teisipäev, 1. september 2020

appi, aga kuhu ma investeerin nüüd siis?

 Umbes aasta tagasi oli mul probleemiks, et investeerimispotsik oli üsna tühi :( No lihtsalt ei olnud mitte midagi investeerida, kuna puhvrikese olin pidanud hakkama panema ja kõik igakuised säästud läksid madratsi serva alla meelerahu fondi uuesti üles ehitama. Nüüd vaatasin, et puhvrikene on kenasti jälle paisunud, igakuine sissetulek on olemas ja viimasel ajal olen ka mõningal hulgal haltuuraraha koju kühveldanud. Mis on ju fantastiline!!! 💪🤑

Aga.. ma ei oska enam investeerida! Ma mõtlen siis nii:

  • Igasugused börsikõikumised, masu ja pandeemia teevad ettevaatlikuks, nii et kõike aktsiatesse/indeksfondidesse ei saa ju uhada. 
  • Kullarongile aga jäib hiljaks, hetkel olen ostnud natukene hõbedat täpselt 6 eurokese eest, ja pean veel tükk aega ilmselt kulla-strateegiat enda jaoks läbi mõtlema, enne kui julgen mõne kangikese kuskile seifi soetada.
  • Kinnisvarainvesteerimine sobib pigem neile, kes on väga paiksed ja kellel suur portfell, mulle tundub. Minu puhvrikene on nii väike, ja kinnisvara on juba proportsionaalselt nii palju, samas tootlus tundub suhteliselt tagasihoidlik, nii et pigem hetkel mitte.
  • Investly'ga olin varem hea sõber, aga viimase poole aasta jooksul, tuleb tunnistada, olen sealt enamus raha välja võtnud, vaid osa teenitud kasumist on sinna jäänud veel teenima. Miks? Sest võimaliku sügavama masu ajal on faktooring natuke liiga ebakindel minu jaoks, tootlus ehk laenuintressid seal hirmus madalad enamasti, ja minu laenudest lausa üle 60% maksehäiretega või viivist ootamas! Halloo? Investly ise ei tundu ka eriti paanitsevat, et neil portfellid nii punased ja investorid oma raha tagasi ei saa, mingit infot ei liigu ja nii see sõprus lõpebki.. Tuleb jalgadega hääletada ehk oma vaeva ja higiga teenitud sendid mujale tööd tegema viia.
  • Estateguru kohta ei ole häid lugusid eriti lugenud. 
  • Mintoses on huvitaval kombel isegi päris mõnuga juurde tulnud krõbedama intressiga laenusid, aga tagasiostugarantiiga on neist ainult teatud kindlad laenufirmad, samas minu sisemine hääl räägib, et ei tasu kõiki kuldmunakesi samasse korvi panna, kui see korvikene ikkagi praguneb, siis on ju juba hilja ja väga valus.. 
Nii ma nüüd siis ei teagi, mida teha? Hakkan siin sularahasse uppuma juba, aidake... 😭



teisipäev, 21. aprill 2020

Nii, mötlesite, et nälgisin ära suure säästmisega?

... Vöi mötlesite hoopis, et mul tuli säästmisest ja dividendide kogumisest kopp ette ja müüsin aktsiad maha ning hakkasin laristama?

Noooh... nii ja naa :D Köik vöib olla! Tegelikult on mul palju postitusi jäänud mustandite kausta, sest kuulsin kuulsatelt, tarkadelt ja tublidelt Finantsprofiilidelt, et "neid igasuguseid säästublogijaid on liiga palju, miks te üldse blogima hakkasite ja miks te anonüümsed olete ja miks ja miks... Siis ma ei tahtnud olla üks paljudest, ilmselgelt ;) Nii et tegin pausi oma postituste avalikustamises!



Aga tunnistan ausalt, teisi toredaid blogisid käin ikka kaemas, näiteks Pinsi Pölve ja teistegi tublide tegemisi! Ja vaikselt igatsesin! Te innustate, nii et otsustasin siia ka korra höigata - elu on NII PALJU edasi liikunud vahepeal. Lihtsalt uskumatu.

Näiteks, on meie 4-liikmelisest perest saanud 7-liikmeline pere! Mulle meeldivad köik meie pere liikmed väga, aga ütlen ausalt, et vahel on veidi tüütu, et rahateenijaks olen ainsana peres endiselt mina. Köik teised on muidu-leiva-ja-hea-ja-parema-sööjad!

Meie sissetulekud on kasvanud üsna vähe, aga siiski stabiilselt, natukenegi. Meie väljaminekud kipuvad ikka koos leivasööjate arvuga kasvama. Köige pönevam aga minu meelest, et meie igakuises bilansitabelis on toimunud väga pöhjalikud ümberpaigutumised! Näiteks, on minust ootamatult saanud pankade nuumaja, st vötsin laenu.. Kes oleks seda arvanud.
Aga samas aktsiaportfellist pole ma ka päris loobunud. Praegust ülemaailmset finantsturgude ja majanduse turbulentsi vaatan huviga ja muidugi ka möningase murega. Hoolimata oma varasemast salve kogumise pöhimöttest tunnen ikkagi, et oleks tahtnud ja pidanud palju suurema puhvri kasvatama. No tüüpiline. Aga olen önnelik siiski, et praeguses olukorras, kus koroona ja masu ja täpe ja pupu ja muud sellised koledad silbipaarid liikvel, on meie pere majandusolukord hetkel veel stabiilne ja tervis on hea, ja väljavaated tulevikule on siiski olemas.
Küll aga tunnen iga päev, et peaksin üle vaatama, millised tarbetud kulud on meie väljaminekute hulka ennast tekitanud vahepeal, ja kust kärpida oleks vöimalik. Ilmselt peaksin ka oma vana hea netoväärtuse tabeli pealt jälle tolmukihi maha puhuma ja üle vaatama.

It is what we make of it!


Aga kuidas teil läheb? Kuidas karantiin, koroona, majandus- ja börsiköikumised möjutavad praegust elu?


kolmapäev, 25. juuli 2018

Aga kus mu rahakott on???

Võibolla olete ka pidanud vahel üle elama hetke, kus kõhus tõmbab õõnsaks ja otsaette ning seljale tuleb hetkega külm higi? Tunne on selline, et .. "oh f****!!!". Kõlab tuttavalt?


Mul on küll ja üldiselt selliste asjade osas, kus ma ise oleks saanud mingi suure jama või lolluse ära hoida, aga ei mõelnud asjadele õigel hetkel vms.

Näiteks, kui olen hullult ringi sahminud ja siis avastanud, et panin parklas vist kohvitassi, mobiiltelefoni ja rahakoti autokatusele, ise lajatasin ennast rooli ja tõmbasin kaabekaga minema.
Näiteks, või nii... Päriselt on ka juhtunud peaaegu mitu korda, haha! See tunne..



Sellest ajast peale, kui ma otsustasin regulaarselt nö ostupaastu harrastada, juhtub mul sellist külma-higi-hetke paar korda iga kuu, ja seda just rahakotiga! Enamasti reede õhtuti, kui teen laupäevaseid nädala toidukorvi soetamise plaane, hakkan mõtlema, et "oot.. ma pole sel nädalal veel oma rahakotti näinud ega katsunud, ON mul üldse rahakottt (ja raha) veel kuskil?!?"

Enamasti õnneks selgub, et on ikka alles õnneks, lihtsalt on see jõudnud käekotis kõige alla, kuna pole seda juba 6 päeva vaja läinud.

Nüüd juulikuus on asi kohe eriti hull, ma pole mitte ühtegi korda veel rahakotti välja otsinud, et toidupoodi minna! 4 weeks and counting!

Õnneks või kahjuks hakkan aga ka ära harjuma selle olukorraga, ja säilitan kergemini rahu. Peale käekoti pahupidi pööramist on rahakott ju siiani turvaliselt lokaliseeritud. Samas tuleb tunnistada, et oma erinevatele pangakontodele kiikan sisse ikka pea iga päev (või pigem lausa mitu korda päevas, haha).

Keegi optimist siin arvas, et pean ikka paar nädalat veel ilma toidupoodi minemata vastu, elame näeme, ma ise ei julge veel loota! Küll aga tuleb tunnistada, et rikkaliku toiduvaliku puudumine mõjub ülihästi tervisliku kehakaalu hoidmisele/saavutamisele! Lisaks olen patoloogilisest piimaga kohvi joomisest võõrdunud ja avastanud, et piimata kohv on täitsa joodav.  Mis järgmiseks..

neljapäev, 12. juuli 2018

Säästukuu veidrustest

Igal suvel tabab mind ootamatult olukord, kus suurem osa pereliikmetest on mööda ilma laiali erineval moel oma puhkust nautimas ja kodus ei ole erilist elumärki lausa paari kuu jooksul. Linnakorteri "rõõmud", maal, metsas ja mere ääres on ju mõnusam. See on minu meelest kõige parem aeg üks korralikum säästukuu korraldada ja ennast natuke igapäevamullist välja lükata ja sulgi raputada. Mõjub hästi rahakotile ja tuletab meelde, kui lihtne on liigse tarbimisharjumuse küüsi langeda.

Ah, et kuidas see väljedub? No näiteks, võtsin jaanipäeva paiku käsile traditsioonilise "kapid tühjaks"-eesmärgi täitmise. Viimati käisingi poes kuskil 23. juuni paiku, ja toogi kord jõudis toidukorvi kõigest kohvikoor, 0.5€/kg maksvad värsked kartulid ja natuke värskeid suviseid puuvilju.

Kohe saab sellest mööda 3 nädalat ja tekkinud on juba väike hasart. Kas saab kuu aega täis? Või pean lausa 6 nädalat vastu? Või äkki 8 nädalat? :D  Tegin väikese inventuuri:
  • külmkapis on veel 1 pakk viilupeekonit, 20 muna, 2 laimi, 1 kg juustu, 500g võid, ketsup ja purgitäis moosi
  • sügavkülmas on veel 1 liiter vanilli jäätist (pole minu maitse, aga kui nälg majja jõuab, söön ilmselt silmagi pingutamata ära :D), 1 korra jagu külmutatud puuvilju ja spinatit smuuti tegemiseks, ca 10 singipiruka jagu taigent ja singikuubikuid ning suur hulk külmutatud kananagitsaid (jällegi, pole minu maitse, aga kuna hamba all need ei karju, siis pigem söön neid, kui lasen näljal silmanägemise ära viia!)
  • kuivainete kapis on mingi hulk näkileibasid, väike kogus makarone (üldiselt eelistan süüa süsivesikuvaest toitu, seega need jätan tõesti tõsisema näljakriisi perioodiks), mõned kiirnuudlipakid, natuke kuivatatud uba ja hernest, 1 tuunikala konserv, ca 1kg pudrumaterjali  (mis suvel ei ole just eriti isuäratav minu jaoks), kohvi ning teed.
Ainuke, mida enam üldse ei ole, on igasugused värsked puu- ja köögiviljad, sest noh, need söön alati esimesena ära. Nagu näete, siis toitukraami kodus nagu oleks, aga ütlen ausalt, nende ainete kokkusobitamine hakkab juba vaikselt kõrgemaks kokakunstiks muutuma ja tulemus on vahel kõike muud, kui isuäratava välimusega :D
 Küll aga tuleb öelda, et vastab tõele vana hea "tühi kõht on parim kokk!" ütlus ning suure näljaga ja korralikult toiduaegasid jälgides on kõik, mis olemasolevatest toiduainetest valmis teinud, ka oma tee kõhtu jõudnud.
See aga ei tähenda, et isusid ei tekiks. Loomulikult on tänavatel palju isuäratavaid värskeid ilusaid marju ja puuvilju, tänavakohvikutest tuleb maitsvaid grillimise lõhnasid jne. Eelmisel nädalavahetusel olin juba peaaegu murdumas suurest isust millegi vaheldusrikka järele, kui tuli meelde et kevadel sai ju paar kartulit ja igasuguseid seemneid peenrasse susatud. Selgus, et igasugused pahalased olid vahepeal peenra kallal käinud ja heale-paremale otsa peale teinud, seda suurem oli aga minu rõõm leida ohtralt maitsvat värsket naerist ning mõned mõnusad kartulipabulad. Mmmm.. värske võis praegu kartul, milline delikatess!

Edasijõudnute nippe on mul ka! Näiteks töö juures pakutakse meil hommikuks müslit ja võileibu. Kui hommikuvõileivad õigel ajal valmis teha, aga alles lõunaks ära süüa, siis on juba poole päeva kõhutäis tasuta käes! Õhtuooteks on tööl alati puuvili olemas ja nii jääbki ainsaks mureks kodus õhtul üks soe kõhutäis valmis teha.
Sel nädalal aga saan lausa seitsmel järjestikusel päeval tasuta süüa - nimelt viibin töö asjus konverentsil/koolitusel, kus jagatakse maitsvaid kohvipausi-snäkke ja õhtuks kergeid soolaseid suupisteid. Kui vahepalaks veel paar puuvilja haarata, siis ongi terve päev kaetud. Vot nii saab ka optimeerida!
Mis arvate, kas venitan 6 nädalat täis ilma sentigi toidupoodi viimata? 3 nädalat ja 2 päeva siis veel..
Kuidas teie ära elaksite, kui ootamatult peaksite kuu aega sentigi toidule kulutamata toime tulema?

pühapäev, 1. juuli 2018

Kuidas raha kokku hoida

Suvi on nii tore aeg, nii palju on võimalik raha kokku hoida!
Teate, kuidas mina kõige rohkem raha kokku hoian? Ma nimelt kõnnin kõigist ahvatlustest mööda ja arvutan, et "ohhh, kuidas ma tahaks praegu seda sushit siin restorani väliterassil süüa! Aga see maksab 15€, hmm.. ma parem hoian selle 15€ kokku ja lähen söön kodus oma 0.5€/kg ostetud värskeid kartuleid".
Ja ongi jälle 15€ rahakotis alles! See raha küll ei tulnud juurde, aga vähemalt ei läinud ära ka. Aga minu meelest see on täiesti fenomenaalne ikka, kui palju ahvatlusi jääb suvisel ajal kogu aeg silma, millega talvel nii suuri probleeme ei ole. Värsked maitsvad aiasaadused, kokteilid, jäätised, maiustused ja kõik muu mõnus, kõik maksab, ja mida on kõikjal silme all ahvatlemas. Rääkimata grillipidudest, vabaõhukontserditest, laatadest ja muudest üritustest, millest kõigist tahaks osa võtta, aga mis tegelikult maksab oluliselt rohkem, kui vaja on. Saaks ju ka lihtsalt randa sõita kaasatehtud toiduga piknikukorvis ja olemist nautida. Talvel pole see probleem üldse nii suur, minu meelest.

Muide, tahan siin jagada ühte toredat nippi, kuidas näiteks lastega piknik mõnusamaks teha ja kuumadel suveilmadel vägagi kasuks võib tulla. Nimelt olen täheldanud, et üheks suuremaks kuluartikliks suvel rannas ja mujal käies on jäätis! See lihtsalt maksab rannas jäätisemüüjalt või kohvikust ostes nii palju rohkem, kui supermarketist kaasa ostes. Kui teil on olemas termos, siis ostkegi jäätis kaasa supermarketist, ning võtke randa oma jäätis kaasa! Üks võimalus on liitrijäätise termosesse ajamine ja selle siis lusikaga söömine, see on lihtsam, kui on olemas nö madalamatsorti toidutermos. Või pulgajäätiste koos paberiga tavalisse teetermosesse lükkamine. Katsetatud, töötab! Hinnavõit suurema pere peale on päris kopsakas, ja jäätis püsib ka tavalises joogitermoses lõdvalt 4-5 tundigi täiesti külm!
pildi laenasin netist


Teine näide lihtsast kokkuhoiust on see, kuidas ma kolisin hiljuti. Kõigepealt otsisin kolimisfirma ühe netiportaali võrdlusteenuse abil. Valisin ettevõtte, mille hind kolimiseks tuli mulle kõige odavam. Kolides aga selgus, et meil on asju ikka kõvasti rohkem, kui võiks arvata, ja kogu kraam ei mahtunud kolimisautole ära. Kiire arvutus näitas, et väikebuss rentida ja ise viimane kraam uude kohta vedada on oluliselt soodsam, kui lasta kolimisfirmal (kolmveerand-tühja) furgooniga teine ring veel teha. Ja veel nantuke arvutades selgus, et kui nüüd oma vana autoga 3-4 tiiru teha, saab samamoodi kõik asjad kenasti viidud ja veelgi odavamalt, kui väikebussi rentides. Lihtsalt oluliselt ebamugavam ja tüütum on ju muudkui tassida, tõsta, vedada ja higistada, kui lasta kolimisfirma meestel seda teha ja ise jalgu kõlgutades pealt vaadata.

Aga raha on raha, ja säästmine pole teatavasti midagi muud, kui edasi lükatud tarbimine. Nii ma siis tassisin, tõstsin, vedasin ja higistasin, ning lohutuseks hoidsin silme ees kujutluspilti sellest, kuidas ma selle säästetud mõnekümne euro arvelt mõne aasta pärast võin esmaspäeva hommikul kaua magada ega pea kontorisse käsutäitjaks loivama enam..

Rääkides aga esktreemsäästjatest, siis lugesin täna ühe tüübi arvamust, et "kõige mõttetum on kulutus tualettpaberile, põhimõtteliselt lased kogu raha wc-potist alla", ning seepeale kommenteerijad jagasid kasulikke nippe, näiteks, et tasub töö juures tualetis ära käia, kulub kodus vähem vett ja paberit 😂

Milliseid põnevaid säästunippe te kasutate, et suve nautides vähem raha kulutada?

laupäev, 30. juuni 2018

Plaanimajandusest

Kui tihti ja kui põhjalikke plaane teie teete? Kas eelistate pigem hipilikult "vaadata, mis juhtub", või planeerite detailselt oma isikliku elu, karjääri, rahakoti sisu ja muuga seotu?

Ütlen kohe ära, et noorena olin küll väga hea planeerija, kui midagi planeerida vaja oli, kuid enda heaks oli sellest vähe tulu, sest ei osanud eriti hästi häid eesmärke seada. Nii et enamasti kasutasin oma planeerimis-oskusi kellegi teise heaks, kui sedagi. Tänaseks aga tundub mulle, et ükskõik missugune planeerimine on lihtsalt meelelahutus ja ajaviide, sest enamasti ükski asi plaanide kohaselt mul küll ei kulge, ja seda liiga tihti põhjustel, mida mina ei saa mõjutadagi! Vähemalt tunne on selline..

No näiteks tegin kevadel plaani, kuidas pere eelarvega majandada, reaalselt olen aga väga harva selle piires suutnud püsida. Kulutused on endiselt hullult suured, ja säästukvoot sinna loodetud 43% kanti jõuab harva. Lisaks otsustasin mõned kuud tagasi, et teen kõik selle heaks, et vähendada eluasemekulusid, mis meie perel mõttetult suured ja koledad on. Plaanis seisis siis, et selleks üritan esmajoones hankida isikliku eluaseme, kus elamiskulud oleksid võimalikult madalad. Müüsin isegi suure hulga oma aktsiaportfellist maha, et mitte turu langusega riskida ja oleks eluaseme ostuks vajaliku sissemaksu jagu raha likviidne. Nojah..

Tänaseks võin öelda, et oma kodu ostmise mõte on seni täiega läbi kukkunud ja igasugune  täpne plaan edaspidiseks ka puudub, sest nii isikliku elu kui kinnisvaraturu olukord on selline, et kinnisvara soetamine tundub olevat ütlemata suure riskiga praegu. Kes iganes siin on väitnud, et oma kodu ostmine on parim investeering, neile võin tuua vähemalt 6 erinevat lugu oma viimaste kuude majaotsingutest, kus oma kodu on sunnitud müüma inimesed, kes ostsid selle oluliselt kallimalt ja nüüd veedavad nädalaid ja kuid närvesöövas müügiprotsessis, lootes, et "ehk keegi ikka soovib seda maja osta ja ehk ikka saame kahjumit natuke vähendada". Üks pere, kelle maja juba viimased 2 kuud müügis on, müüvad seda üle 40K € odavamalt, kui nad ise selle kõigest 2 aastat tagasi ostsid, kusjuures nad on vahepeal majasse ka hulga raha matnud, lasknud paigaldada uhke köögimööbli jms. Viimase 2 kuu jooksul on nad näidanud maja kümnetele huvilistele, aga maja müüdud ei saa. Ja me ei räägi siin mingitest hurtsikutest, vaid korralikest pereelamutest. Käisin isegi maja paar korda vaatamas, ja olin peaaegu hinnapakkumist tegemas, aga nähes, kui meeleheitlikult maakler üritas kogu aeg vett segada ja maja promoda, et vähegi õnnestuks müüa ja natuke kõrgemat hinda saada, sain aru, et ilmselgelt on kinnisvaraturg käärimas, müügis olevate objektide arv muudkui kasvab ja majamüüjate olukord hakkab üsna meeleheitlikuks minema varsti, mis tähendab, et ostjana tasub mul pigem oodata ja suurem langus ära oodata. Nii oma kodu kui ka potentsiaalse üürikinnisvara soetamise plaanid panin aga sellega mõneks kuuks pausile - tundub, et kannatlikkus võib päris korraliku tasu saada.


Aga tegelikult on üks natuke hea uudis ka. Nimelt õnnestus mul täiesti mitteplaanipäraselt siiski leida veidi odavam üürikorter ning sellega vähendada oma eluasemekulusid ca 500€ võrra kuus (sic!!!). Hea uudis seegi, kuigi uus üürikorter on väiksem ja meile seetõttu veidi ebamugavam, on üürileandja sellevõrra oluliselt normaalsem, ning see sääst ise muidugi kaalub kõik ebamugavused üles! Selle võrra on mul nüüd võimalik säästukvooti tõsta seniselt "loodetavasti 42%" pealt "vähemalt 52%" peale, mis on ju imeline!!! Kuna esialgne plaan oli vähendada igakuiseid eluasemekulusid ca 1200€ võrra kuus (seniselt 2100€ pealt), siis päris rahule jääda ikkagi ei saa ja töö jätkub, et isikliku eluaseme olukord korda saada, ja leida lahendus, mis oleks nö tulevikuks lollikindel. See tähendab siis, et pean leidma võimalikult soodsa ja universaalse majakese või korteri, kuhu vajadusel saan ise alati sisse kolida, ja samas ka igal ajal välja üürida. Kuna meie leibkond on päris suur, siis saate isegi aru, et see on päris keeruline.

Kui aga üldiselt säästupiraadi elust rääkida, siis pean ise tunnistama, et viimase kuu olen tundnud ennast üsna madalseisus. Nimelt hoolimata kõigist pingutustest tundub isiklik säästuprotsent ikka endiselt liiga väike ja finantsvabadus hirmus kaugel kättesaamatus tulevikus. Eriti kui paljudest blogidest käib muudkui rekordsummade imetlemine läbi, samas kui minu "varandus" on suuremas osas kas lihtsalt pangakontol kopitamas, või lausa punaseid numbreid aktsiaportfellis näitamas ning mingeid rekordilisi sissetulekuid pole hoolimata kõigist pingutustest kuskilt paistmas. Kadedus ilmselgelt :D

Aga ei ole hullu. Tegelikult tuleb olla õnnelik ka väikeste võitude üle, olen seda alati rõhutanud, ja  kuigi erilisi rekordeid ei tee, tahan ikkagi pisut lippu lehvitada paari huvitava summaga, ehk on teistelegi lohutuseks, et ka väikesed numbrid on palju väärt! Näiteks:
  • sel nädalal olen teeninud juba 20 € jagu kuponge kõigest sellega, et viisin HMi ära terve hulga vanu riideid, mis pereliikmete riidekappidest üle jäid. Vähemalt 10€ jagu on plaan veel nädalavahetusega nii tekitada. Kupongid lähevad kasutusse sügisel, kui endal ja ülejäänud pereliikmetel jälle uue hooaja tarbeks garderoobi vaja uuendada
  • lisaks olen sel nädalal maha müünud "kasutatud" mänguasja, mida tegelikult keegi kunagi ei kasutanudki, jälle kodus natuke ruumi juures ja 5.5€ minu rahakotis!
Lisaks tegin hiljuti ära oma nüüdseks päris kaua tolmu kogunud isikliku ettevõtte majandusaasta aruande. Kahjuks on palgatöö kogu minu aja ja energia võtnud, nii et mingeid lisatööotsi pole ma teinud ja seega minu ettevõttekese majandusaasta aruandes seisavad suured ümarad nullid igal real. Aga väikse uudisena, loodan ise, et see oli viimane aasta, kui minu ettevõtte bilansiaruande ridadel on ümarad nullid. Nimelt investeerisin ettevõtte kontol kopitanud 15€ sel kevadel Mintoses, ja tänaseks on ettevõtte juurde teeninud juba ca 0.4€..😂😂😂😂 Eks järgmise aasta aastaaruannet lugedes saavad maksuametnikud hea kõhutäie naerda, aga mis sellest! Naermine on terviseks ja mina ei jäta lootust, et saan ka oma ettevõtte tegevuse ühel hetkel siiski käima, rahavoolu paremaks ja siis juba investeeringud ka tööle!

Ahjaa, aruandlusest rääkides,  tuli meelde, et täna ongi ju juba juunikuu viimane päev! Sellega kaasneb muidugi ka kuu ülevaade. Spoilerina muidugi tuleb öelda, et mingeid erilisi üllatusi loota ei ole, kurvastusena ilmselt saan tõdeda, et juunikuu säästukvoot lendas miinustesse vms, ja lisaks on aktsiaturud olnud hirmus volatiilsed ja seda pigem sinna punase poole peale. Aga mis siin pikemalt spoilida, võite ilmselt  varsti oma silmaga üle kaeda mu rahakoti sisu!


pühapäev, 24. juuni 2018

Ega küll küllale liiga tee ehk kus feilib, seal kohe hulgi

Ahoi, kuidas teil läheb? Kas elasite jaanid kenasti üle? StarFM kutsub kõiki, kes jaanidel joogi - ja söögieelarvega üle pingutasid, mingit rahamängu mängima, kus võiduvõimalus on mingi umbes 1/823536580 aga noh, kui süüa tahaks, siis miks mitte?

Mul õnneks seda muret ei ole, et jaanidele kulunud oleks, nimelt alustasin juba enne jaani traditsioonilise  igasuvise projektiga "sööme kapid tühjaks", mis tähendab, poes olen viimase nädala jooksul käinud 1 korra, ja lähinädalatel rohkem plaanis pole. Seegi kord läksin pigem teipi ostma ja taarat viima, aga kui juba seal olin, kasutasin võimalust ja täiendasin natuke värske puu- ja köögivilja varusid. Neid mul kappides nimelt ei ole, aga natuke peaks ikka värsket sööma.

Aga et mis feilidest pealkiri pajatab. Noh, tunnistan siis paar oma viimase aja erilist "edulugu" üles. Saate ka naerda. Viimane näiteks oli selline.
Kuigi meil keegi kodus üldiselt poest pudeli- või purgijooke ei osta, koguneb meile ikkagi pandipurke. Ma nimelt korjan loodusest üles, kui näen, et tropid on jätnud laiali. Või vahel pikemal reisil käies, kui kaasavõetud jook otsas, ostame pudeliga. Seekord käisin enne veel jäätmejaama mingit kraami viimas, ja leidsin sealtki prügikasti kõrvalt kotitäie pandipudelitega, tõstsin autosse, asi see mul siis ühe soojaga need panditaarapunkti ära viia. Panditaarapunktis selgus, et just päev peale jaanipäeva olid ka kõik teised otsustanud tulla taarat tooma. Järjekorras oli juba enne mind üle 5 inimese ja minu seljataha kogunes veel kümmekond. Minu ees oleval vennal oli nii palju taarakotte, et ta sai automaadist üle 25€ tseki. Kujutate ette? Ühe korraga üle 25€ taarat!!!! Ma ei kujuta ette, kui palju tal jookidele enne oli kulunud.. Kogu järjekorras seismise aja palvetasime kõik, et "peaasi et just minu ees masin katki ei läheks".

Ühel vennal minu taga aga sai ootamisest villand ja kinkis oma taarakoti (üsna kleenukese, aga siiski!) hoopis mulle. Nii et tegelikult, kui nüüd mõelda, siis väga suureks läbikukkumiseks ei saagi seda pooletunnist taarapunktis käimist pidada. Aga minu skoor oli ainult 6.8€, mis kadus kohe puuviljade alla.

Või teine feil. Kuidas me otsustasime perega sel korral minna peene reisi asemel ägedale metsikule automatkale. Noh, ikka telkide ja priimusega ja puukide ning sipelgate vahel metsapeatusi tehes. Mõtlesin, et see on ju imeline sääst - ostame ühe korra telgid, magamiskotid ja metsas toidutegemise varustuse, ning on meil tulevikus palju ägedaid matku tulemas! Ei pea mingite hotellide ja öömajade järgi oma tegemisi seadma, ja üldse, kõlab mõnusalt. Tulemus oli pea sama hull, kui Malluka suves. Kui kogu Põhja-Euroopa on viimased 2 kuud suhteliselt põuas ja kuumas vaevelnud, siis meie veetsime oma esimese öö telkidega looduses loomulikult täpselt selle ühe ainsa vihmapilve all, ja ühtlasi selgitasime välja, et meie telgid ei pea vihma. Maksid nad muidugi ka ainult 30€, ma nimelt ei tahtnud midagi kallimat esimesel korral osta, kartsin, et äkki jääb ainsaks telkimiseks, siis pole väga suur kadu. Noh.. ma nüüd ei teagi, kas kallima ja veekindlama telgi puhul oleks paremini läinud ja oleksime mõne öö veel katsetanud? Tuleb tunnistada, et ka madratsite puudumine ja metsas WC puudumine võis oma panuse anda.

Igatahes oli mis ta oli, ülejäänund reisi ööd veetsime mõnuga looduskaunites kohtades kämpingutes sooja duši, köögi ja voodite mõnusid nautides, pagasiruumis hulk telke ja magamiskotte niisama ruumi võtmas. Nii palju siis minu säästuplaanist.

Tegelikult ma tean, et selliseid telkijaid ja automatkajaid on ju mitmeid - kuidas teie teete? Kuidas teete telgielu nii talutavaks, et peale esimest korda kohe koju tagasi või kämpingusse ei lähe?

Üldse on mul viimasel ajal tunne, et kui midagi saab viltu minna, siis ta kindlasti läheb. No et kui otsustad "proovida", siis kindlasti selgub hiljem, et see oli halb mõte. Ja enamasti osutuvad need nö proovimised küllaltki kalliteks õppetundideks, mida hea meelega oleks tahtnud vältida.

Ahjaa, ühte toredat nippi kuulsin ka täna, rääkijaks oli üks säästu- ja finantsvabaduse guru, kuidas tema alati asjade väärtust hindab. Nimelt kujutab ta alati ette, et 10€ on tegelikult hoopis 50€. No näiteks vaatab poes 10€ asja ja mõtleb, et "kas ostaks? Hmm.. Aga kas see on 50€ väärt? Ee.. kindlasti mitte!" Ja kui see asi tema meelest 50€ väärt ei ole, jätab ostmata.
Veidi naljakas ta ju on alati ette kujutada, aga kui sellega jääb hulk mõttetut kraami ostmata, siis miks mitte!

Aga kuidas teie suve veedate?