Pühapäev, 22. august 2021

No kaua ma pean veel tööl käima?!

 Küll on nädalavahetus mõnus! Arvestades, et töötan hetkel suhteliselt 3 koha peal, siis saan iga päevaga üha enam aru, KUI väga ma ikka igatsen finantsvabadust, ja lihtsalt puhkust. Loodan, et saan seda ikka varsti nautida, enne kui suurest ületöötamisest lusika nurka viskan.. 

Kui ma 2015.-2016. aastatel lugesin sellisest imeasjast, nagu rahamasin, mis ise raha teeks minu eest, ei suutnud ma oma silmi ja kõrvu uskuda. Olin peaaegu NELI kümnendit siin maamunal elanud ilmselges vaimupimeduses!!! Samas, kui tõde kuulutasid sellised tüübid, kes olid juba kahekümneselt kes sajatuhandenäriks, kes miljonäriks saanud ja lubasid, et kolmekümneselt või hiljemalt neljakümneselt ootab neid ees FIRE (ei, mitte põrgutules põlemine, vaid Financial Independence, Retire Early).. 

Njah, tuleb tunnistada, et sattusin paanikasse, kuidas ma sellise asja olen oma elus maha maganud? Et tavaline inimene, kes palgatöölisena elab, ei peagi orav-rattas-üheksast-viieni-ja-nii-viiskümmend-aastat-jutti elu elama?! Sukeldusin blogimaailma ja leidsin FIRE-inimesi igast mastist - kellel muudkui ärid lendasid nagu Eloni kosmoselaevad tähistaevas ja teenisid neile kulda ja karda, kuid ka neid, kes keskmise palga igakuiselt koju tõid, ja siis taarat korjasid ning nöudepesumasina tablette poolitasid, et ikka maksimeerida igakuist säästusummat, mis portfelli raha teenima läks. Ja leidsin igasuguseid kalkulaatoreid, mille abil sai ise proovida, kui kaua ja kui palju peaks säästma, et lõpuks ise ka sinna tõotatud FIRE-maale jõuaks. Tundus kättesaamatu ja noh, et ilmselt peaks ime juhtuma, et tegelikult ka ise sellega hakkama saaksin. Imedesse ma ei usu, aga samas fomo on mul suur, nii et otsustasin, et ainuke, mida hiljem kahetsen, on ilmselt see, et ma juba varem ei alustanud. 

Niisiis otsisin 2016. aastal oma säästud kokku ja hakkasin igatpidi optimeerima. Müüsin kodust maha kõik, mida eluks vajalikuks ei pidanud. Esialgu tundus, et seda pole palju, sest olin ju üürikorterist üürikorterisse kolinud pidevalt, aga siiski leidus ühtteist, mis sai maha müüa. Lisaks vaatasin oma igakuise eelarve üle ja kiskusin välja kõik kulutused, mis vähegi sain. õnneks oli mul igakuiselt kulutused alati kirja pandud, nii et üsna lihtne leida mõttetuid rahasöödikuid. Ka toidulaua vaatasin üle näiteks, nii palju kui see 4-6 liikmelise pere puhul võimalik. Sellegipoolest tundus, et saan väga vähe säästa, ja kuna elasin kohaliku kinnisvaraturu sunnil hirmkallites üürikorterites, siis igakuisest 50%-säästuklubist võisin vaid unistada, olles pere ainus rahateenija. Mingil hetkel aga suutsin siiski suurte säästuprogrammide abil lausa 37% säästa! 1. jaanuaril 2016 olid mul ikka väga lennukad plaanid:

Kahjuks ei olnud ma tol ajal väga täpne, kas see 100K ja 1000K € peaks olema siis kõik kuskil sukasääres sulas, aktsiates, või võib ka näiteks igasugused pensionisambad ja kinnisvara väärtuse selle sisse lugeda. 2 aastaga 100K eurot tundub praegugi väga väga lennukas soov, ma pean tunnistama. Eriti, kui vaadata oma ajaloolisse puhasväärtuse excelisse, siis tuleb sealt välja, et kõige varasema puhasväärtuse välja arvutamise olen teinud 30. aprillil 2016. Tol hetkel oli minu puhasväärtuseks (kõik varad-kõik võlad) 17952€. Samas, kui edasi kerida kuupäeva, siis üllatuslikult vahib mulle 31.12.2018. lahtrist vasta - uskuge või mitte - 98274€! Natuke jäi küll puudu 100K, aga kui nii vaadata, siis tegelikult ju saavutasingi peaaegu oma eesmärgi! Siinkohal olen ikka väga uhke, arvestades, et enamus oma säästetust lükkasin dets. 2017-dets 2018. a perioodil kõik börsile, mis korralikult selle peale langes.. :) 

2016. aastal seadsin eesmärgiks, et 2028. a peaks mul olema 1M eur, et 15 a varem pensionile minna. Erinevate riikide reeglite kohaselt peaksin ametlikult minema pensionile kuskil 2044/2046. aastatel, selleks ajaks olen siis auga välja teeninud mingi pisikese vanaduspensioni (isegi kui see peaks kokku lapitama mitme riigi hoiupörsast). Nüüd siis, keerame ajaseierit 4 aastat edasi, ja minu ponnistused peaks olema korralikult teel siis 1miljoni euro poole?! Kuidas on lood tegelikult, ja üleüldse, kas mul ongi vaja 1 miljonit € pangakontole, et saaks ometi lõpetada tööl käimise? Või jääb sellest hoopis väheks? Kuidas arvutada, millal ma siis ka FIRE olen?! 

Kõigepealt - olen teinud puhasväärtuse arvutamises väikeseid muudatusi. Esiteks, lisasin juurde oma sambad (2018. aasta väljavöte oleks vast üle 110K olnud, kui oleks sambad ka sisse pannud). Sest noh, need peaks ka ikkagi olema see raha, mida saan teatud vanusest kasutama ja kamandama hakata, praeguste pensionireformide reeglite kohaselt siis osaliselt ühe summana, osaliselt min 5a väljamaksetena vanuses 55-70 umbes.. Loodame, et ma nii kaua ikka elan.  Teiseks olen vahepeal ostnud maja ja võtnud mitu laenu, kui 2018. aastal olin absoluutelt võlavaba. Kinnisvaraturg aga on siin viimastel aastatel hästi huvitavaid pöördeid teinud, nii et kui minu kodulaenu saldo on hetkel ca 390K€, siis kinnisvara praeguseks minimaalseks väärtuseks panin 590K€ ja usun, et olin väga konservatiivne (arvestades tehtud kapitaalremonti ja samaväärsete naabermajade hiljutisi müügihindasid).  Kõiki neid vangerdusi arvestades on juulikuu seisuga minu puhasväärtus - paramparaaa- 393785€. Miljonieesmärgini minna on veel 7 aastat ja 4 kuud ehk 2678 päeva ehk.. kes see ikka nii täpset arvet peab..? Kuussada kuus tuhat kakssada viisteist eurot, ehk keskmiselt 226 eurot on vaja iga päev järgmise 7 aasta jooksul juurde tekitada. Seda on palju.. Samas, kui ma teeksin 7 päeva nädalas 6h tööd oma praeguse haltuura-tunnitasuga, teeniksin selle ilma mingi portfellita sisse. Ilmselge on, et päris nii töökas ma aga ei ole. Kui mitte midagi muud kui palgatööd teeks, aga suudaks sellest 50% säästa, siis teeniksin järgmise 7 aastaga 175Keurot portfelli.. Arvuta, kuidas tahad, aga eesmärgist on palju veel väga puudu ja püksirihma niipea lödvaks lasta ei saa! 😭

Aga kuidas ma siis tean, kui palju üldse raha vaja on portfelli, et saaks lõpuks jalad seinale visata? On mul üldse seda milli vaja niiväga? Ei, ma ei mõtle, et tahaks elada nagu naftasheik, luksusjahtidel cavat ja domperignoni juua iga päev (noh, sellega on lihtne, ma karsklane ja kardan merd nagu tuld 🤷‍♀️). Aga tahaks, et minu igapäevased kulud nagu eluase, toit, internet, transport, lemmiklooma toit, kindlustus, kehakatted ja mõni lihtsam hobi, oleks portfelli poolt kaetud, ükskõik, kui kaua ma siis peaks elama ja kas üldse kunagi pensioni saama või mitte. Oletame, et selliseks kuluks võiks olla 2000€ kuus. Kõige populaarsemaks tundub olevat 4%-reegel, mis siis võtab aluseks aktsiabörsi viimase 100 aasta käitumise, ja väidab, et kui aktsia- ja fondiportfellist iga aasta max 4% välja võtta, siis peaks see Sind ära toitma ükskõik kui kaua. St portfell  peab vastu börsikõikumistele ja suudab aastakümnete lõikes toota vähemalt 4% ilma, et peaksid muretsema, et ühel päeval raha otsas on. 

Oletame siis, et 2000€ kuus võimaldab mul okeilt ära elada elu lõpuni. 2000*12/0.04 = 600 000 €. See 600K€ on siis puhas finantsportfell, mille sisse võibolla mööndustega saaks arvestada ka sambad, aga kindlasti mitte maja või korterit, sest noh, tükikest korterit iga aasta maha müüma ju ei hakka, et saaks kassile toitu ja endale internetti koju osta? Kui maja välja arvestada, siis on mu noteeritud ja noteerimata portfell ja sambad täna kokku summas 218 636€. See on kõigest kolmandik summast, mida mul vaja, et 4% reegel mind ära toidaks. Samas on see siiski üsna rõõmustav uudis, sest - oletame, et ma müün ka oma maja vahepeal maha ja kolin odavamale pinnale, ning säästan lähemate aastate jooksul vähemalt 2000€ kuus, millal ma vöiks siis selle raha kokku saada?

Häkkisin excelis ringi, panin praeguseks stardikapitaliks 210000€ ja proovisin, et kui ma edaspidi 2000€ kuus säästan, siis ilma mingi liitintressi maagiata saan ma juba 16 aasta jooksul kokku 600K€. See on siis ee... aastaks 2037, ehk siis pea ca 8-9 a enne ametlikku pensioniiga. Ja pensioniea vöiks siis suhteliselt kröösusena elada. Kui aga loota, et börs näiteks 7% teenib lisaks minu säästmisele, vöiks see aeg max 8 aastat olla, enne kui rantjeena elama vöiks hakata, jne.. Ohjah. Ma niiväga tahaks, et saaksin juba 4a pärast "pensionile" minna. Arvuta, kuidas arvutad, muud ikka üle ei jää, kui ilusa pühapäeva puhul minna haltuurat tegema, et portfelli pärmi lisada! 




Laupäev, 21. august 2021

Ettevötta vöi mitte ettevötta

Hunt Kriimsilmal oli vist 9 ametit? Ma pidevalt üritan enda rahavoogude suurendamise eesmärgil ka nö ameteid juurde tekitada. Kunagi tegin selleks näiteks tõlketööd, käisin õhtuti peale kontoritööd poodides kaupa ladumas ja kassas kaupa piiksutamas, kirjutasin riigiametitele projekte, mille läbi viimise eest sain endale ka nö väikese töötasu ette näha jne jne. Tegelikult aga töötan IT-alal, ja ilmselgelt oleks sellel alal ka haltuura tegemine majanduslikult kõige tasuvam, samas ei pruugi mu "põhitööandjale" see väga meeldida. Nii et minu üritused on vahel edukamad, enamjaolt aga vähemedukad olnud. Siiski tekkis juba üle 10 a tagasi vajadus enda OÜ asutada, et ikka legaalsel moel oleks võimalik oma Kriimsilma-tegevusi toimetada. 

See oma OÜ asutamine ja omamine on päris huvitav. 2011. a jaanuarist hakati lubama ilma sissemakseta ettevõtte asutamist, ja sellest saadik on olnud võimalik ka kõik asjatoimetused digitaalselt korda ajada. 

Niisiis, asutasin ettevõtte, selle eest tuli tasuda 187€ riigilõivu, mille kandsin kohe ettevõtte kuludesse, ja sain nö esimesest firma sissetulekust maha arvestada. Järgmised aastad siis ettevõte vaikselt tiksus. Haltuuraotsi sattus mulle vähe, ja juba ettevõtte kassas olev papp tiksus mingil hetkel vaikselt kommunikatsioonikulude jms asjade peale ära, sest midagi targemat ma selle kassaga teha tollal ei osanud. Mingeid kulutusi tegelikult ettevõttel nagu rohkem polnudki, sest raamatupidamise sai ka põlve otsas ära teha ja kord aastas maksuametile aastaaruande tegemisega saab 30 minutiga ise ka hakkama. Ühel hetkel taipasin küll, et tegelikult oleks võinud ettevõtte alt raha kasvama panna, aga selleks hetkeks oli kassas kõigest 15€ ja see läks siis Mintosesse sente juurde veeretama. 

Õnneks paar aastat tagasi kukkus ka minusugusele magavale kanale järsku üks viljaseeme noka vahele ja ega ma seda siis kohe ära ei söönud, pistsin hellalt mulda ja katsun aegajalt kastagi! Minu ettevõttele tekkis klient, kellel aegajalt vaja osta minu konsultatsiooni. Tunnihind on tegelikult turu madalamas otsas, aga olen sellega rahul, sest ühtegi pingutust mul ka pole vaja teha, et tööd juurde saada, teen, palju on ja palju jaksan, ning esitan igakuiselt arveid. Kuna põlve otsas enam raamatupidamist ei viitsi teha, siis tekkis ka kohe uus "kulu" - e-arveldaja, mille abil lihtsalt arveid esitada ja arvet pidada, et palju ettevõttesse manti kokku kandnud olen! Ok, tegelikult on nii, et esimesed 12 kuud pole ma e-arveldaja eest midagi maksnud, aga väga mugav on see küll, nii et jään peale ka edaspidi kasutajaks ja kuna mul ka edaspidi ilmselt igakuiste kannete arv jääb vahemikku 0-10, siis jääb ka nüüd see kulu minimaalseks (5€+KM). 


E-arveldajaga olen tõesti rahul, kes ütles, et tasuta lõunaid ei ole. 

Nii kui ettevõttesse nüüd mingigi rahavoog tekkis, otsustasin selle raha kohe kasvama panna. Ja ka oma eraisiku investeeringud nüüd hoopis ettevõtte alla viia, sest noh - optimaalsem! Kuna ettevõtte raha investeerimiseks ka LEI koodi vaja, siis selle kulutuse optimeerimiseks on tasunud ettevõtte portfell võimalikult suureks paistuda. 

Niisiis, esimese 10 a jooksul on olnud kulud mu ettevõttele:

  • asutamiskulu 187€
  • LEI kood Bloombergis, esimene aasta 55€
  • riigilõiv põhikirja muutmiseks osakapitali sissemaksmisel 18€

Lisaks maksab mu ettevõte kinni minu mobiiliarved iga kuu - 3€ kuus - seda maksaksin ka eraisikuna niikuinii, nii et see on tegelikult puhas boonus.

Arvelduskonto LHVs on tasuta. Pangakaarti pole ettevõttele vaja, sest noh, milleks. Mul pole eraisikunagi LHV pangakaarti. Siis, kui ettevõtte asju ajan, kasutan täpselt sama internetti, mida eraisikunagi, nii et tegelikult vöiks vast boonusena ka selle ettevõtte alt kinni maksta. Samas on see summa nii väike, ja kogu boonus oleks see, et eraisikuna saaksin siis 30€ kuus rohkem ettevõttele omaniku laenu anda.. 🤷‍♀️

Esimese 10 a jooksul on olnud mu ettevõtte sissetulekud:

  • müüdud teenust paarikümne tuhande euro eest. Teenuse osutamisel mul erilisi kulusid pole olnud, sest olen saanud teenust pakkuda isiklikke töövahendeid (loe: arvutit ja kodust internetti) kasutades. 
  • Kui aga ettevõtte alt investeerimisega hamba veriseks sain, siis tundus, et see teenuse pakkumine on jube aeglane - rahavoog nii kõhnake. Seega otsustasin lisaks maksimeerida eraisikuna võimalikud rahavood ettevõttesse. Kuigi osakapitali sisse maksmise kohustust ei ole enne, kui tegelikult ettevõttest dividende välja tahaks võtta, oli see siiski esimene ideaalne võimalus ettevõttele raha investeerimiseks anda. Seega tegin ära 2500€ osakapitali sissemakse (selle eest siis ka kulutus 18€ riigilõivuks põhikirja muutmisel) ja sain ettevõttesse korraliku summa juurde, investeerimiseks.
  • Aeg läheb edasi, vahepeal on teenuse pakkumist vähem ja raha tuleb sisse vähem, aga investeerida ikka tahaks. Seega otsustasin igakuise eraisikuna säästetava summa panna ettevõttesse kui omaniku laenu, 0% intressiga. Ka see tehing on mulle igati kasulik, sest elan riigis, kus eraisikuna tuleb kapitalilt teenitud kasumilt maksta kas a) 30% tulumaksu kogu tulult, ilma kulusid maha arvestamata, või b) x% kogu investeeringutesummalt igakuiselt, st ka juhul, kui investeering peaks täiega miinuses olema ja mingit kasumit saanud ei olegi. Kuna x on õnneks üsna väike, praegu näiteks 0.4%, siis teoorias ei pruugi b)  üldse halb variant olla, aga siin on lisaks ka omad muud piirangud, igat aktsiat, Mintost jms ei saa arvestada sama süsteemi järgi ja "isiklik raamatupidamine" on päris hull, seega on mul siiski kõige mõistlikum see raha kõik anda ettevõttesse, mis võimalik.
Kuidas asjad siis ettevõtte all edenevad? 
Alustasin ettevõtte alt investeerimisega esialgu Mintoses ja Investly's, kuna ei raatsinud LEI koodi eest maksta. Üsna ruttu kahetsesin seda sammu ja siiani tilgutan, et viimasedki sendid sealt välja uuesti saada. Jaanuarist alates läheb kogu ettevõtte raha nüüd ainult IBsse. Tänaseks on IB kontole sisse kantud raha 40.3K€. Dividendidena on esimese 8 kuu jooksul juba laekunud 236€. Maksudeks läinud 67€, teenustasudeks 32€. (Arvestades, et Pinsi maksis ÜHELT tehingult LHVs 20€, tundub mulle nagu ma rööviks IBd 😱). IB kontol on varasid (raha + aktsiad) täna 44K€. Teinud olen nii mõistlikke oste (stabiilseid kasvu- ja dividendiaktsiaid) kui ka lolle oste (no näiteks haibitud hiinakas, mida tegelikult usaldada ei saa ja mis tänaseks mul -39%.. ), müünud ei ole midagi. Teenustasud IBs on ikka tegelikult ulmeliselt madalad, olen ostnud kokku (minu jaoks) päris korraliku portfellitäie suht olematu tasu eest, sh valuutavahetus + aktsia soetamise kulud, igakuist konto teenustasu ju enam polegi!

Muid kulusid ettevõttel hetkel ei olegi. Ühel päeval kindlasti plaanin ettevõtte alt hakata tegema rohkem kulutusi, näiteks kui on vaja teenuse pakkumiseks ja äri arendamiseks vaja uut autot, arvutit, telefoni jms, milleks täna vajadust ei ole. Ja iseenda töötasu + dividendid, kui otsustan päevatöölt ära tulla

Eraisikuna on mul ka veel hetkel mõnekümne tuhande euro suurune portfell + emergency fond, kuid seda kasvatada kindlasti ei soovi, pigem vähendan võimaluste piires. Nimelt plaanin edaspidi eraisikuna omada vaid kolme väikest rahakotikest:

  • lihtsasti kättesaadav hädaabifond, noh, "igaks juhuks, kui.. "
  • üks noteerimata investeering, mille õnnestumise puhul tulumaks kasumilt "ainult 20%" (sest noh, muidu kapitalilt teenitud kasum minu elukohariigis ülal mainitud 30%), eeldatavalt realiseerin selle  ehk hiljemalt 5a pärast, siis juba loodetavasti mitmekordse kasumiga (ptüiptüiptuï)
  • eluasemelaenu amortisatsioon, ca 650€ kuus. 
Kõik muu säästetu läheb 0% laenuna ettevõttesse. Miks? Sest nii maksimeerin liitintressi effekti kõige maksuefektiivsemalt. Eraisiku raha on täpselt sama likviidne nagu ta oleks ka minu eraisikuportfellis. IB kaudu on mul lihtsalt ligipääs fantastilistele aktsiaturgudele. Lisaks on enamus raha siis ühes ja samas kohas ning lihtsam silma peal hoida.Ehk ei ole ohtu, et unustan sama aktsia ühes kohas müüa ja teises kohas jätan alles vms. 
Kui tahan hakata raha välja võtma, on selleks mitmeid võimalusi:
  • tagastada jupphaaval eraisikult saadud laen, täiesti kulutuste ja maksude vabalt, kui mul peaks seda raha vaja olema. Kasumilt, mis see raha vahepeal teeninud on, ei pea hakkama kohe tulumaksu jms maksma, vaid võib rahulikult uut raha teenida, või kasutada muude (ettevõttega seotud) kulutuste katmiseks ilma mingi maksukohustuseta. Sh saan investeerimisele tehtud kulutused maha arvestada, seda eraisikuna ei saaks teha.
  • katta erinevaid kulutusi, mis tekivad juhul, kui panen päevatöö maha. Kuna sel juhul hakkan rohkem ettevõtte nimel toimetama, oman ka legaalset õigust (maksueelselt) maksta kinni need igapäevased kulutused, mis mul praegu eraisikuna (maksujärgselt) nagunii vaja katta on :) 
  • maksta endale oma ettevõtte alt (kasvõi miinimum)palka, sh ka sots. maksu, et välja teenida sots. kindlustus ja vanaduspension. Ilmselt teen seda varsti palju aastaid, sest kui võõraste bosside heaks rügamisest kopp ees, tundub üsna tore omada korralikku ettevõttet, mille alt võin teha "tööd", mis praegu minu hobiks (ehk siis portfelli hallata ja väiksemaid IT-teenuseid pakkuda) ja selle eest ka sots. kindlustus ning igakuine sissetulek saada legaalselt ja maksuoptimaalselt
  • maksta endale dividende - jah, siin siis 20% tulumaks, aga sellest seisust olen veel (peaaegu et valgus)aastate kaugusel, sest noh, niipea portfelli hävitama ei plaani hakata. 
Ainuke kulu, mida loodan kõige kauem vältida, on tegelikult ettevõtte raamatupidamiskulu. Juba see 5€+KM E-arveldajale on selline piisav mugavuskulu, mida alles nüüd suure ohke taustal olen nõus võtma, sest noh, mugavus maksab. Tegelikult olen sõbra interneti ja loogilise mõtlemise abil siiski võimeline selle kõik ise korda ajama, sest noh, raamatupidamine pole ju raketiteadus :P Iseasi, kas viitsin hakata TSDsid jms ise täitma, kui önnestub seda näiteks 20 € eest kuus sisse osta. Saab näha. Eeldan, et selle aja peale, kui endale palka tahan hakata maksma, teenib minu portfell juba piisavalt palju (aitäh, liitintressi võlumaailm!), et see 20€ ei märkagi.. 



Kuidas teile tundub, kas minu loogikas on kuskil suur viga? Esimene 8 kuud IBs ettevõtte alt investeerides on küll väga paljutõotav ja ODAV minu meelest olnud. Samas lugesin investor Pinsi blogist, et "Üks miinus minu silmis ettevõtjana investeerimisel on see, et igalt summalt, mille ettevõttest välja võtad, tuleb maksu maksta.Ja ma vist olen midagi maha maganud. Kuidas, mis, miks ometi? Jah, minul oli eeliseks see, et ettevõtte asutamise riigilõivu ammu ära maksnud, aga kuna portfell natuke juba jõudnud paisuda, siis aina kiiremini ja kiiremini hakkaks LHV (ja peagi maksuamet) minu portfelli lihtsalt ära sööma, kui ma ettevõtte alla poleks kolinud. Ainukese miinusena minu jaoks on olnud see, et kui eraisikuna oma Balti börsi aktsiad ära likvideerisin, siis muidugi kohe midagi tagasi ei ostnud ja seega jäin ulmelisest LHV ja Coop aktsiate hinnarallist, aga samas ega ma oma USA aktsiate hinnaralli üle ka kurta ei saa.. :) Aga muus osas tundub mulle ettevõtte alt investeerimine nii pagana maksuefektiivne

Teisipäev, 3. august 2021

Mötteid börsimaakleritest

Ma sain eile hea uudise - üks mu sugulane on huvitatud investeerimisest! Ma veel ei tea, kuidas see köik välja kukub löpuks, ja mis seisus tema finantstervis üldiselt on jne, aga olen HIRRRRMUS erutatud paljast möttest, et meil on kirjas kalendris "investeerimiskohting"!! 

Yep, lugesite öigesti, mul on ootamas ees "deit" inimesega, kellega loodan siis aktsiasöbraks saada ja hakata tulevikus kogemusi vahetama jne. Ma ei tea, kuidas teil sellega, aga minu jaoks on see SUUR asi! Olen tegelenud pöhjalikumalt säästmise ja investeerimisega juba 5 aastat, aga mul on tänase seisuga pmst 2,5 investeerimissöpra. Köik need 2,5 söpra asuvad erinevates riikides ja omavad erinevat investeerimisseisu, nii et kokkuvöttes saab igaühega neist ainult natuke nest asjadest rääkida, aga kasu sellestki. 

Blogimaastikul on küll önneks ka möned ülitoredad blogijad, kellel köigil oma vaatenurk ja kelle blogiga suhestun kuidagi. Küll aga on veel meeletult palju neid, kellega ma ei oska kuidagi suhestuda - enamasti on ikka inimestel oma släng, oma teadmised, omas kaalukategoorias investeeringud ja teistsugused investeerimisgrupid, millega mina üldse ei suhestu, seega on väga raske nö jälgida neid. Nii Rahakrati kui  Roosaare blogide jaoks oleks mul söna otseses möttes sönaraamatut ja wikipediat vaja, et kasvöi poolest jutust seal aru saada. Nii et väikegi töenäosus leida endale üks uus "samas keeles rääkiv" aktsiasöber teeb mulle ülisuurt röömu!



Ok, aga tegelikult tahtsin kirjutada välja ühe mötte börsimaakleritest. Lugesin Pinsi Põlve ja Rahatsi blogidest, et LHV on ikka megakallis börsimaakler. Muud Eesti pangad ilmselt siis veel kallimad. Vähemalt ei pea enam teatud hulga Balti aktsiate hoidmise eest raha maksma, mis on ju suur samm edasi. Ma ikka pidevalt imestan, et mis suur töö see aktsiate hoidmine on, et selle eest nii palju raha saab küsida. 

Seetöttu olen ise kasutanud juba aastaid hoopis ühte Skandinaavia börsimaaklerit. Nimelt on olemas selline Rootsi firma nimega Nordnet AB. Neil on 4 Põhjamaade riigis - Soomes, Rootsis, Norras, Taanis oma portaal, kus saab siis kliendiks registreerida ja aksiatega kauplema hakata. 

Ütleks, et nende investeerimistoodete valik on päris hea ja lai, suur hulk erinevaid (teenustasuta!) indeksfonde, lisaks siis aktsiad Skandinaavia turgudel, ligi pääseb ka USA ja Kanada aktsiatele, möningatele ETFidele, sertifikaatidele, optsioonidele jne. Ainuke väike probleem - nende portaal on kohalikus keeles! Ehk siis peamiselt siiski sobiv neile, kes soome, rootsi, norra vöi taani keelt peaks natukenegi valdama. (Proovisin ise järgi - tegelikult google automaatne tölge on täitsa adekvaatne!)

 Ja igal riigil on oma hinnastamispoliitika. Näiteks Soome portaalis maksad x% (min y€) kuus söltuvalt tehingute arvust. Mida rohkem tehinguid eelmisel kuul tegid, seda väiksema protsendiga teenustasu on! Ja fonde saab osta-müüa üldiselt tasuta. Rootslastel on erinevad hinnapaketid, investeerimisega alustajatele on kuni 80000SEK portfellini üldse teenustasu 0! Kontot avada ja sulgeda saab tasuta, hoidmistasu ka pole, USA jms aktsiate ostmise puhul tuleb juurde valuutavahetustasu (mis on suht kröbe vörreldes IBga). Kontot lubatakse avada ka mujal EUs elavatel mitte-pöhjamaade-kodanikel, v.a. ameeriklastel siis. USA maksundusega Nordnet tegeleda ei taha, nagu vist paljud teisedki Euroopa maaklerid :)

Väga pönev oleks teada, et kas keegi sellisele variandile möelnud? Kuna ise elangi pöhjamaal ja saan siin oma sissetulekud, siis loomulikult keel pole probleemiks ja oli üsna elementaarne siin ka Nordneti konto avada, et siis lihtsamalt/soodsamalt Skandinaavia turgudele ligi pääseda. Milline valik, ütleks! Möned minu lemmikud aktsiad portfellis on näiteks Novo Nordisk taanlastelt. Pakub insuliinitooteid üle maailma. Aktsia hind läbi aegade töusnud 1500%, stabiilne ja usaldusväärne. Ei näe, et diabeetes siit ilmast kuhugi kaoks, pigem vastupidi. Ostsin aktsia aasta tagasi, tänaseks 40% plussis. Swedencare rootslastelt. Lemmikloomade tervisele keskenduv firma, pakuvad loomade hügieenitooteid, toitu ja ravimeid. Ostsin aktsia üle aasta tagasi, tänaseks 380% ja ei näe, et kasv peaks peatuma, lemmikloomad on eriti koroona-aegadel veel prioriteetsemaks saanud. Rootsis on ka hulk mängude ja kasiinonduse ettevötteid jms, mis muudkui teevad suurt lendu ja teenivad meeletult kasumit. Rääkimata siis Kone, Fortum (yep, ostsin tagasi Fortumi, kuigi siin millalgi halasin, et ma päris täpselt ei saa aru, mis fenomen tal on!), Stora Enso, Nordea jms Soomest.. 

Kuidas teile tundub? Kas ei ahvatle keelt harjutama ja kontot avama möne Skandinaavia börsimaakleri juures (Nordnet on lihtsalt üks näide, neid ju veel), vöi olete leidnud parema viisi Skandinaavia börsidele ligipääsuks? Vöi pigem ei huvita Skandinaavia börsid?

EDIT: otsisin veel vöimalusi juurde. 

- Rootsis on näiteks Avanza.se. Tundub, et pmst Nordnetiga identne hinnakiri ja turgude/instrumentide valik. 

- Soomes on mingi OP. Kahjuks tundub, et eraisikuna saavad kliendiks ainult Soome kodanikud. Ettevötte reeglite kohta ei suutnud välja lugeda piiranguid, aga vabalt vöivad need kuskil peenes kirjas olla. 

- Selle artikli kohaselt on Euroopa parimad platvormid siis ikkagi: 1) IB  - soodne ja väga suurte vöimalustega, aga algajale päris keeruline kasutada. 2) eToro - esmapilgugl väga paljulubav, ja näiteks väidavad nad, et palju aktsiaid on 0%-teenustasuga, ehk näiteks väidetavalt 1000USD eest Apple aktsiaid osta ja hoida on tasuta. Väga intrigeeriv lubadus, kavatsen konto teha! 3) DeGiro - tundub väga lihtne kliendiks registreerida, aga paistab, et tuleb siiski "oma maa" valida, kas siis Soome, Rootsi, UK, Sveits jne, mis tähendab, et vajab hoolega uurimist, mis see maksuresidentsuse, keelevalikute ja hinnakirja osas tähendab. DeGiro.fi lubab, et 2000USD eest Apple aktsiaid ostes maksad vaid 0.53€ (vöi 20000SEK eest ostes, siis 5.26 SEK, pmst sama hind), jällegi VÄGA intrigeeriv lubadus, ilmselt teen konto! Küll aga on neil nö "lisaturgude tasu", ehk siis kui registreerid ennast Rootsi portaali kasutajaks, siis saad odavalt osta sealt aktsiaid, aga maksad lisatasu (a' la 2.50 € tehingult) NYSEl kaubeldes. Saa siis aru. FAQ väidab, et akuvad ka ettevötte alt investeerimise vöimalust, kliendiks registreerimisel tavaline hulk dokumente vaja.  4) XTB, mis vist rohkem FX ja CFD traderitele, pole minu rida; ja Firstrade mis ka väidetavalt pakub lausa 0% teenustasuga aktsiakauplemist! 

Väga huvitav nimekiri ja ilmselt uurin järele nii eToro kui ka DeGiro. Kas kellelgi on nende kohta juba kogemusi jagada? 

Näide DeGiro lubadusest: