Jälle vaja tähistada!!!

Heihopsti, mina jälle siin, olen ikka elus! Kuigi noh, mis elu see ka on, muudkui tööl olles?! ;) Kuidas teil pühad lähevad? Kas saate korralikult süüa, ja jõuluvana on lahke olnud? Loodan, et investeeringuid ja säästunippe ära ei unusta!  Ise ma sel aastal pühade ajal otsustasin raha kokku hoida ja suguvõsa vaatama mitte sõita. Ühelt poolt hea kasulik, rohkem raha jääb alles, kuna ei kulu sõidule ja kinkidele, samas ka ei saa muidugi kuskil tasuta süüa ju ;)

Aga kuna hetkel on suur pühadevaheline aeg, kus pooled inimesed puhkavad ega tea üldse, mis päev on, ja pooled inimesed on kontoris ning teevad näo, nagu teeks tööd, siis on natuke rohkem aega vahelduseks ka siia kiigata ja sõna võtta. Nagu aru saate, siis mina kuulun selle teise poole hulka, kes kodukontorisse laua taha täna jälle jõudis, peale paari päeva suure kaarega käimist. Ja mis ma avastasin - täna aasta tagasi tegin enda teise ettevõtte ju! Hurra, kes oleks arvanud, et see beebi aastaseks saades mõnusalt pontsuks on kosunud, nagu aastaaruande eelvaade vihjab - nimelt on 2022. aasta müüdud tundide peale lausa ca 75 000 eurost kasumit, selle uue firma alt. Kuna viimane projekt hakkab aga lõppema, siis istungi kontoris, tõmban otsi kokku ja kirjutan dokumente, et saaks ikka kliendilt iga viimasegi päeva eest maksimaalse hulga tunde sisse kasseerida - kes teab, millal järgmine projekt tulemas! Lisaks siis tuleb mitukümmend tuhat eurot kasumit minu esimese ettevõtte alt, aga selle tibusid loen pigem jaanuaris, kui viimased arved esitatud ja kinnitatud.

2022. aasta oli siis põnev, kohe aasta alguses kirjutasin alla kõigepealt kahele uuele kliendilepingule, ning see järel kirjutasin lahkumisavalduse oma senises töökohas. Kuna erinevalt (Eesti) harjumuspärasest lepingust oli minul ette teatamise aeg 3 kuud, ning just alustanud uus ülemus keerutas ka veel pikalt ja laialt, sain reaalselt põhitöökohast minema alles kuskilt märtsis-aprillis. Vot see oli raske - mul ju juba oli vanast ajast üks klient oma projektiga, lisaks 2 uut klienti aasta algusest, ning siis veel põhitöökoht ja kooliõpingud....õnneks sai põhitöökohast paar nädalat lihtsalt puhkusena välja võtta, nii et oli võimalik natuke vähem aega sinna panustada, aga ausalt, 3-4-5 projektiga korraga töötamine on ikka meeletu zongleerimine. Kellelegi outsource'da mul ka ju midagi pole võimalik, kuna kõik kliendid maksavad just nimelt minu aju ja teadmiste ja oskuste eest.. Ehkki - mõttekoht tulevikuks, äkki peaks siiski otsima endale oma tiimi? :)

Ühesõnaga - oli VÄGA töökas aasta. Igas kalendrikuus saatsin arveid välja ca 20K-25K euro eest.  Kõik siis enda raske tööga rabatud tundide eest esitatud arved. Ega suurt midagi peale töö ei jõudnud teha. 

Ülikoolis jäin ka kahjuks jänni, ja pean poolte ainetega uuesti alustama 2023. jaanuaris, sest punkte kätte ei saanud. 

Sporti tegin ka hoolega - jooksin, kõndisin ja treenisin koduste käepäraste vahenditega, iga päev vähemalt 2h, kuna ohtralt tööd tehes on üsna selge olnud, et kaua tervis nii vastu ei peaks.
Igakuine skoor tuli umbes nii:

• samme ca 550K - 775K kuus
• päeva keskmine kilometraaz ca 17
• päeva keskmine sammude arv vahemikus 17K-24K
• haiguse pärast jäi päevane sammude norm täitmata ühel päeval - pagana covid! Peale pea kolme aastat olin ühes seltskonnas 1h, ja sellest piisas. Ka nelja süsti kaitse ei suutnud täielikult mind päästa, nii et 1 päevake läks ikka palaviku nahka.

Investeerimisega ikka tegelesin, sest iga sent, mis arvetega sisse tuli, läks kas maksudeks, endale miinimumpalgaks, või ettevõtte portfelli investeeringuteks. 

Sellel pidevalt kasvaval portfelli väärtuse joonel pole ju tegelikult väga vigagi, kui turgude olukordasid vaadata? Kui vaatame tootlust, siis ... njah :))) 

Investeeringutest pole suurt midagi rääkida - pilt on üsna kurb niimoodi vaadates ju? Iga kuu sai jälle korralik summa portfelli visatud, aga tulemuseks oli see, et portfell oli kas sama suur või natuke kõhnem kui enne. :))) Või siiski, kuna iga kuu sai hoolsalt portfelli raha sisse pandud, aga uusi aktsiaid väga hoolega veel ei ostnud, siis näitavad graafikud siiski suht positiivseid numbreid! Sel aastal sai portfelli pandud juurde juba üle 44K, sellest 25K on veel rahas, ehk ootab õiget aega ostudeks. 

Miks ma siis väga aktsiaid ei ostnud? Peamiselt ikka 2 põhjust - esiteks tegin liiga palju tööd, nii et ei jõudnudki lihtsalt väga portfelli vaadata ega mdiagi otsustada, teiseks oli esimest korda peale 17 aastat palgatöölise elu elamist end "töötuks" võtta ikka üsna hirmus - mis siis kui kõik nihu läheb, jään hoopis võlgu ega suuda endale ise palka maksta jne jne? Noh, jaanuari alguseks loodan selle aasta eest veel mitmekümne euro eest arveid esitada, nii et nii hull see asi õnneks ei olegi veel!

Samas olen muidugi teadlik, et maailma majandus on hetkel kahtlases olukorras, paljud potentsiaalsed kliendid on oma rahakotiraudasid kokku pannud ja minulgi on hetkel teada juba, et üks klient kindlasti ei jätka lepingut - kuigi tahaks, aga ettevõte läheb säästureziimile ja veab, kui oma töötajaid lahti ei lasta. Seetõttu ka ei kiirusta midagi veel eriti investeerima, vaid võtan rahulikult ja tahan kindel olla, et varudest saan endale palka maksta ka juhul, kui niipea uusi kliente ei tule. õnneks üks klientidest aga lausa tõstis tunnitasu ja tahab kindlasti ka terve 2023. aasta minuga koostööd teha. Kusjuures tegu on minu lemmikkliendiga, nii et selle võin küll oma 2022. aasta suurimaks õnnestumiseks vast lugeda :) Lisaks muidugi on kohalik vahendusfirma siin elevil ja üritab mulle muudkui uusi projekte ja kliente tutvustada. Saab näha, mis sellest välja tuleb, sest kavatsen nüüd esimest korda elus olla VÄGA skeptiline ja valiv selles osas - on aeg hakata elama, mitte veeta oma elupäevad tööl ära. 

2023. aastaks aga tahan palju uusi muudatusi - teha veel rohkem sporti, puhata, õppida palju uusi asju, nii erialaselt (kuid pigem enda lõbuks ja profiili muutmiseks) kui ka uute põnevate hobide osas. Loodetavasti õnnestub aastaid pooleli olev koduremont ära teha, ja siis otsustada, kuhu edasi teekond viib. Ideaalis tahaks kolida kuhugi soojemasse kliimasse, kuid eks palju sõltub ka sellest, mis pereliikmed tahavad teha. Kui muu ei õnnestu, siis tahaks vähemalt palju reisida ja matkata - seda pole senises elus endale üldse lubada saanud, kuigi armastan nii väga!  2022. aasta oli minu jaoks eraeluliselt üks tõeliselt kohutav aasta, ja loodan, et õppisin sellest palju. Proovin kindlasti teha endast kõik, et see jääkski madalpunktiks ja kuna isiklikud unistused ja eesmärgid on minu jaoks selgemad kui kunagi varem, siis kavatsen nüüd teha kõik, et tekiks ikkagi võimalus ka need saavutada. Kaua siin ikka tööle elada :) Mul hakkab tunduma, et peaks 2023. aasta plaanide osas lausa eraldi postituse endale tegema. 2022. saavutusi oli palju, aga õppetunde veel enam, natuke kahetsen, et neid konkreetselt kokku võtta ei õnnestu, tänu mingitele lollidele elu keerdkäikudele.. 

Nüüd aga tegutsema!

 

Tuleb-tuleb, miks ta siis ei tule?!

Öeldakse, et ära hõiska enne õhtut, ja vanasse kaevu ära sülita enne kui  uus kaev valmis, jne..  Aga ma täna ei pea vastu - ma lihtsalt olen niiii elevil!

Olen siin blogis tasa olnud, sest ütlen ausalt, raha teenimine võtab kogu minu aja, ja kui parasjagu raha ei teeni, st tunde ei müü, siis esitan nende eest arveid, teen raamatupidamist (sest, ma, vana kooner, ikka pole raatsinud raamatupidamisteenuse eest maksma hakata), või prokrastsineerin ja halan, et olen suurest töötamisest nii nii nii väsinud :D Lisaks oli vaja juunis ära teha ettevõtte majandusaasta aruanne, tagantjärele mingi deklaratsioon, et tegin osamakse sissemakse mingi aastake tagasi (tänks, Pinsi Põlv, vihje eest!), ja nutta ja halada, et kõik inimesed puhkavad ja naudivad suve ja vabadust ja kulutavad raha, samal ajal kui mina tunnen, et olen nagu nõiaringis, kust enam välja ei saa - vaja muudkui aga raha teenida, sest päris-päris töökohta mul ju enam pole, ja mine tea, millal jälle mõne kliendi leiab, kui praegustega peaks teed lahku minema.. 

Aga nagu aru saate, siis see tasa olemine ei tähenda ilmselgelt pausi dividendipiraatluses. Vastupidi! Tulin täna siia rõõmustama, et hoolimata valitsevast olukorrast maailmas, sõdadest, kriisidest jms, on minu firma postfell pea jõudmas 100K euro verstapostini!!!

ULME ju?! 100K!!! Alles ma alustasin, alles ma nuputasin, et kas see IB konto avamine ikka mingi hull mõte ei ole, lihtsalt liigne kulutamine ja vaev ja risk. Kogu sissetulekuks paistis peamiselt olevat omanikulaen, ja kui veab, siis heal juhul mõni hädine haltuuraots. 

Aga võta näpust! Kuigi tänu karuturule on portfell palju kõhnem, kui võiks, olen tänaseks IB kontole kandnud raha peaaegu 90K euro eest. Kasumit on portfell teinud omajagu, dividende kogunud teise omajao, ja lisaks on klientidele esitatud juunikuu tööde eest pea 8K euro eest arveid veel laekumas, mis samuti otse IBsse rändavad esimesel võimalusel nii et - hoidke piip ja prillid ka - augustis saab kõigi eelduste kohaselt 100K täis! Kui midagi ERITI hästi peaks minema, siis saab juba juulis see juhtuma, aga ma parem nii palju ka ei hõiska, ei taha hullemat kurja välja kutsuda ;)

Üleüldse. Ma saan aru, et karuturg on hirmus ja maailmas, eriti Euroopas valitsev olukord nii halb, et kõige hullem on kindlasti veel ees, aga - tuleb tunnistada, et mulle see igapäevane soodukas börsil ikkagi väga meeldib! Mu portfell on küll täis igavaid dividendiaktsiaid, mis mingit erilist tootlust hullult ei tee, aga sellegipoolest olen ka pareguses olukorras mõnuga plussis, ning tean, et igakuine dividendidevoog on niivõrd stabiilne, et kui niimoodi muudkui jätkata portfelli tankimisega, ei pruugi finantsvabadus enam üldse mägede taga olla ju! 

Annan teile teada, millal siis see suur hetk käes ;) 

Niikauaks aga - puhake siis minu eest ka :) 

Töötu elust

Käin ikka oma lemmikblogijatel aegajalt külas, silma peal hoidmas, et kuidas läheb. Kes on hakanud krüptoga mängima, ja kes muud huvitavat tegemas. Nii põnev ja samas nii rutiinne - mulle nii meeldib seda vaadata, kuidas järjepidevalt portfelli igakuiselt rahakest sisse süstides portfell muudkui kosub, eriti kui aktsiaturgudel parasjagu keerulised ajad tänu maailmas valitsevatele segadustele ja hullustele. 

Ise olen aga samas nii hõivatud viimasel ajal, et ei jõua isegi kokku lugeda, kui palju ma parasjagu portfelli olen pannud, kui palju raha lihtsalt ära kulutanud, ja kuhu. Näiteks avastasin täna ehmatusega, et 2022. aasta kohta ei ole ma isegi tulude-kulude tabelit veel alustanud?! Ometi olen juba viimased 20 aastat olnud väga pedantne kviitungite koguja, kes kogu aeg köik tulud ja kulud sendi pealt kirja paneb, taarat korjab ja boous- ning allahindluskuponge igalt poolt otsib, et ikka majanduslikult mõttekam oleks.. Mis on ometi juhtunud?

Soodusmüüke ja sooduskoode üritan muidugi ikka jahtida, aga ainult sedavõrd, et kui näen, et miski, mida ma alati tarbin, on soodusmüügis, siis ostan ette ära. Üleüldiselt on mul kogu aeg nii palju tööd, ja aega nii vähe, et poodides ma ei käigi, mis veel soodsate asjade jahtimisest rääkida :D. Kui kodus külmkapp tühi ja WC-paber otsas, siis torman poodi, aga muidu - teen tööd, et lihtsalt sissetulekuid suurendada :D Milline erinevus paari aasta taguse ajaga.. 

Aga miks siis nii, mis juhtus?

Asja irooniaks on see, et pean ausalt tunnistama, et olen vahepeal lausa töötuks jäänud! Nagu jaanuaris kirjutasin, siis tervitas 2022. aasta mind uute huvitavate vabakutselise-projektidega. Olin küll juba pikemalt oma põhitöö kõrvalt teinud ühte pisiprojektikest, aga selle leping on nii ebastabiilne ja tunnitasu pigem selline "hoian ennast radaril ja suhted soojad", et selle nimel ei oleks elus julgenud enda tööandjale lahkumisavaldust anda. 

Siis aga õnnestus ühel hetkel saada mitu uut vabakutselise lepingut, ning jaanuaris ja veebruaris läksidki käima veel mitu projekti. Üks neist õnneks "poole kohaga", kuigi reaalselt olen vast vaevu veerandkoormusega jõudnud tegutseda, sest see kõige suurema tunnihinnaga projekt võtab reaalselt ka enamasti vähemalt 8h päevast ära, vahel on suur oht, et kui reaalselt püsti ei tõuse ja seda arvutikaant sulge, siis saaks rohkemgi tunde tööd teha. Kuna leping on ikkagi 8h-le päevas, siis hoidun üle töötamast.

 Samas  - kurta koormuse üle ka ei saa, kuna see 8 h toob siis ka sisse pea 1000 eurot päevas, mis minu jaoks on täiesti mindblowing! Nii ma siis oma tööandjale lahkumisavalduse saatsingi, ja nüüd juba päris mitu kuud saan sissetulekuid vaid ise esitatud arvete eest. Kuna varusid veel on, siis tunnistan ausalt üles, et ennast palgale veel võtnud ei olegi. Muidugi, ega varusid lõputult kasutada ei saa, nii et hiljemalt mais pean endale ikkagi jälle palgatöölise sissetuleku tekitama, aga seekord siis ilmselt siiski tööandjaks ja ülemuseks ma ise.

See kõik tähendab, et tööandjat mul enam pole. Hoopis esitan igakuiselt arveid. Nii paarikümne tuhande euro väärtuses :) Kõlab magusalt, eks?! Kahjuks tuleb tunnistada, et palka ma siiski pmst ei saa hetkel, ja kõik raha üritan saata IB portfelli, mis OÜ alla tuleb. Lisaks on mul nüüd siis teine firma veel, see kuulub teise riigi alla (nii oli lihtsam teise riigi kliendiga leping teha), aga selle alt ei ole veel aru saanud, mismoodi oleks kõige kasulikum. Tuleb välja, et Eestis firma tegemine on nagu  maksuparadiisis toimetamine :D  Selle teise firma sissetulekutest tuleb aasta lõpus kasumimaksu maksta, kui just pole endale kõike palgaks või masinapargile ära kulutanud :( 

Ohjah, aga mis siin pikalt heietada. Tuleb tööle tagasi minna :D  

Teate, enne täisajaga vabakutseliseks saamist kartsin ma, et kõige raskem igapäevaselt saab olema see hirm, et "mis siis, kui ma järgmist projekti ja sissetulekut ei leia?!". Arvasin, et see hirm hakkab mind igaäevaselt piinama nii, nagu see hirmutas mind enne lahkumisavalduse andmist. 

Nüüd on see täiesti kadunud ja pigem on selle peale lohutus, et "no kõige hullem, mis juhtuda saab, on et pean jälle töökoha otsima" ..  Tegelikult on minu jaoks kõige raskemaks hetkel see, et ma ei tohi kogu firmasse laekunud raha lihtsalt aktsiatesse paigutada :D  

Et ma pean planeerima, koguma varusid, seda raha KULUTAMA, näiteks ostma tehnikat ja varusid, et optimeerida makse, planeerida endale tuleviku jaoks palgafondi jms jamaga tegelema, samas kui ise tahaks lihtsalt kõik raha lihtsalt IBsse aktsiatesse surada :D Hea, et mul ühtegi töötajat ei ole, oleksin ikka ilmselt väga kooner tööandja :D 

Kuidas teil tööga ja lisaraha teenimisega? Tundub et maailm on vaikselt hulluks minemas ja inflatsioon viimaseidki sente ära söömas.. 

Hurraaaa! Tere, 2022!

 Ohh, milliseid fantastilisi uus-aasta-postitusi ja vana aasta kokkuvötteid ma igalt poolt loen, äge! Kes on üdini aus ja kirjeldab asju nagu nad on, nii halbu, kui häid (nagu mu armas Pinsi Põlv näiteks!), kes paneb hulga keerulisi sõnu ritta ja kirjeldab peamiselt ulmelisi numbreid, milleni ma ilmselt oma elu jooksul ei küündi. Nende viimaste puhul kaob mul tähelepanu enne kui lugemagi jõuan hakata, aga ju ma siis polegi sihtgrupp :)

Ma ise polegi jöudnud veel mingeid aastakokkuvõtteid vanasse heasse excelisse tekitada. Hirmus, üldse pean tunnistama, et vahepeal tekkis exceleid ja kontosid ja numbreid nii palju, et lõpuks jäid kõik unarusse - lihtsalt ei jõua! Õppimine ja raha teenimine olid tähtsamad..  Õnneks on pangad ja investeerimisäpid ise nii tublid, et teevad minu elu nati kergemaks :D 

Selgusid mõned pealiskaudsed numbrid:

- minu pensionifondides on tänaseks kokku ca 120K €!!! AHHH?! Uskumatu! Kuidas see vöimalik on :) Aga kuna loodan üsna vanaks pensionäriks elada, siis ilmselt niipea seda kasutama hakata ei saa, et ikka elu löpuni jaguks.

- minu suure pensioniportfelli tootlus oli 2021. a 31,33%!!!! ULME! (väikest Tuleva-portfelli ei ole vaadanud, kahjuks)

- minu eraisiku investeeringute portfell kasvas 2021. a lõpuks 25K € suuruseks! Ei oleks uskunud, arvestades, kui punane see on! Tootlus aasta jooksul 47.97%!!!! Aga ilmselgelt võtsin VÄGA palju riske, neist kõik ei ole ära tasunud.. 

- palgatöö ja täiskohaga ülikoolis käimise kõrvalt tegin ka hoolega jälle haltuurat, kohe kui mõni projektike nina alla kukkus. Seega minu ettevõttesse teenisin ca 17K €! Kõik see lendas kohe IBsse investeeringuteks.

- minu ettevõtte portfell kasvas 2021. a lõpuks 65K € suuruseks!!! Sh olen sinna raha sisse pannud 58K € :)  Olen tootlusega rahul, arvestades, et peamiselt investeerin ikkagi dividendiaktsiatesse.

- minu 2022. aasta algas sellega, et sain SUUURE LEPINGU! Ootamatult soovis minu teenuseid osta firma, kes just kade ei ole. Minu tunnitasu saab olema 2x suurem kui täna ja projekt kestab 6 kuud! See küll saab vötma ilmselt täistööpäevad enamus ajast, aga kuue kuuga 100K € ei tohiks olla ilmvõimatu. Seega, nüüdseks ma ei maga ega söö, ainult teen tööd :D. Aga milline läbimurre, olen NIIIIII kaua otsinud vabakutselise projekte, mis nii hästi tasustatud oleks ja ka pönevad. Oma ettevötja/konsultandi CVsse saan ka suurepärase märgi maha. Lisaks on mul juba üks oluliselt madalam tasuga projekt pikalt käimas, ja lootus juurde saada kolmas projekt, keskmise töötasuga. Äkki saabki konsultandina jalad alla?!

Samal ajal on mul veel minna vaja koolis ruttu 15 EAPd purki panna, 15 said juba tehtud, aga paar eksamit ja kirjalikku tööd on veel vaja välja völuda ühe nädalavahetusega. Huhh! Ma PEAN hakkama saama. 

Kui nii asi jätkub, siis äkki saan kunagi FIREks?! :) Selle kevade üheks lisaeesmärgiks aga on suurem osa eraisiku portfellist ära kulutada kodu remondile. Siis äkki önnestub see konverteerida kinnisvara-investeeringuks?! Elame-näeme :)

Ma nüüd lähen öppima ja tööd rügama, korraga. Ehk saate isegi aru, et ilmselt pöhjalikumat aasta-kokkuvötet siit niipea loota ei ole.. tuleb lumepalle veeretada :) Ma väga paljus Kristi Saarega ühel meelel ei ole ja tema suhtumine tundub alati liiga ülbe. Aga - kui seni olin ikka lugenud palju blogisid neist vendadest, kes 40selt finantsvabaks said, rasket tööd rabades, makaronidest elades ja 50% pidevalt säästes, siis tegelikult olen nöus et Kristil on suures osas tuline öigus - töelise kiire boosti finantsvabaduse suunas annab ikka see, kui sissetulekuid korralikult kasvatada - kulude optimeerimisele tuleb kiiresti piir ette. 

Minu palgatööst saadavad sissetulekud on laias laastus viimastel aastatel pidevalt kahanenud, seetöttu olen olnud sunnitud loovalt lisasissetulekuid leidma ja see hakkab täiega ära tasuma! Loodan, et see 2022 siis meile köigile toredaid vöite ja suuremaid sissetulekuid toob! Kuidas teil sissetulekute kasvatamisega? Kas palgatöus stabiilne?

1 aasta IBs!

 Hurraaa! 

Ongi minu väike isetoimetav pudrupotike 1-aastane! Mäletan veel nii eredalt seda tunnet, kui 5. novembril 2020 minu IB kontole laekus esimene ülekanne - see suur rõõm, ja see suur hirm, et "MIDA ma ometi nüüd ostma hakkan, millega hakkama olen saanud?!" :D 

Ja siin ta nüüd ongi, minu armas väike tööline, juba üheaastane ning natuke enda luudele lihaseid kogunud! Hirmusid on õnneks tänaseks vähemaks jäänud, ja kuklas on teadmine, et "tasa sõuad, kaugele jõuad!". Aga igapäevaselt ikka kummitavad teemad nagu "mis siis saab, kui", "miks ma seda aktsiat ei ostnud siis kui hea hinnaga oli" ja "miks see ikka niii kaua aega võtab, ma ei saa mitte kunagi rikkaks".. :D 

Samas, see pilt on ju täitsa ilus?! 

Muuseas, just hiljuti kutsusin ka ühe sõbra ka IB kliendiks -  aitasin tal oma OÜ teha, selgitasin detaile, aitasin LHV ja IB konto avada ja isegi esimese aktsia osta. Samas ise magasin maha, et kui oleksin talle oma lingi jaganud, oleksin ka 200$ isegi selle nädalatepikkuse jamamise pealt kontole teeninud.. :( Olge teie targemad!

Kui vaadata tagasi aastatele 2020 ja 2021, on need vist töesti rahaliselt kõige edukamad minu elus olnud -  tehtud sammud on olnud kõige paremateks nurgakivideks tuleviku heaks. Kahju, et selliseid sammu ca 20 aastat tagasi ei julgenud astuda :D (Ok, 20 aastat tagasi oleks piisanud, kui oleks ülilollid sammud tegemata jätnud, oleksin ka paremas kohas praeguseks.. )

Aga olen siiski üliönnelik. Siit saab ainult edasi minna - oma OÜ alt rohkem tunde müüa, kogu raha investeerida, ka eraisikuna teeinutud raha vöimalikult suures summas ettevöttele laenata, ja muudkui edasi püüelda! 

Mul tundub juba endale ka see kergelt uhkeldamisena, aga tunnistan, et nii head aastat ei oodanud ma kohe kindlasti mitte! Kõik need lisakulud (LEI koodi pidin juba Bloombergis uuendama näiteks!) ja ettevõtte raamatupidamine (ostsin Pilvebüroolt raamatupidamise kohta öpiku, ning teen raamatupidamist ise Äriregistri earveldajas, väga mönus ja odav programm, esimene aasta veel täitsa tasuta kah!)  jms on tõesti seda väärt olnud. Loomulikult ei ole mul ju mingeid garantiisid, et järgmine 12 kuud sama (vöi pooltki nii) edukad tulevad, aga seepärast olen ka väga konservatiivse strateegia valinud - siiani 70% rahast dividendiaristokraatide ja dividendikuningate alla pannud.  On olnud ka paar riskantsemat ostu, ja möned kehvad ajastused, nii et möni aktsia on portfellis hetkel mitmeid sadu eurosid miinuses, aga eks needki on ju justnimelt öppetunnid! Siin aitabki ainult ootamine, strateegiline mötlemine ja kannatlikkus, nii need sendid vaikselt eurodeks kokku veerevad. Juba ainuüksi dividendide näol olen juba üle 430€ selle aastaga teeninud!

Mis siis järgmiseks sammuks? Ilmselt tuleks üle vaadata, kuidas minu dividendi-potikene toimetab. Kui vötsin praegu kuise graafiku ette, siis trend on muidugi suurepärane! 

See trend on üsna loogiline muidugi, sest olen stabiilselt iga kuu mingi summa eest aktsiaid juurde ostnud. Seda kavatsen muidugi laias laastus nüüd jätkata veel mönda aega. Küll aga oleks nüüd vaja lisada veel see vaade, et iga kuu laekuv dividendide summa suhtliselt stabiilselt sama suur oleks, et ühel päeval siis sellest endale näiteks väljamakseid tegema hakata. Et siis palgatöö tegemise asemel vaid rantjee elu nautida saaks. Täna muidugi tundub aga, et pean praeguse portfelli selleks veel vähemalt 10-kordistama ja see saab kindlasti veel pikk tee olema, sest noh, kogu konservatiivsuses Teslat ja bitcoini mu portfelli jöudnud ei ole, nagu arvata vöitegi. Sellegipoolest on mul lausa natuke raske uskudagi, et mu portfellike on juba väärt üle 50K euro!!! Milline imeline verstapost on saavutatud!

2022. aastal vöiks muidugi ägedaid verstaposte veel hulgi tulla. Nii imeline oleks, kui saaks kohe 3-kordistada selle portfelli, aga noh, ka kahekordistamine oleks ilmselt super! Küll aga on mul tunne, et selleks tuleb päris drastilisi samme ette vötta. 

Möned mötted, mis teha vöiks:

• pensioni 2. sammas ka siia portfelli tuua - see oleks selles möttes hea möte, et mul on juba päris kopsakas tööandja poolt kogutud, aga hetkel "lukus" olev pensionisammas ühes teises riigis. Seda täna välja vötta ei saa, küll aga hakatakse ca 20 aasta pärast seda mulle röömuga maksma üsna kopsakas summas (muidugi juhul, kui ma üldse nii kaua elan, kui mitte, pärivad järeltulijad). Ehk siis vanuripölve pension saab juba üsna okei olema ilmselt. Kui 2. samba välja vötaksin ja siia portfelli tooksin, maksaksin küll 20% tulumaksuks, aga saaksin lisada powerit praegusele porfellile, mis vöimaldaks mul varem palgatöölt ära tulla ja ka natuke elada, mitte ainult vanuripölve oodata. 
• OÜ alt vöimalikult palju konsultatsiooni müüa - väljavaated on tegelikult väga head, praegu paistab minu püsikliendil mulle tööd hulgi jaguma, pöhimure ongi see, et ise olen laisk olnud ja liiga vähe tunde teinud, mida arveldada. Siin saaks sissetuleku vähemalt 2x suuremaks ajada, kui ise pingutaks. Viimase aasta jookul on motivatsioon endal olnud kuidagi liiga köikuv ja energia läinud igale poole valedesse kohtadesse. Lisaks vöiks ju hoopis juurde otsida möni uus klient, kellele oma teenuseid kallimalt müüa - praeguse pöhikliendi käest saadav tunnitasu on mul nimelt turu alumises otsas, ja seda kergitada pole plaanis, sest see on nii mugav töökoht mulle, ja ma olen väga kehv müügimees ning läbirääkimiste pidaja. Lihtsam on vaadata, kas leian möne kliendi juurde, kellelt rohkem kasseerida.
• Palk. Lisaks konsultatsioonitöödele on mul stabiilne pöhitöökoht, kust saan igakuise sissetuleku, mille abil maksan arveid, teen kodus remonti ja ostan toidu lauale. Üldiselt olen iga uue töökohaga saanud ka parema palga, aga koroona-ajal sattusin kehva olukorda, tegin ühe-kaks lolli sammu, ja sain uue töökoha oluliselt madalama palgaga, kui varem. Iseenesest on palk endiselt nii körge, et tänu astmelisele tulumaksule märkas seda vahet rahakotis riik oluliselt rohkem, kui mina ise, kuid sellegipoolest kavatsen järgmisel palgaläbirääkimisel, mis vötab aset 2022. aasta esimeses kvartalis, oma palka oluliselt suuremaks rääkida. Ja seda mitte lootuses, et oma pangakontol oluliselt suuremat summat näeksin, vaid hoopis selleks, et siis küsida lisaks, et saaksin tööajas "alla minna", st hakata edaspidi töötama palgatööl vaid max 75% täistööajast. See vöimaldaks, et rahakotti jääb endiselt ca sama suur summa, kui enne, kuid vaba aega tekiks ametlikult oluliselt juurde - mis omakorda vöimaldaks oma OÜ alt rohkem töötada, vöi kasvöi aktsiatega kauplemisega jms tegelema hakata. 
• Säästa suurem osa igakuistest sissetulekutest. Ma ei ole ammu oma netoväärtuse tabelit siia välja vist toonud, aga mul tundub, et olukord on ikka päris hull viimasel ajal - ma kulutan oluliselt rohkem, kui peaks! Minu sissetulekud on viimastel kuudel (küll ajutiselt) oluliselt suurenenud, kuid säästmise asemel tundub köik raha kuskile ära kaduvat.
  Kaks köige suuremad raharöövlit tunduvad olevat söök ja kodu remont. Kodu remont on osaliselt küll väga möistlik ja vajalik, et kinnisvara väärtust oluliselt tösta, samas ei ole ma üldse kindel, kas mu kodu lähema aasta jooksul üldse müüki lähebki? Kui ei lähe, siis on üsna möttetu remondi löpetamisega kiirustada - teatavasti köik, mida kasutatakse, ka kulub, ja kulunud remondiga kinnisvara on kindlasti vähem väärt, kui värske remondiga kinnisvara. Ehk siis siin tuleks hoolega järele möelda, kuidas seda asja ajastada - samas ei tahaks riskida ka olukorraga, kus kevadel saaks kiiresti ja hea hinnaga kinnisvara maha müüa, kui oleks remondi ära löpetanud.. Möttekoht, aga ilmselt pean siiski tasapisi katsuma kevadeks köik ära löpetada, et mitte endale ise tobedat auku kaevata. Tänavune kevad, suvi ja sügis näitas MEELETULT kuuma kinnisvaraturgu, ja ei tahaks mitte kuidagi rongist maha jääda, kui see peaks niimoodi jätkuma lähema 1-2 aasta jooksul.
  Teine asi siis toit, mis on söna otseses möttes kulu ja luksus, mille puhul peaksin oma käitumise jälle hoolega üle vaatama. Millegipärast on viimasel ajal hirmus komme köigile tahtmistele kergelt järgi anda, ja isegi kui toitu ära viskama pole pidanud, siis tegelikult ei sure ma ka ära, kui natuke oluliselt vähem luksuslikult sööks, vöi söna otseses möttes nö madalama kvaliteediga toodeid vms eelistaks. Okei, loomalihafileest ma just nagunii ei toitu, aga igasuguseid snäkke ja delikatesse ei ole ka igapäevaselt vaja, rohkem juurikaid jms toidulaual oleks tervislikum ja odavam igal juhul.
  Kolmandaks metsikuks raharöövliks meil siin on loomulikult elekter, nagu ilmselt paljudel leibkondadel täna. Olen töesti köik vöimalikud energiatarbijad välja lülitanud, vöi energiasäästlikuma vastu välja vahetanud, aga midagi pole teha, igapäevaselt kulub meil lihtlabasele eksisteerimisele ikka vähemalt 40-50 kWh (söltub, kas pesta ja kuivatada pesu vöi mitte). Hetkel hakkab tunduma, et tuleks pesukuivati kinni teipida ja selle asemel hoopis hakata pesu jälle kenasti kuivatusrestile riputama. Tüütu küll, aga kindlasti majanduslikult palju möistlikum!  
• Optimeerida püsikulutused - nende all mötlen siis igasuguseid püsitellimusi. Igakuiselt maksan ma: 
• Spotify (see on uus luksus, ja terve pere peale ainult 1 kulutus, ma ise elaks parema meelega ilma, aga noh, pereliikmed.. ) - 11€/kuu
• lemmikloomakindlustus - seda just uuendasin aastaks, ja ajasin näpuga järge, et ei maksaks kuidagi rohkem, kui hädavajalik. Kuna elame riigis, kus loomaarsti teenused aga on kulla hinnaga, siis hetkel on see pigem hädavajalik, tulevikus vaatame üle. 33€/kuu
• tervise-, ravi- ja laenukindlustus - olen vötnud sellise madalama otsa väärtusega lahenduse, mis ei ole väga kasumlik, kui minuga peaks midagi juhtuma, aga abiks ikka, ja kuna ravijärjekorrad on meeletud meil siin, on pigem lootust, et kui arstiabi vaja vöi uuringuid, siis kindlustuse abil peaks kiiremini löögile saama, 45 €/kuu
• kodukindlustus - no parem karta, kui kahetseda. Sisaldab ka reisikindlutust (ehkki noh, ega me ju tegelikult ei reisi, kui kohustuslik Eestis käik välja arvata) - 70 €/kuu
• töötukindlustus - tänu sellele saan tervisekindlustuse VIST natuke odavamalt, kui ilma saaks, seetõttu olen hoidnud. Küll aga on viimasel ajal tunne, et see on suhteliselt möttetu kulu, sest töötuks jäämist minu alal praktiliselt karta pole, ja kui peaks olema, siis on mul juba oma ettevötte, mille arendamiseks jääkski rohkem aega, kui töötus peaks tabama. Küll aga pean seda niikaua siiski maksma, kui olen leidnud parema tervisekindlustuse, seega hetkel veel jätkan. 36 €/kuu.
• auto kohustuslik kindlustus - no selleta ju lihtsalt ei saa, kui just autot maha müüa ei taha, ja ma hetkel ei taha. Auto ostsin odava, hoian seda nagu silmatera ning söidan sama autoga 15 a jutti, nii et sedamoodi autot kasutades  on see ikka oluliselt odavam, kui rentimine siin meie kandis. Seega ei pääse, kohustuslik autokindlustus 5€/kuu (tegelikult vist vähem, aga ümardame.. ).
• kodukulud - elekter, vesi, prügi, internet, laenuintress - kõik on minimaalseks viidud.
• Optimeerida jooksvad kulutused - siin saab küll ilmselgelt rohkem varieerida. Toit - süüa odavamalt saan kindlasti ning lisaks jahtida rohkem allahindlusi. Riided - ostsin sel sügisel üle mitme aasta väga palju uusi riideid endale, nüüd tuleks kompensatsiooniks riidekapist hulk olemasolevaid (aga mittesobivaid) asju kas üritada maha müüa vöi vähemalt taaskasutusse viia. Reisid - nii väga tahaks üle 5 a soojale maale minna, aga arvan, et tuleks see tahtmine sel talvel siiski alla suruda.

Rohkem ideesid hetkel ei olegi, mille arvelt jälle saaks kulutusi vähendada. On teil möni möte?

Seda nimekirja vaadates tundub mulle, et tuleks ikkagi pöhiaur panna konsultatsioonitundidele, et oma sissetulekuid suurendada.. Mis teie soovitaksite?

10-kuune beebi!

On ju ikka kombeks beebide minisünnipäevasid tähistada, eks? Seda teevad minu meelest päris paljud noored (ja mitte nii noored) lapsevanemad, ja näiteks ka lemmikloomaomanikud. Ise ma olen nii vana ja laisk (ja teiste prioriteetidega), et päris iga kuu ei viitsiks mitte midagi tähistada. Lemmikloomade sünnipäevad unustan üldiselt ära (ja nad ei pahanda üldse õnneks), ja ühtegi muud beebit majapidamises ei ole. 

Küll aga tuli mul täna meelde, et täna on ju ometi minu ettevõtte IB-konto  KÜMNE KUU sünnipäev! Uskumatu, veel 2 aastat tagasi ei eksisteerinud minu maailmas sellist asja nagu ettevõtte investeerimisportfell. Eraisikuna olin siis küll juba mönda aega varbaid börsirabalaugastes leotanud. Aga kui aasta tagasi avastasin, et ettevõtte alt haltuura tegemisest on tekkinud kenakene rahasumma kontole, tundus, et on aeg asja tõsiselt võtma hakata! 

Nii siis hakkasingi asjaga pihta. Esialgu sai hoolega loetud internetiavarustest kasulikku infot. Eriti kiidan siin Pilvebüroo blogi, hullult kasulik koht! Lisaks siis arvutasin ja arutasin, kalkuleerisin üht ja teistpidi, ja jõudsin üha tugevamale arusaamisele, et on tagumine aeg ka oma eraisiku portfell võimalikult ära likvideerida ja enamus rahast ettevõtte all hoopis börsile viia.

Alustasin siis IB-konto loomisega, ja täpselt 4. novembril laekus minu IB-kontole esimene deposiit! Ohh, kui hirmus tunne see oli :)) Ja IB-portaali öppimiskurv ei ole sugugi mitte naljaasi, ütlen ausalt! Aga kalkuleerisin, mis ma kalkuleerisin, mustad numbrid valgel paberil väitsid kindlalt, et tuleb oma hirm alla suruda ja asi ära teha, mugavustsoonist välja hüpata ja õppima hakata. Etteruttavalt võin öelda, et IB-portaali ja treideri tööjaama ja äpi kasutamist õpin tänaseni! Ikka on nii, et tuleb vajalikke funktsionaalsusi otsida, ja tihtipeale leian palju rohkem, kui oskan kasutadagi. Aga põhifunktsionaalsused on selged - raha oskan deponeerida, valuutat oskan vahetada, aktsiaid oskan osta! Tasapisi hakkab selgeks ka saama, kuidas endale portfelli tervisest ülevaade saada, ja näiteks tulude ning kulude aruannet genereerida. 

Aga mis ikka pikalt heietada, näitan hoopis pilte. 

Kui vaadata Time-Weighted Return ehk ajaliselt kaalutud tootlust, siis selleks on  (aegade algusest) eilse seisuga 11.74%. 

NB - pildil need D-tähed on siis raha kontole lisamine (deposit). Nagu näete, siis üritan pidevalt midagi ikka portfelli juurde saata. Sambakesed on siis portfelli NAV ehk puhasväärtus iga kuus lõpus, ning looklev joon siis tootlus (%).

Lisan juurde ka graafi, kus Money-Weighted Return, mis on selle 10 kuuga lausa 15.6%, aga ma tegelikult pigem fokusseerin ajaliselt kaalutud tootlusele. Minu meelest on see siiski reaalsem ja minu jaoks lihtsamini möistetav. 

Kuidas targemad selgitavad, millal kumba tootlust jälgima peaks?

Kui vaadata, mis minu portfellis kõige paremad paisutajad on olnud, siis on vaatepilt põnev. Ütlen kohe ära, et minu esialgne strateegia IB-kontoga pidi olema "dividendimiinivälja tekitamine", ehk siis plaan oli osta pidevalt stabiilseid dividendimaksjaid, kellel pikaajaline ajalugu ja stabiilne dividendikasv. Nii siis üritan ehitada portfelli, mis igal kuul dividende sisse toob.

Kuna aga dividenditootluse määr sellistel stabiilsetel aktsiatel kipub suht madal olema, siis mul hinges muidugi ikka alati kripeldab, et "aga kui võtaks lisaks ka.. ". Ja neil hetkedel siis muidugi olen teinud igasuguseid huvitavaid otsuseid, näiteks ostnud Berhshiret, Apple't ja mingeid potentsiaalseid kasvuaktsiaid, mis 50:60 töenäosusega kas töusevad nagu kosmoseraketid vöi jätavad järele ainult hägusa tolmusaba nagu komeedid.. (minu portfellis siis reeglipäraselt see teine variant). 

Ja üllatus-üllatus, minu portfelli paisutajateks ongi siis osutunud hoopis need nõrkushetkedele ostetud jokkerid! Parim on siis (vast ootuspäraselt) olnud onu Buffeti BRK B, mida esialgu ostsin pisut kaheldes, kuid tänaseks siis juba üle neljandiku oma hinnast juurde kasvatanud mulle. 

Aga kõige põnevam selle pildi juures on see, et -> kes oleks osanud oodata, et USDiga IB-s hoopis teenida saab?! Ma isegi ei ole ju valuutavahetust kuidagi täppisvahetada üritanud, vaid seda teinud lihtsalt siis, kui soov jälle midagi osta.  LHVga valuutavahetusvalust pääsemise üle olin niisamagi õnnelik, aga seda enam rõõmustan nüüd, kui tuleb välja, et valuutavahetus kui selline ise ka mu portfelli kasvatanud on! 

Aga selline vaatepilt paneb tegelikult ka mõtlema natuke strateegia üle. Kas peaksin tegema endaga kokkuleppe, et näiteks 50:50 jagan portfelli sissemaksed dividendiaktsiate ja kasvuaktsiate vahel, et oleks meelerahu ja tunneks, et ei tulista endale jalga dividendi-kinnisideega? Või kuidas edasi minna?

Pilk minu portfelli hiljutisele dividendiinfole ütleb, et selgi aastal on tulemas nii üht kui teist veel (ja kui veel oste teha regulaarselt iga kuu, siis seegi pilt paraneb ehk):

Dividendid mulle väga meeldivad, eriti kui nad pidevalt igakuist rahavoogu tekitavad, mille eest jälle uusi aktsiaid osta saaks. Samas need summad on siiani suht väikesed, ja kasvuaktsiad on olnud niivõrd paremad töölised. Mis teie arvate, kuidas peaks neid allokeerimisi tegema?

Üldiselt aga, aitab lobast! Lähen nüüd tagasi oma seitsme kriimsilma-ameti juurde, ja katsun natuke raha ikka jälle juurde teenida, see portfelli paisutamine on täielik hasartmäng ma ütlen! Kui juba hamba verele saanud, siis tahaks muudkui aga hagu juurde anda. Eriti kui pangakontol tegelikult meelerahufond kuude viisi tolmu kogub, aga.. ei! Targemad ütlevad önneks, et parem karta kui kahetseda, nii et tuleb lihtsalt katsuda rohkem tööd teha, et meelerahufond meelerahufondiks jääks ja samas portflel ikka sissemaksete üle röömustada saaks.

No kaua ma pean veel tööl käima?!

 Küll on nädalavahetus mõnus! Arvestades, et töötan hetkel suhteliselt 3 koha peal, siis saan iga päevaga üha enam aru, KUI väga ma ikka igatsen finantsvabadust, ja lihtsalt puhkust. Loodan, et saan seda ikka varsti nautida, enne kui suurest ületöötamisest lusika nurka viskan.. 

Kui ma 2015.-2016. aastatel lugesin sellisest imeasjast, nagu rahamasin, mis ise raha teeks minu eest, ei suutnud ma oma silmi ja kõrvu uskuda. Olin peaaegu NELI kümnendit siin maamunal elanud ilmselges vaimupimeduses!!! Samas, kui tõde kuulutasid sellised tüübid, kes olid juba kahekümneselt kes sajatuhandenäriks, kes miljonäriks saanud ja lubasid, et kolmekümneselt või hiljemalt neljakümneselt ootab neid ees FIRE (ei, mitte põrgutules põlemine, vaid Financial Independence, Retire Early).. 

Njah, tuleb tunnistada, et sattusin paanikasse, kuidas ma sellise asja olen oma elus maha maganud? Et tavaline inimene, kes palgatöölisena elab, ei peagi orav-rattas-üheksast-viieni-ja-nii-viiskümmend-aastat-jutti elu elama?! Sukeldusin blogimaailma ja leidsin FIRE-inimesi igast mastist - kellel muudkui ärid lendasid nagu Eloni kosmoselaevad tähistaevas ja teenisid neile kulda ja karda, kuid ka neid, kes keskmise palga igakuiselt koju tõid, ja siis taarat korjasid ning nöudepesumasina tablette poolitasid, et ikka maksimeerida igakuist säästusummat, mis portfelli raha teenima läks. Ja leidsin igasuguseid kalkulaatoreid, mille abil sai ise proovida, kui kaua ja kui palju peaks säästma, et lõpuks ise ka sinna tõotatud FIRE-maale jõuaks. Tundus kättesaamatu ja noh, et ilmselt peaks ime juhtuma, et tegelikult ka ise sellega hakkama saaksin. Imedesse ma ei usu, aga samas fomo on mul suur, nii et otsustasin, et ainuke, mida hiljem kahetsen, on ilmselt see, et ma juba varem ei alustanud. 

Niisiis otsisin 2016. aastal oma säästud kokku ja hakkasin igatpidi optimeerima. Müüsin kodust maha kõik, mida eluks vajalikuks ei pidanud. Esialgu tundus, et seda pole palju, sest olin ju üürikorterist üürikorterisse kolinud pidevalt, aga siiski leidus ühtteist, mis sai maha müüa. Lisaks vaatasin oma igakuise eelarve üle ja kiskusin välja kõik kulutused, mis vähegi sain. õnneks oli mul igakuiselt kulutused alati kirja pandud, nii et üsna lihtne leida mõttetuid rahasöödikuid. Ka toidulaua vaatasin üle näiteks, nii palju kui see 4-6 liikmelise pere puhul võimalik. Sellegipoolest tundus, et saan väga vähe säästa, ja kuna elasin kohaliku kinnisvaraturu sunnil hirmkallites üürikorterites, siis igakuisest 50%-säästuklubist võisin vaid unistada, olles pere ainus rahateenija. Mingil hetkel aga suutsin siiski suurte säästuprogrammide abil lausa 37% säästa! 1. jaanuaril 2016 olid mul ikka väga lennukad plaanid:

Kahjuks ei olnud ma tol ajal väga täpne, kas see 100K ja 1000K € peaks olema siis kõik kuskil sukasääres sulas, aktsiates, või võib ka näiteks igasugused pensionisambad ja kinnisvara väärtuse selle sisse lugeda. 2 aastaga 100K eurot tundub praegugi väga väga lennukas soov, ma pean tunnistama. Eriti, kui vaadata oma ajaloolisse puhasväärtuse excelisse, siis tuleb sealt välja, et kõige varasema puhasväärtuse välja arvutamise olen teinud 30. aprillil 2016. Tol hetkel oli minu puhasväärtuseks (kõik varad-kõik võlad) 17952€. Samas, kui edasi kerida kuupäeva, siis üllatuslikult vahib mulle 31.12.2018. lahtrist vasta - uskuge või mitte - 98274€! Natuke jäi küll puudu 100K, aga kui nii vaadata, siis tegelikult ju saavutasingi peaaegu oma eesmärgi! Siinkohal olen ikka väga uhke, arvestades, et enamus oma säästetust lükkasin dets. 2017-dets 2018. a perioodil kõik börsile, mis korralikult selle peale langes.. :) 

2016. aastal seadsin eesmärgiks, et 2028. a peaks mul olema 1M eur, et 15 a varem pensionile minna. Erinevate riikide reeglite kohaselt peaksin ametlikult minema pensionile kuskil 2044/2046. aastatel, selleks ajaks olen siis auga välja teeninud mingi pisikese vanaduspensioni (isegi kui see peaks kokku lapitama mitme riigi hoiupörsast). Nüüd siis, keerame ajaseierit 4 aastat edasi, ja minu ponnistused peaks olema korralikult teel siis 1miljoni euro poole?! Kuidas on lood tegelikult, ja üleüldse, kas mul ongi vaja 1 miljonit € pangakontole, et saaks ometi lõpetada tööl käimise? Või jääb sellest hoopis väheks? Kuidas arvutada, millal ma siis ka FIRE olen?! 

Kõigepealt - olen teinud puhasväärtuse arvutamises väikeseid muudatusi. Esiteks, lisasin juurde oma sambad (2018. aasta väljavöte oleks vast üle 110K olnud, kui oleks sambad ka sisse pannud). Sest noh, need peaks ka ikkagi olema see raha, mida saan teatud vanusest kasutama ja kamandama hakata, praeguste pensionireformide reeglite kohaselt siis osaliselt ühe summana, osaliselt min 5a väljamaksetena vanuses 55-70 umbes.. Loodame, et ma nii kaua ikka elan.  Teiseks olen vahepeal ostnud maja ja võtnud mitu laenu, kui 2018. aastal olin absoluutelt võlavaba. Kinnisvaraturg aga on siin viimastel aastatel hästi huvitavaid pöördeid teinud, nii et kui minu kodulaenu saldo on hetkel ca 390K€, siis kinnisvara praeguseks minimaalseks väärtuseks panin 590K€ ja usun, et olin väga konservatiivne (arvestades tehtud kapitaalremonti ja samaväärsete naabermajade hiljutisi müügihindasid).  Kõiki neid vangerdusi arvestades on juulikuu seisuga minu puhasväärtus - paramparaaa- 393785€. Miljonieesmärgini minna on veel 7 aastat ja 4 kuud ehk 2678 päeva ehk.. kes see ikka nii täpset arvet peab..? Kuussada kuus tuhat kakssada viisteist eurot, ehk keskmiselt 226 eurot on vaja iga päev järgmise 7 aasta jooksul juurde tekitada. Seda on palju.. Samas, kui ma teeksin 7 päeva nädalas 6h tööd oma praeguse haltuura-tunnitasuga, teeniksin selle ilma mingi portfellita sisse. Ilmselge on, et päris nii töökas ma aga ei ole. Kui mitte midagi muud kui palgatööd teeks, aga suudaks sellest 50% säästa, siis teeniksin järgmise 7 aastaga 175Keurot portfelli.. Arvuta, kuidas tahad, aga eesmärgist on palju veel väga puudu ja püksirihma niipea lödvaks lasta ei saa! 😭

Aga kuidas ma siis tean, kui palju üldse raha vaja on portfelli, et saaks lõpuks jalad seinale visata? On mul üldse seda milli vaja niiväga? Ei, ma ei mõtle, et tahaks elada nagu naftasheik, luksusjahtidel cavat ja domperignoni juua iga päev (noh, sellega on lihtne, ma karsklane ja kardan merd nagu tuld 🤷‍♀️). Aga tahaks, et minu igapäevased kulud nagu eluase, toit, internet, transport, lemmiklooma toit, kindlustus, kehakatted ja mõni lihtsam hobi, oleks portfelli poolt kaetud, ükskõik, kui kaua ma siis peaks elama ja kas üldse kunagi pensioni saama või mitte. Oletame, et selliseks kuluks võiks olla 2000€ kuus. Kõige populaarsemaks tundub olevat 4%-reegel, mis siis võtab aluseks aktsiabörsi viimase 100 aasta käitumise, ja väidab, et kui aktsia- ja fondiportfellist iga aasta max 4% välja võtta, siis peaks see Sind ära toitma ükskõik kui kaua. St portfell  peab vastu börsikõikumistele ja suudab aastakümnete lõikes toota vähemalt 4% ilma, et peaksid muretsema, et ühel päeval raha otsas on. 

Oletame siis, et 2000€ kuus võimaldab mul okeilt ära elada elu lõpuni. 2000*12/0.04 = 600 000 €. See 600K€ on siis puhas finantsportfell, mille sisse võibolla mööndustega saaks arvestada ka sambad, aga kindlasti mitte maja või korterit, sest noh, tükikest korterit iga aasta maha müüma ju ei hakka, et saaks kassile toitu ja endale internetti koju osta? Kui maja välja arvestada, siis on mu noteeritud ja noteerimata portfell ja sambad täna kokku summas 218 636€. See on kõigest kolmandik summast, mida mul vaja, et 4% reegel mind ära toidaks. Samas on see siiski üsna rõõmustav uudis, sest - oletame, et ma müün ka oma maja vahepeal maha ja kolin odavamale pinnale, ning säästan lähemate aastate jooksul vähemalt 2000€ kuus, millal ma vöiks siis selle raha kokku saada?

Häkkisin excelis ringi, panin praeguseks stardikapitaliks 210000€ ja proovisin, et kui ma edaspidi 2000€ kuus säästan, siis ilma mingi liitintressi maagiata saan ma juba 16 aasta jooksul kokku 600K€. See on siis ee... aastaks 2037, ehk siis pea ca 8-9 a enne ametlikku pensioniiga. Ja pensioniea vöiks siis suhteliselt kröösusena elada. Kui aga loota, et börs näiteks 7% teenib lisaks minu säästmisele, vöiks see aeg max 8 aastat olla, enne kui rantjeena elama vöiks hakata, jne.. Ohjah. Ma niiväga tahaks, et saaksin juba 4a pärast "pensionile" minna. Arvuta, kuidas arvutad, muud ikka üle ei jää, kui ilusa pühapäeva puhul minna haltuurat tegema, et portfelli pärmi lisada!