Teisipäev, 7. märts 2017

Kuidas saada miljonäriks

Olin juba päris väikesena veendunud, et tahan saada miljonäriks. Kahjuks ei teinud ma aga väga pöhjalikku plaani, kuidas see teoks teha, sest kahjuks tundus see üsna võimatu. Kuidas siis ikkagi saada miljonäriks? Kasvasin vaeses töölisperes ja sellist "tööga rikkaks saamise" võimalust lihtsalt ei tundunud eksisteerivat. Koolis ei õpetatud rikkaks saamise valemit ja vanemad ka rääkisid pigem, et "no küllap rikkaks saab ainult sahkerdamisega".

Mingil hetkel mõtlesin, et kui "sahkerdamine" mulle ei sobi, tahan nimelt rikkaks saada legaalsel moel, siis ilmselt vähemalt jõukamaks on võimalik saada, kui teenida hästi suurt palka. Ja selleks tuli koolis hästi õppida ja "õige" ehk hästi tasustatav eriala valida. Nagu näiteks õigusteadus, arstiteadus või IT. Valisingi neist ühe, töötasin kõvasti, sain läbi aastate ka aegajalt palgakõrgendusi, kuid pidin ikka endiselt kogu aeg tõdema, et "ikka pole veel rikas", ja miljonitest võib vaid unistada.

Kuni minu kõrvu jõudis jutt 8. maailmaimest ehk liitintressist ja sellest, et tegelikult on võimalik ise diivanil pikutades lasta rahal enda heaks töötada.. Uurisin asja, tegin plaani ja usun, et ühel päeval ma ikkagi võin ennast miljonäriks kutsuda. Euro kasutuselevõtt seda muidugi just lihtsamaks ei teinud, kuid esimese verstapostina võin ju end ikkagi kroonimiljonäriks kutsuda, kui selleni jõuan? :)

Mis need miljonäriks saamise nipid siis on?
  1. elan "alla oma võimete", st kulutan oluliselt vähem, kui teenin
  2. panen raha raha teenima, ja peagi naudin liitintressi võlusid, st iga juurde teenitud sent läheb kohe uuesti tööle järgmist senti teenima
Kuna miljonäriks saamise retsept jõudis minuni päris hilja, olen juba üsna eakas, aga tahaksin oma miljonäri-elu jõuda ka nautida, on selge see, et pean seda protsessi võimendama nii palju kui suudan, ehk siis:
  • maksimeerima sissetulekuid, leidma võimalikult palju võimalusi raha juurde teenida
  • minimeerima väljaminekuid, ehk kärpima kõikjalt, kus võimalik
Kõlab karmilt? Olen tänaseks neid põhimõtteid juba mõnda aega rakendanud. Põhjalikult säästma hakkasin millalgi 2015. aastal, ja pean tõdema, et:
  • see retsept töötab! olen miljonäri-teel peagi esimese verstaposti juures, tänasel päeval "3/4 Eesti Krooni miljonär"
  • see tekitab hasarti! selgub, et raha säästmine annab palju suuremat rahuldust kui raha kulutamine, mulle see sobib :)
Mõtlesin, et panen selle teekonna endale kirja, kuidas minu argipäev välja näeb, milline siis on tee miljonäriks, hiljem on endal hea meenutada, ja teistel ka lõbus lugeda võibolla.

Pühapäev, 5. märts 2017

Finantsharidusest

Olen sündinud eelmise sajandi 70ndate Eestis ja mõtlen ikka vahel tagasi ühiskonnale ja keskkonnale, kus kasvasin, millise koolihariduse sain ja kuidas tööellu sukeldusin. Tagasi vaadates ei imesta ma üldse, et täna, 30ndates eluaastates, endiselt alles õpin oma finantselu eest hoolt kandma, kõige algsemad tõed olid veel mõnda aega tagasi päris võõrad, finantsvabadusest on minu olukord veel päris kaugel ja igapäevaselt pean tõsiselt vaeva nägema, et peale palgatöö leida aega nii enda ja oma hobide jaoks kui ka enda (ja oma järeltulijate) finantsolukorra põhjaliku parandamise jaoks.

Mis mind aga kõige kurvemaks teeb, on see, et tegelikult ei ole Eesti koolihariduses küll midagi eriti drastilist nende aastakümnetega muutunud ja korralikku finantsharidust ei paista praegugi väärtustatavat ega lastele jagatavat. Kuidas siis saakski Eesti rahvas võlaorjusest välja, pääseks lõputust "Kalevipoja" staatusest ja Soomes ning mujal tööl käimisest ning võiks muretult pensionipõlvele mõelda? Minu jaoks on muidugi kõige tähtsam minu enda ning minu laste tulevik ja heaolu, seetõttu töötan selle kallal igapäevaselt nii palju kui jaksan, aga loodan väga, et ühel päeval jõuab rahva finantshariduse edendamine ka Eestis riikliku tähtsusega teemade hulka. Mul on muidugi väga hea meel, et on juba loodud näiteks portaal Minu Raha, aga selles surfates tundus, et ei uuendata seda just väga põhjalikult.

Mis mind aga täna kirjutama ajendas, oli tegelikult Eestis tegutsevate pankade hinnakirjad ja säästmise ning investeerimise võimalused. Mis on minu meelest täiesti TRAAGILISED! No ausalt - millised hinnad! Et investeerida ja sellega sissetulekut teenida, peab küll aias rahapuu kõigepealt kasvatama :)
Leidsin, et Minu Raha on selle vaatepildi, mis mind šokeerib, üsna edukalt siia hindade koondtabelisse kokku kogunud.

Lühikokkuvõte Eesti pankade pakutavast:
  • aktsiatega kauplemine isegi Baltikumi börsil on kirve hinnaga, eriti kui alustussumma on pisike. Odavaim tundus olevat LHV, kus vähim tasu siis 3€+0.2% summast (välispangas, kus mina investeerin, on Põhjamaade börsidele kehtiv minimaalne tasu 0.1€)
  • aktsiatega kauplemine väljaspool Baltikumi on eriti hullu hinnaga. Siin on alustus juba 15-18€+% summast?! (välispangas, kus mina investeerin, on Põhjamaadest väljaspool kauplemine minimaalne tasu 0.9€)
  • peale ostu teenustasu on enamus pankadel igakuine teenustasu ka aktsiakonto "haldamise" eest. Mis seal tehakse, puhutakse tolmu maha aktsiatelt? :) (välispangas, kus mina investeerin, puudub väärtpaberikontodel igakuine teenus- või haldustasu)
  • ainsaks positiivseks erandiks tundub olevat LHV, kus Baltikumi aktsiate hoidmise eest vähemalt tasu ei võeta (aga olgem ausad, Baltikumi aktsiate valik on ikka nii tilluke, et minu jaoks reaalselt piirdub kauplemine siis paari-kolme aktsiaga, mis ei ole just mõistlik ega piisav riskide jaotamiseks) (välispangas, kus mina investeerin, on alternatiivseid börse kümneid, kõigile samad tingimused ja soodne kauplemishind)
  • fondiosakutega kauplemisel võetakse samuti päris korralikud tasud (vaata või Swedbanki hinnakirja), fondivalik on aga kahjuks üsna pisike ja pakutavad fondid kõrgete haldustasudega, mis omakorda tähendab siis topelt tasu, mis lõppkokkuvõttes sööb kogu fondist loodetava kasumi ära (välispangas, kus mina investeerin, on fondiosakute ostmine tasuta, ja pank ise lisatasu fondidelt ei võta, kehtib ainult fondihalduri tasu)
Kuna mul on võrdluseks ka välisriigi elaniku kogemus investeerijana, siis saan ühe väga positiivse punkti siiski välja tuua - Eesti maksuseadus võimaldab investeerimiskonto abil maksukohustust päris korralikult edasi lükata! Välisriigis, kus mina makse maksan, toimub investeerimiskonto maksustamine "šabloonmaksuprotsendi" alusel kvartaalselt sõltumata sellest, kas investeeringud on parasjagu kasumis või kahjumis, mis ei pruugi majanduslanguse perioodil näiteks väga meeldiv olla. (Aga selleks puhuks on mul võimalik aktsiad investeerimiskontolt tavalisele väärtpaberikontole kanda, et oleks võimalik kasumi pealt makstavat tulumaksu kahjumi võrra vähendada.) Nii et tundub, et tuleb eelistada siiski välisriigi võimalusi - minu kapitalisumma puhul on maksusumma maksmine odavam, kui üüratute teenustasude maksmine (sest maksustamisest lõppkokkuvõttes ei pääse kummalgi pool merd).

Küll aga tuleb tunnistada, et see võrdlus pani mind mõtlema. Meil on kõigil pereliikmetel arvelduskontod Eesti pangas, kuna need said tehtud aastaid enne välisriiki kolimist. Esialgu oli lootus, et pank maksab arvelduskontol seisvale rahale väikest intressi ja teenustasusid polnud, seega tundus kõik OK. Siis aga kaotati arvelduskonto intress ja siiani on siis see raha niisama arvelduskontol tolmu kogunud. Kuna tahaksime endile finantsiliselt rikkama tuleviku võimaldada, tahaksin, et ka pereliikmed aktiivsemalt oma raha investeerimisvõimalusi uuriks. Kahjuks Swedbanki hinnakirja nähes tuleb nüüd tõsiselt kaaluda Eesti pangakontode sulgemist ja kõigi pereliikmete raha välisriiki saatmist, et väikeinvestorile taskukohaste hindadega börsil kätt harjutada, või kasvõi lihtsalt raha mõnesse fondi kasvama panna ilma, et peaks kartma, et igasugused teenustasud selle pisukese summa lihtsalt ära söövad.

Kuhu Sina oma raha investeeri(ksi) ja millise panga kliendid on Sinu elukaaslane või lapsed? Kas oled oma lastele tutvustanud taskuraha kasvama panemise võimalusi?

Kolmapäev, 1. märts 2017

Veebruari toit

Ongi käes aeg teha kokkuvõte veebruaris toidule tehtud kulutustest. Kahjuks ei ole pilt eriti ilus, kokku kulus veebruaris toidule 601€, mis tähendab, et kokku kulus toidule planeeritust 103€ ehk 21% võrra rohkem!






Ega palju midagi lisada ei olegi. Veebruaris veetsime palju aega kodus, sest olid hulgaliselt ekstra puhkepäevi, lisaks käis meil mitmed külalised, keda tuli samuti võõrustada.  Graafikult on näha ka, et väga suur osa kulus seekord põhitoiduainetele ning enneolematult palju puuviljadele. Eks ikka seepärast, et talvisel hooajal ongi siin põhjamaal puuviljad hirmus kallid. Katsume edaspidi isusid natuke talitseda. Hea uudis on see, et väljas söömas ei käinud kordagi!