy

Tere lõppevat töörahva püha! Küll mulle meeldib 1. mai. Mis võiks mulle hingelähedasem ja motiveerivam olla, kui keset külma maikuud ühte toredat vaba päeva nautida, et ikka meeles püsiks, mille nimel igapäevaselt oma kontoritooli läikima nühin. Eks ikka selle nimel, et finantsvabana mitte kunagi enam end hambad ristis tööle sundida...

Aga mis siin pikalt heietada, olgem ausad, olen sellest päevast veel väga kaugel. Kui eelmises postituses hõiskasin, et "olen miljokas", siis tegelikult ju ei ole mingi miljonär (kes tänapäeval üldse palgatööga euro- või dollarimiljonäriks saab?!). Ja tõe huvides, kui juba rahakratt oma ämbrikolistamistest avalikult rääkis, siis pean siinkohal ka mina tunnistama, et mulgi on korralikke ämbreid siin julgelt. Näiteks minu kõige suurem möödapanek protsentuaalselt on hetkel:

Mis te arvate, millega tegu? Peaaegu õige - mitte küll päris koin, aga ühe virtuaalmündi träkker-sertifikaat. Hea uudis on see, et selle träkkeri peale panustasin ca 70 eurot, mis tähendab, et miinuses olen täna ainult ca 35ga. Halb uudis on aga see, et ka näiteks väga edukaks osutunud investeeringud on mul olnud pisikesed, näiteks Salmari alla panin ainult ca 300 eurot. Veel halvem uudis on see, et suur osa minu investeeringutest on tänasel päeval näiteks pankade aktsiates, natuke ka jaemüügi ettevõtete aktsiates, ja neil pole sugugi roosilised päevad...

Hea küll, vaatame siis rahakotti ka. Nagu juba varem mainitud, on aprill enamasti üks suur kulutuste kuu meie peres ja tegelikult olen üsna kindel, et ega mai ja juuni paremad tule. Selle aasta aprill osutus kohe eriti hulluks. Just, kui arvasin, et nüüd küll aitab, selgus, et jamasid tuli juurdegi. Esiteks - kulutused olid kohutavalt suured. Paari ebaõnnestunud planeerimise tulemusel "õnnestus" mul pere toidukulutused sel kuul kahekordistada. Lisaks tuli kõigi nelja pereliikme kevadist garderoobi täiendada, kõigile jalanõupaar (või lausa 2-3, sõltuvalt vajadustest) hankida ning räbalaks kantud riietele samuti asendust hankida. Börsidel olid ka veidrad tuuled, hoolimata kuu lõpu huvitavatest poliitilistest käikudest ei ole minu aktsiaportfell sugugi veendunud, et kõik maailmas lilleline on, ning seega on summad kosunud kasinalt. 

Aprillis sai esimest korda investeeritud Mintose autolaenudesse. Kahjuks ainult tillukeste summakestega, sest nagu varem olen maininud, ei saa ma endale päris passiivset pikajaalist portfelli hetkel lubada. Kirjutan oma Mintose-kogemusest varsti eraldi, aga sel kuul võin öelda, et intresse veel ei laekunud.

Investly teenis mulle sel kuul 25.94€ faktooringuintresse, kahjuks jäi osa raha ka viivisesse ning laekumata jäi 2€ viiviseid. 
Aktsiaportfell teenis mulle sel kuul 736€. Nagu allolevalt pildilt näete, siis sellist suurt aastast laekumiste kasvu ei toimunud, nagu eelmisel kuul. Asi nimelt selles, et vahepeal olin portfelli natuke ajakohastanud, aktsiaid sorteerinud ja osad maha müünud, mistõttu ka dividendide laekumine on nüüd rohkem hajutatud. Aga olen kuu laekumisega rahul, ootan põnevusega mai laekumisi juba.

Ja võrreldes eelmise aastaga:

Lisaks avastasin oma eelmise kuu arvutustest väikese möödapaneku, mistõttu tean nüüd, et minu rahamasina töö tulemuseks sünnist tänaseni on 4418€. Mõelge, kui äge! Minu portfellike  on tootnud mulle neli tuhat eurot otse kontole! Lisaks olen natuke teeninud aktsiate ostust-müügist-arbitraazist, aga selle üle ma siiani pole kahjuks hoolikalt arvet pidanud. Õnneks on internatipangas seda väljavõtet lihtne teha, nii et küllap võtan ka need tulud varsti arvesse, kui vähegi aega saan! 

Puhasväärtuse tabel näeb välja selline:


Kuise säästu eesmärk24002018. eesmärk105000Täidetud78.79%
30/04/201630/07/201730/11/201730/03/201830/04/2018
VARAD
Sularaha12440000
Pangakontod80872036291521273164
Pangahoiused9850520150331193411645
Aktsiad059922705096844267920
Pensionikontod00000
Kinnisvara turuhinnas00000
Muud varad00000
VARAD KOKKU1918167160784568250282729
Eesmärk1918167013803528340782869
Eesmärk %100.00%100.22%97.64%98.92%99.83%
KOHUSTUSED
Kodulaenu jääk00000
Autoliisingu jääk00000
Krediitkaardi jääk00000
Võlad/laenud00000
Järelmaksud ja liisingud00000
KOHUSTUSED KOKKU00000
PUHASVÄÄRTUS1904267160784568250282729
Kuised kulud kokku36003600360036003600
Rikkus aastates0.441.551.821.911.92
Kuised kulud kokku20002000200020002000
Rikkus aastates0.792.803.273.443.45

Hirrrrrmus vaevaliselt ja vaevu plaanipäraselt tuleb see vabadus, tuleb tunnistada. Iga kuu ootan ja loodan, et äkki sel kuul on numbrid kuidagi eriliselt rasvaseks paisunud ja näiteks Rikkus aastates number näitab juba vähemalt 10x rohkem, aga võta näpust. Nibin-nabin olen veel graafikus selle aasta eesmärkidega. Rohkem lisasissetulekuid ei oska otsida, enne pean kuidagi paar tundi vaba aega ööpäevadesse juurde saama. Aga kuidas siis? Tahaks kangesti protsessi kiirendada.

Aga kuidas teil aprill läks? Kas jäite oma säästukvoodi ja investeeringutega rahule? Mida soovitaksite ette võtta sissetulekute suurendamiseks?