Säästukuu veidrustest

Igal suvel tabab mind ootamatult olukord, kus suurem osa pereliikmetest on mööda ilma laiali erineval moel oma puhkust nautimas ja kodus ei ole erilist elumärki lausa paari kuu jooksul. Linnakorteri "rõõmud", maal, metsas ja mere ääres on ju mõnusam. See on minu meelest kõige parem aeg üks korralikum säästukuu korraldada ja ennast natuke igapäevamullist välja lükata ja sulgi raputada. Mõjub hästi rahakotile ja tuletab meelde, kui lihtne on liigse tarbimisharjumuse küüsi langeda.

Ah, et kuidas see väljedub? No näiteks, võtsin jaanipäeva paiku käsile traditsioonilise "kapid tühjaks"-eesmärgi täitmise. Viimati käisingi poes kuskil 23. juuni paiku, ja toogi kord jõudis toidukorvi kõigest kohvikoor, 0.5€/kg maksvad värsked kartulid ja natuke värskeid suviseid puuvilju.

Kohe saab sellest mööda 3 nädalat ja tekkinud on juba väike hasart. Kas saab kuu aega täis? Või pean lausa 6 nädalat vastu? Või äkki 8 nädalat? :D  Tegin väikese inventuuri:

• külmkapis on veel 1 pakk viilupeekonit, 20 muna, 2 laimi, 1 kg juustu, 500g võid, ketsup ja purgitäis moosi
• sügavkülmas on veel 1 liiter vanilli jäätist (pole minu maitse, aga kui nälg majja jõuab, söön ilmselt silmagi pingutamata ära :D), 1 korra jagu külmutatud puuvilju ja spinatit smuuti tegemiseks, ca 10 singipiruka jagu taigent ja singikuubikuid ning suur hulk külmutatud kananagitsaid (jällegi, pole minu maitse, aga kuna hamba all need ei karju, siis pigem söön neid, kui lasen näljal silmanägemise ära viia!)
• kuivainete kapis on mingi hulk näkileibasid, väike kogus makarone (üldiselt eelistan süüa süsivesikuvaest toitu, seega need jätan tõesti tõsisema näljakriisi perioodiks), mõned kiirnuudlipakid, natuke kuivatatud uba ja hernest, 1 tuunikala konserv, ca 1kg pudrumaterjali  (mis suvel ei ole just eriti isuäratav minu jaoks), kohvi ning teed.

Ainuke, mida enam üldse ei ole, on igasugused värsked puu- ja köögiviljad, sest noh, need söön alati esimesena ära. Nagu näete, siis toitukraami kodus nagu oleks, aga ütlen ausalt, nende ainete kokkusobitamine hakkab juba vaikselt kõrgemaks kokakunstiks muutuma ja tulemus on vahel kõike muud, kui isuäratava välimusega :D

 Küll aga tuleb öelda, et vastab tõele vana hea "tühi kõht on parim kokk!" ütlus ning suure näljaga ja korralikult toiduaegasid jälgides on kõik, mis olemasolevatest toiduainetest valmis teinud, ka oma tee kõhtu jõudnud.
See aga ei tähenda, et isusid ei tekiks. Loomulikult on tänavatel palju isuäratavaid värskeid ilusaid marju ja puuvilju, tänavakohvikutest tuleb maitsvaid grillimise lõhnasid jne. Eelmisel nädalavahetusel olin juba peaaegu murdumas suurest isust millegi vaheldusrikka järele, kui tuli meelde et kevadel sai ju paar kartulit ja igasuguseid seemneid peenrasse susatud. Selgus, et igasugused pahalased olid vahepeal peenra kallal käinud ja heale-paremale otsa peale teinud, seda suurem oli aga minu rõõm leida ohtralt maitsvat värsket naerist ning mõned mõnusad kartulipabulad. Mmmm.. värske võis praegu kartul, milline delikatess!

Edasijõudnute nippe on mul ka! Näiteks töö juures pakutakse meil hommikuks müslit ja võileibu. Kui hommikuvõileivad õigel ajal valmis teha, aga alles lõunaks ära süüa, siis on juba poole päeva kõhutäis tasuta käes! Õhtuooteks on tööl alati puuvili olemas ja nii jääbki ainsaks mureks kodus õhtul üks soe kõhutäis valmis teha.
Sel nädalal aga saan lausa seitsmel järjestikusel päeval tasuta süüa - nimelt viibin töö asjus konverentsil/koolitusel, kus jagatakse maitsvaid kohvipausi-snäkke ja õhtuks kergeid soolaseid suupisteid. Kui vahepalaks veel paar puuvilja haarata, siis ongi terve päev kaetud. Vot nii saab ka optimeerida!
Mis arvate, kas venitan 6 nädalat täis ilma sentigi toidupoodi viimata? 3 nädalat ja 2 päeva siis veel..
Kuidas teie ära elaksite, kui ootamatult peaksite kuu aega sentigi toidule kulutamata toime tulema?

Kuidas raha kokku hoida

Suvi on nii tore aeg, nii palju on võimalik raha kokku hoida!
Teate, kuidas mina kõige rohkem raha kokku hoian? Ma nimelt kõnnin kõigist ahvatlustest mööda ja arvutan, et "ohhh, kuidas ma tahaks praegu seda sushit siin restorani väliterassil süüa! Aga see maksab 15€, hmm.. ma parem hoian selle 15€ kokku ja lähen söön kodus oma 0.5€/kg ostetud värskeid kartuleid".
Ja ongi jälle 15€ rahakotis alles! See raha küll ei tulnud juurde, aga vähemalt ei läinud ära ka. Aga minu meelest see on täiesti fenomenaalne ikka, kui palju ahvatlusi jääb suvisel ajal kogu aeg silma, millega talvel nii suuri probleeme ei ole. Värsked maitsvad aiasaadused, kokteilid, jäätised, maiustused ja kõik muu mõnus, kõik maksab, ja mida on kõikjal silme all ahvatlemas. Rääkimata grillipidudest, vabaõhukontserditest, laatadest ja muudest üritustest, millest kõigist tahaks osa võtta, aga mis tegelikult maksab oluliselt rohkem, kui vaja on. Saaks ju ka lihtsalt randa sõita kaasatehtud toiduga piknikukorvis ja olemist nautida. Talvel pole see probleem üldse nii suur, minu meelest.

Muide, tahan siin jagada ühte toredat nippi, kuidas näiteks lastega piknik mõnusamaks teha ja kuumadel suveilmadel vägagi kasuks võib tulla. Nimelt olen täheldanud, et üheks suuremaks kuluartikliks suvel rannas ja mujal käies on jäätis! See lihtsalt maksab rannas jäätisemüüjalt või kohvikust ostes nii palju rohkem, kui supermarketist kaasa ostes. Kui teil on olemas termos, siis ostkegi jäätis kaasa supermarketist, ning võtke randa oma jäätis kaasa! Üks võimalus on liitrijäätise termosesse ajamine ja selle siis lusikaga söömine, see on lihtsam, kui on olemas nö madalamatsorti toidutermos. Või pulgajäätiste koos paberiga tavalisse teetermosesse lükkamine. Katsetatud, töötab! Hinnavõit suurema pere peale on päris kopsakas, ja jäätis püsib ka tavalises joogitermoses lõdvalt 4-5 tundigi täiesti külm!

pildi laenasin netist

Teine näide lihtsast kokkuhoiust on see, kuidas ma kolisin hiljuti. Kõigepealt otsisin kolimisfirma ühe netiportaali võrdlusteenuse abil. Valisin ettevõtte, mille hind kolimiseks tuli mulle kõige odavam. Kolides aga selgus, et meil on asju ikka kõvasti rohkem, kui võiks arvata, ja kogu kraam ei mahtunud kolimisautole ära. Kiire arvutus näitas, et väikebuss rentida ja ise viimane kraam uude kohta vedada on oluliselt soodsam, kui lasta kolimisfirmal (kolmveerand-tühja) furgooniga teine ring veel teha. Ja veel nantuke arvutades selgus, et kui nüüd oma vana autoga 3-4 tiiru teha, saab samamoodi kõik asjad kenasti viidud ja veelgi odavamalt, kui väikebussi rentides. Lihtsalt oluliselt ebamugavam ja tüütum on ju muudkui tassida, tõsta, vedada ja higistada, kui lasta kolimisfirma meestel seda teha ja ise jalgu kõlgutades pealt vaadata.

Boxes GIF from Taylorswift GIFs

Aga raha on raha, ja säästmine pole teatavasti midagi muud, kui edasi lükatud tarbimine. Nii ma siis tassisin, tõstsin, vedasin ja higistasin, ning lohutuseks hoidsin silme ees kujutluspilti sellest, kuidas ma selle säästetud mõnekümne euro arvelt mõne aasta pärast võin esmaspäeva hommikul kaua magada ega pea kontorisse käsutäitjaks loivama enam..

Rääkides aga esktreemsäästjatest, siis lugesin täna ühe tüübi arvamust, et "kõige mõttetum on kulutus tualettpaberile, põhimõtteliselt lased kogu raha wc-potist alla", ning seepeale kommenteerijad jagasid kasulikke nippe, näiteks, et tasub töö juures tualetis ära käia, kulub kodus vähem vett ja paberit 😂

Milliseid põnevaid säästunippe te kasutate, et suve nautides vähem raha kulutada?

Ega küll küllale liiga tee ehk kus feilib, seal kohe hulgi

Ahoi, kuidas teil läheb? Kas elasite jaanid kenasti üle? StarFM kutsub kõiki, kes jaanidel joogi - ja söögieelarvega üle pingutasid, mingit rahamängu mängima, kus võiduvõimalus on mingi umbes 1/823536580 aga noh, kui süüa tahaks, siis miks mitte?

Mul õnneks seda muret ei ole, et jaanidele kulunud oleks, nimelt alustasin juba enne jaani traditsioonilise  igasuvise projektiga "sööme kapid tühjaks", mis tähendab, poes olen viimase nädala jooksul käinud 1 korra, ja lähinädalatel rohkem plaanis pole. Seegi kord läksin pigem teipi ostma ja taarat viima, aga kui juba seal olin, kasutasin võimalust ja täiendasin natuke värske puu- ja köögivilja varusid. Neid mul kappides nimelt ei ole, aga natuke peaks ikka värsket sööma.

Aga et mis feilidest pealkiri pajatab. Noh, tunnistan siis paar oma viimase aja erilist "edulugu" üles. Saate ka naerda. Viimane näiteks oli selline.
Kuigi meil keegi kodus üldiselt poest pudeli- või purgijooke ei osta, koguneb meile ikkagi pandipurke. Ma nimelt korjan loodusest üles, kui näen, et tropid on jätnud laiali. Või vahel pikemal reisil käies, kui kaasavõetud jook otsas, ostame pudeliga. Seekord käisin enne veel jäätmejaama mingit kraami viimas, ja leidsin sealtki prügikasti kõrvalt kotitäie pandipudelitega, tõstsin autosse, asi see mul siis ühe soojaga need panditaarapunkti ära viia. Panditaarapunktis selgus, et just päev peale jaanipäeva olid ka kõik teised otsustanud tulla taarat tooma. Järjekorras oli juba enne mind üle 5 inimese ja minu seljataha kogunes veel kümmekond. Minu ees oleval vennal oli nii palju taarakotte, et ta sai automaadist üle 25€ tseki. Kujutate ette? Ühe korraga üle 25€ taarat!!!! Ma ei kujuta ette, kui palju tal jookidele enne oli kulunud.. Kogu järjekorras seismise aja palvetasime kõik, et "peaasi et just minu ees masin katki ei läheks".

Ühel vennal minu taga aga sai ootamisest villand ja kinkis oma taarakoti (üsna kleenukese, aga siiski!) hoopis mulle. Nii et tegelikult, kui nüüd mõelda, siis väga suureks läbikukkumiseks ei saagi seda pooletunnist taarapunktis käimist pidada. Aga minu skoor oli ainult 6.8€, mis kadus kohe puuviljade alla.

Või teine feil. Kuidas me otsustasime perega sel korral minna peene reisi asemel ägedale metsikule automatkale. Noh, ikka telkide ja priimusega ja puukide ning sipelgate vahel metsapeatusi tehes. Mõtlesin, et see on ju imeline sääst - ostame ühe korra telgid, magamiskotid ja metsas toidutegemise varustuse, ning on meil tulevikus palju ägedaid matku tulemas! Ei pea mingite hotellide ja öömajade järgi oma tegemisi seadma, ja üldse, kõlab mõnusalt. Tulemus oli pea sama hull, kui Malluka suves. Kui kogu Põhja-Euroopa on viimased 2 kuud suhteliselt põuas ja kuumas vaevelnud, siis meie veetsime oma esimese öö telkidega looduses loomulikult täpselt selle ühe ainsa vihmapilve all, ja ühtlasi selgitasime välja, et meie telgid ei pea vihma. Maksid nad muidugi ka ainult 30€, ma nimelt ei tahtnud midagi kallimat esimesel korral osta, kartsin, et äkki jääb ainsaks telkimiseks, siis pole väga suur kadu. Noh.. ma nüüd ei teagi, kas kallima ja veekindlama telgi puhul oleks paremini läinud ja oleksime mõne öö veel katsetanud? Tuleb tunnistada, et ka madratsite puudumine ja metsas WC puudumine võis oma panuse anda.

Trampas Kids GIF from Trampas GIFs

Igatahes oli mis ta oli, ülejäänund reisi ööd veetsime mõnuga looduskaunites kohtades kämpingutes sooja duši, köögi ja voodite mõnusid nautides, pagasiruumis hulk telke ja magamiskotte niisama ruumi võtmas. Nii palju siis minu säästuplaanist.

Tegelikult ma tean, et selliseid telkijaid ja automatkajaid on ju mitmeid - kuidas teie teete? Kuidas teete telgielu nii talutavaks, et peale esimest korda kohe koju tagasi või kämpingusse ei lähe?

Üldse on mul viimasel ajal tunne, et kui midagi saab viltu minna, siis ta kindlasti läheb. No et kui otsustad "proovida", siis kindlasti selgub hiljem, et see oli halb mõte. Ja enamasti osutuvad need nö proovimised küllaltki kalliteks õppetundideks, mida hea meelega oleks tahtnud vältida.

Ahjaa, ühte toredat nippi kuulsin ka täna, rääkijaks oli üks säästu- ja finantsvabaduse guru, kuidas tema alati asjade väärtust hindab. Nimelt kujutab ta alati ette, et 10€ on tegelikult hoopis 50€. No näiteks vaatab poes 10€ asja ja mõtleb, et "kas ostaks? Hmm.. Aga kas see on 50€ väärt? Ee.. kindlasti mitte!" Ja kui see asi tema meelest 50€ väärt ei ole, jätab ostmata.
Veidi naljakas ta ju on alati ette kujutada, aga kui sellega jääb hulk mõttetut kraami ostmata, siis miks mitte!

Aga kuidas teie suve veedate?

Optimeerin autopesu

Esiteks tunnistan kohe ausalt üles, et olen viimasel viiel aastal autot võimalikult harva pesnud. Sest noh, suht kallis lõbu on see minu meelest, kui just ei ole isiklikku voolikut jms käepärast. Pealegi paistavad nii kriimud ja roostetäpid minu vana autoromu päevi näinud kerelt vähem välja 😎

Aga vahel, kui olen pikalt kuskil puude all parkinud ja ukse avamiseks lingist enam haarata väga ei taha, peab selle tüki siiski ära tegema. Või noh, kui pole ammu vihma sadanud ja kangesti tahaks vihma ;)

Nii ka eile. Juba mitu nädalat olid pereliikmed nurisenud, kui autot nägid, ja eks endalgi oli piinlik vaadata, hirmus must ja kole, tuli midagi ette võtta, kuigi väga ei tahaks raha niisama rentslist alla lasta.. Üks minu säästu-iidolitest rääkis aga, et tema ei käi kunagi autoga statoilis pesemas, ja mingist ultrapeenest eskpertidepoolsest käsipesust ei mõtlegi. Vaid käib oma autoga ise-pesulas, kus pesemine maksab 0.25€ minutis ja teeb kogu tüki 2€ eest ära!

Saate aru?! 2€ eest peseb auto puhtaks, on see tõesti võimalik?! Minu jaoks on Eestis käies autopesu üks luksustest, sest küsitav 12-16€ (talvel kallim) tundub päris vähe siinse pesu hinna kõrval. Aga et autot on võimalik pesta 2€?? Hakkasin siis uurima, ja leidsin ka oma kodu lähedalt pese-ise-auto-puhtaks-tüüpi koha. Sõitsin autoga kohale, maksin esimesel korral 10€ ja nühkisin auto seebi, vee ja vaha abil kenasti läikima. Oli ilus küll, aga hinge jäi tunne, et - 10€, kas kuidagi palju pole ikka veel? Kui mõni vend teeb 2€ga.. 

Hal Porsche GIF from Hal GIFs

Seekord pidin jälle minema, maksin esialgu 4€, ja sain selle eest kõigepealt auto märjaks, siis üleni seebitatud, siis loputatud, ja veerand vahatatud. Oi pagan, tahaks ikka üleni vahatada, nii et maksin veel 2€ juurde ja vahatasin lõpuni, lõpuks sai veelkord loputatudki. 6€ eest nägi auto minu arust super välja!

Ja hinnaga olen muidugi super rahul! 6€ tundub mulle ikka juba valgusaasta kaugusel harjumuspärase 12-26€ summast. Aga kuidas seda siis veelgi vähendada? Kuidas teie teeksite? Äkki peaks esimese loptamise ära jätma, kohe seebi ja harjaga peale lendama, loputama, ainult aknad vahatama ja siis veel korra loputama?

Mis arvate, kas on võimalik auto 2€ eest auto ära pesta, kui minut maksab 0.25€? Autopesula ise soovitab, et kui tahad lihtsalt loputada, siis kasuta 4€ programmi - eelpesu ja loputus, ja nende "harju keskmise liigutuskiirusega" saab väidetavalt auto loputatud 4€ eest. 

Mina seega kiirkiirusel peaks 2€ hakkama küll saama? :D

Struggle Fail GIF from Struggle GIFs

Holy crap, matemaatika on ikka imeline!

No see kinnisvara-teema on endiselt aktuaalne ja pean teile ka ausalt tunnistama, et olen viimase kahe päevaga oluliselt rohkem numbreid peas ja exceli-tabelites  edasi tagasi ja ringiratast veeretanud, kui mul eurosentides maist vara on ilmselt. Kogu selle algebratunni tulemusena tahan ka teile avaldada verise tõe.

Nagu hoolikam lugeja juba teab, olen truu üürituru tarbija, seda juba palju aastaid. Põhjuseid on mitmeid.
Peamiseks põhjuseks siis see, et meie pere puhul on tegemist üheainsa sissetulekuga, kuid päris arvuka leibkonnaga. Ehk me lihtsalt ei saa midagi osta, kuna ei suuda normaalset kodulaenu teenindada.
Teiseks muidugi see, et elu keerdkäigud on meid juba mitmeid aastaid riigist riiki ja linnast linna veeretanud, kinnisvara soetamine on selle võrra astmeliselt keerulisem. Laenu on raske saada, ja kunagi ei tea, millal jälle tee jalge alla võtame.
Kolmandaks  muidugi see, et kodulaenu saamiseks on üldiselt päris kopsakat sssemakset vaja omada, ja selle kokku kuhjamine on võtnud päris hoolega aega.
Neljandaks ja vähemtähtsamaks ei saa muidugi ka pidada meie varasemaid valusaid "kinnisvara õppetunde", mille mittekordumises ei ole ma sugugi kindel.

Aga kuna kodutuks jääda ka ei saa lubada, hakkasin lähemalt ringi vaatama. Kui seni oli meie igakuine üüriarve minu jaoks juba taluvuse piiril ehk lähenes 40% meie sissetulekust (ja oli üldiselt arulagedalt suur summa), siis nüüd paistab olukord üüriturul veelgi nutusem olema. Ca 2000€ eest kuus saab meie linnas üürida tillukese tikutoosidest koosneva pimeda korteri kuskil slummis.

Meil aga on elukvaliteedile terve hulk kriteeriume - tahaks ju elada nii, et kõigil on ruumi, et tööle saaks jalutada, garaazis oleks ruumi korralikule dziibile, õhtul tahaks aias grillida ja talvel kamina ees varbaid soojendada. Siinsel üüriturul, kui tahad lihtsalt inimväärsemalt elada, siis on üürid pigem sinna 3000+ euriku kanti. Sellite elukvaliteedi-soovidega arvestades lähenevad üürihinnad pigem 4000+ eurot/kuus suurusjärgule.
Mina jäärapea tahaksin, et peale üüri maksmist jääks perele ka toiduraha piisavalt. Seega - mis siis teha?

Hakkasin vahelduseks hoopis arvutama. Kui nüüd kõigist neist elukvaliteedi-soovidest umbes 25 kraadi kuraasi maha keerata, mis jääb järele? 
Võtsin kinnisvara müügiportaalist välja paar näidet:

• tagasihoidlik majakene linna servas, mugav ühistransport viib tööle iga 15 minuti tagant, sõidu ajal saab paarkümmend minutit raamatut lugeda, podcast'e kuulata, midagi õppida või kasvõi osa tööd ära teha
• ruumi jagub kõigile ja jääb ülegi hobiprojektideks (saun, piljardiruum, väliterass koos jaccuzziga, you name it.. )
• majaga tuleb kaasa päikesepoolne murulapike ja veidi palju päevi näinud siseviimistlus, mis annab vabad käed fantaasiale ja isiklikule loovusele. 
• senised omanikud aga on hoolega pannud kirja kõik maja juures varasemalt tehtud tööd ja maja kulunud kuid korraliku seisukorra järgi ütleks, et varjatud (või peita üritatud) ehitusvigade üle muretsema ei pea, need oleks ammu välja tulnud.
• aga raha? Tõepoolest, kuidas siis rahaga lood?! Lugege nüüd hoolega edasi! 

Ühe leitud majakese hinnaks on ca 375K eurot, aga müügis on see olnud juba kuu jagu ja huvilisi tundub vähe olevat, seega poleks ime, kui majakese saab kätte ka näiteks 360K euroga. Küsija suu peale kindlasti ei lööda? Sellist raha mul kindlasti ei ole, aga see-eest on mul olemas väike sissemaksesumma ja kohalikud pangad, kes negatiivse euribori valguses on endiselt ütlemata huvitatud välja laenama korralikke summasid. Kui suur siis vahe on?
Arvutan välja majakese regulaarsed kulud, milleks on siis elekter, vesi, prügivedu, internet, kindlustus, KÜ maksud, kinnisvaramaks NING kodulaenu intress, siis selgub, et igakuisteks kuludeks tuleks 815€ kuus.  Ja mul oleks oma maja, teate küll, "oma tuba, oma luba".

KULU MAJALE
Kord aastas	1285
Kinnisvaramaks	721
Kindlustus	563
Kvartaalselt	875
KÜ korrashoid, vesi	312
Elekter, küte	563
Igakuiselt	416
Laenuintress	379
Internet	38
Kuine kulu kokku	815
Kuise kulu vahe	-59.24%

Say What?! Kas ma juba mainisin, et praegu maksan iga kuu 2000€ ja hea, kui korteris hingata julgen ning vahel kikivarvul ringi käia. Mingeid mugavusi siin ei ole, aga ära me siia mahume ja kui aega on, jõuab ka jala tööle minna. Kui see "luksus" ära võtta, kukuks kuised kulud -60%?! Tunnen, kuidas süda tilgub verd..

Ah et mida ma veel ootan? Asjale lisandub paar AGA. 
Aga maja ostmine on suure kohustuse kaela võtmine.
Aga majaomanikena hakkab meie pere ühistranspordis aega kulutama 2080 h  aastas. Aeg on ju ka raha? Lisaks kasvavad oluliselt kulutused transpordile.
Aga majalaenuga tuleb kaasa kohustuslik laenu amorteerimine, mida ei saa samuti kuigi kindlaks investeeringuks pidada, sest mingit garantiid pole, et maja kunagi müüa õnnestub.
Aga maja vajab hoolega remonti ja seob suure hulga raha enda alla. 
Aga majas kipuvad asjad katki minema ja nende asendamiseks on paksu rahakotti vaja.
Aga me isegi ei tea, kas me kolme kuu pärast ka veel siin linnas (või lausa siin riigis!) elame.
Aga kunagi ei tea, mis hullud naabriteks on ja kas nendega koos eksisteerida suudame.
Aga kinnisvarahinnad võivad vabalt kukkuda 50%. Põhjamaades on aastaid räägitud kinnisvaramullist ja viimase aasta jooksul pidevalt sahistatud  suurest krahhist ja mine tea, mis need rahvusvahelised poliitilised tuuledki toovad järgmiseks?
Aga.. aga.. aga. Ja ühelegi aga-le ei ole mul head vastust.

Siis vaatasin veel korra, et mis siis minu säästukvoodiga juhtuks, kui kodukulud kukuksid 60% ja võtaksin selle kohustusliku säästmise kinnisvaralaenu näol?

Sissetulek	5153
Kodukulud	815
Muud elamiskulud	1689
Kogukulud	2505
Laenu amort	505
Kogu sääst	3010
Säästu %	58.41%

Say What?! Kas ma juba mainisin, et eelmise aasta keskmiseks säästukvoodiks tuli väga napilt 33% ja selle aasta prognoosiks pole üle 40% eriti julgenud loota. Maja ostes võiksin vabalt oma kuiste kulutuste määra tõsta (ja näiteks veidi remondile, transpordile ja lõbustustele tehtavaid kulusid kergitada), teeksin loodetavasti lõpuks pisut edukamalt kinnisvarainvestori karjääri ja jõuaksin siiski korraliku marginaaliga ihaldatud 50% klubisse?! Maja ostes lisanduks minu investori-portfelli ka uus investeeringuliik nimega kinnisvara, mida teoreetiliselt  peaks saama siiski hiljem kenasti maha müüa.

Eriti ahvatlev tundub mulle selline investeerimisvorm, kui osta piisavalt kehvas korras kinnisvara, sisse kolida ja siis tasapisi oma jõududega värskendada ning korrastada, et siis õigel hetkel korraliku kasumiga maha müüa. Soodsaks asjaoluks on vast veel seegi, et siinsel kinnisvaraturul tähendab "kehvas olukorras" enamasti seda, et viimase 10 a jooksul pole tapeeti vahetatud ja köögikapid on paar aastakümmet ilmavalgust näinud (kuid enamasti kasutatavas seisukorras).

Mul tundub, et elukvaliteedi-soovides järele andes elukvaliteet justkui hoopis tõuseb. Tuleb vaid tasa sõuda, vähe nõuda, sammhaaval edasi pürgida ja vahel natuke riskidagi? Mis arvate, jube poeetiline?
Kas peaks kodukulusid vähendama või kinnisvarasse investeerima?

Elu valikutest ja nädala säästunipp

Ahoi, sealpool ekraani!

Viimased 2 nädalat on olnud täiesti hullumeelsed, ja kui veel nädalavahetusel lohutasin ennast, et pole midagi, kohe peaks paremaks minema! Siis tegelikult tuleb tunnistada, et ma ise ka seda hetkel ei usu. Miks nii kiire? Ikka töö ja kohustused, ei midagi uut!

Ja just seetõttu tuleb tunnistada, et mul on siin torus terve hulk postitusi, mis avaldamist ootavad, aga ikka veel ei ole avaldatud.
No näiteks, tahan rääkida sellest, kuidas ma LÕPUKS ometi oma maise vara erinevatesse pottidesse hakkasin jagama. Ja sellest, kuidas ma oma rahamasina olen saanud igakuiselt dividenditulu kasvatama. Ja sellest, millised säästunipid mul viimasel ajal on kõige rohkem meeldinud. Ahjaa, sellest ka, et mis ma möödunud naistepäeva valguses avaldatud palgalõhe statistikast arvan! 💣

Arvamusi pilduda tahaks rohkemgi, aga tuleb tunnistada, et täna jäin lausa peale õhtusööki söögilaua ääres peaaegu magama, kuigi hulk tegemisi oli veel ees ja tegelikult oleks tahtnud perega seltskondlik ka olla. Ohh, prioriteedid. Midagi pole parata, eelistaks end igal ööl välja puhata ja päeval tegeleda toreda ja hinge toitvaga, tegelikkuses aga on minu valikuteks hetkel palgatöö ja sissetulekute suurendamise võimaluste tekitamine, rääkimata igapäevasest kulude kontrollimisest.

Täna aga tahtsingi siia tulla jagama oma ülimat edulugu säästmise valdkonnast. Nimelt, olen märganud, et teisedki on sel teemal võitlusi pidanud nagu kahepeagalohega. Mind ajas nii naerma, kui viimati Ethel kirjutas oma pudru-keetmise-seiklusest, haha, nagu mina oleksin kirjutanud selle 10 a tagasi! 😅 Nimelt olen mina ka suhteliselt kogu pere-elu ajaloo vältel võidelnud sellega, et pereliikmed putru sööks. Küll tegi kadedaks, kui masu ajal enamus säästunipitajatest kiitsid, et "mis mured, laste toitmine on ju nii odav, hommikuks puder, lõunaks supp ja õhtuks kartulitoit, ongi tehtud, üliodav!"
Minu lapsed nimelt nõustusid putru sööma ainult 1- kuni 2-aastaselt, aga mitte ampsugi peale seda. No välja arvatud vahel vanaema juures. Ja mis seal salata, ise ma ka putru ei sallinud, ei sallinud keeta, rääkimata söömisest. Kuidas siis teisigi sundida, kui endalgi harjumust pole? Sellegipoolest olin veendunud, et peab olema odavamaid alternatiive, kui poest võikumaterjali, saiakeste või hommikusöögihelbete ja liitrite viisi piimatoodete koju vedamine.  Tuli välja, et ongi, ja lausa imelihtne!

Mina nimelt teen nüüd hommikusöögiks koduseid saiakesi, mis maitsevad eriti soojast peast imehästi ning kasvavad organismid paistavad selle mõnusa hommikuse süsivesikulaadungiga väga rahul olevat päeva alustamiseks! Hommikusöökide hinnaks kujuneb iga kuu nüüd kõigest murdosa sellest, mis varem juba nädalaga ära söödi pelgalt hommikusöögiks!
Näitena võin tuua erinevate hommikusöökide hinnad siin meie maal:

• omlett või praemunad peekoni ning värskete köögiviljadega, piim - 4 in, ca 6-8 € mõnusalt toitev toidukord (sõltub, kas õnnestub peekon ja munad soodukaga soetada või mitte)
• hommikusöögihelbed piimaga -  4 in, ca 2-3 € toidukord, ja kõht on varsti jälle tühi
• kaerahelbepuder moosiga ning piim - 4 in, ca 2 € toidukord, toidab hästi, aga rutiinselt süües viskab kergelt kopa ette
• kaneelipirukad ja piim - 4 in, 3 ahjusooja lõhnavat pehmet pirukat näkku, ca 1.5 € toidukord (enamasti odavamgi, kuna võid ostan reeglina soodushinnaga)

Kusjuures, pean tunnistama, et kui eluaeg on kõik pärmitaignapirukad mul tulnud välja umbes sama maitsvad, kui keskmine saapatald, siis nüüd olen leidnud igatahes imelise taigna ja imehästi minu rutiinidega sobiva protsessi!

Nimelt teen pirukaid max 2 korda nädalas, vahelduseks ühel korral kaneeli- vms magusaid pirukaid ja teisel korral singi-juustu vms soolaseid pirukaid. Kõik lähevad pereliikmetele peale nagu soojad saiad! Aga olgu, jagan teile ka oma saiateo saladuse:

Koostisosad:
Taigen: 75g võid, 2.5dl piima, natuke soola, 7.5dl jahu, 3-5g pärmi
Kate: kaneelipirukatele 50g toasooja võid segatud max 0.5 dl suhkru ja tl täie kaneeliga.

Õhtul sulatan või ja teen piima käesoojaks. Segan sisse tirtsu pärmi (kui pikaks ajaks kerkima jätta, tohib pärmi kasutada ülivähe, muidu ootab teid hommikul mõnusalt kerkinud pätsikese asemel mitteniimõnus hapu kääriv mätakas!), soola ja jahu, ning sõtkun mõnusaks pätsikeseks. Jätan rätiku alla kerkima, ja panen kõrvale toasoojenema 50g võid (kaneelipirukate jaoks) või riivin külmkappi valmis juustu (singi-juusturullide jaoks), ning ise lähen iluund võtma.

Hommikul keeran ahju 225C peale soojenema, teen ühe käega kohvi ja teise käega rullin oma mõnusa värske pätsikese lapikuks laiali (ca 20x50 cm), viskan peale kaneeli-suhkru (või juust-singitükkide segu) katte, rullin kokku, jupitan rulli (ca 1,5cm jämedusteks juppideks) ahjuplaadile. Kui raatsin, lasen rullikestel veel 5-15 min kerkida (sel ajal kui ise duši all käin). Kui eriti lahke päev on, pintseldan pealt muna või piimaga ja lükkan seejärel 10 minutiks juba eelsoojendatud ahju. Pererahvas ärkab sellise kuhja imehästi lõhnavate ja soodsa hinnaga saiakeste peale, kogu vaevale koos koristamisega kulub -  õhtul 15min + hommikul veel max 15min! Kokkuhoid aga, igal söögikorral 1.5-5 € söögikorra pealt, annab iga kuu kokkuhoidu juba 55 €!!! 💲💲💲

Njämma! Mul nüüd suu jookseb vett, aga homme hommikul ootavad meid hoopis singipirukad. Samas võin alati kindel olla, et ABSOLUUTSELT KÕIK meie maja pudrupõlgurid söövad seda hommikusööki suure isuga!

 Muide, mis mind eriti rõõmsaks teeb nende iseküpsetatud saiakeste puhul, on see, et neid on võimalik ka kilesse pakendatult sügavkülmas säilitada, et sobival hetkel lihtsalt võtta ja kiirelt soojaks lasta.
Samuti on alati teada, milliseid aineid saiakesed sisaldavad, kui palju suhkrut neis on, ning et neisse muidu kahtlaseid aineid pole lisatud!

Ahjaa, et ikka ämbritekolistamisest ka rääkida, siis esimesel korral lisasin pärmi ülioptimistlikult ja taignal oli hommikuks väga huvitav kibe-hapukas maitse juures. Polnud hullu, mõnuga suhkrut ja kaneeli vahele, pärlsuhkrut peale ja keegi ei saa midagi aru! 😇
Üks teine kord aga mõtlesin, et vahelduseks võiks ju natuke priisata - ostsin poest hoopis filotaigna, ja tegin õuna-kaneelisisuga "taskuid"... eee.. nojah.. neid sõin ise päris mitu päeva igaks söögikorraks, sest kedagi teist need ei ahvatlenud peale esimest maitsemist. 💩  Soovitan selliseid uusi asju proovida eelnevalt näiteks pühapäevaseks kella-viie-teeks, muidu võite avastada, et hommikusöögiks tuleb varuvariant valmis teha. 🍩

Kui rääkida muudest peamistest säästunippidest meie toidulaual viimasel ajal, siis on pilt selline:

• tööpäevahommikuks isetehtud saiakesed ja leib
• lõunat sööme võimalusel koolis/töö juures tööandja kulul. Kui see pole saadaval, siis käib lõunasöögiks karbiga kaasa võetud eelmise õhtu õhtusöögi jäägid
• õhtusöögiks üritan teha alati pisut rohkem, kuid siiski võimalikult soodsalt soetatud toorainetest sooja sööki
• nädalavahetusel sööme lõunaks enamasti mõnda köögiviljasuppi
• nädalavahetuse hommikusöögiks teeme siis kas luksuslikuma peekoni-muna hommikusöögi, või siiski pudru, mille kõrvale nautimiseks siis natuke peekonit, et nädalavahetus ikka nädalavahetuse nägu oleks 😆🐖

Aga mismoodi teie soodsalt ja maitsvalt hommikuti pereliikmete kõhud täis korraldate?

Nädala säästunipp - ema ostab!

Nii-nii, ongi jälle nädalavahetus, ja meie peres nädala ostude tegemise päev. No ei lähe kohe üldse meil see #ostupaast ega #säästukuu mitte kuidagi. Kohe võin ära öelda, et näiteks toidule kulutasin jälle rohkem, kui plaanis oli. Samas ei tahakski seda kõike väga veebruari kulutuste alla määrata, kuna kõike ostetut me kunagi kohe ära ei söö ja aasta keskmist ehk aitavad tänased ostud kindlasti alla tuua.

Nimelt lubasin ju, et sel kuul enam liha ei osta, aga ostsin siiski. Seda sellepärast, et täna oli toores kana imelise hinnaga - 2€/kg. Tavaliselt maksab kõige odavam kana 3.5-4€/kg ja seega soetasin täna kohe kaks kana. Esiteks saab neid väga hästi sügavkülmas hoides hiljem kasutada, ei pea kohe ära tarbima. Teiseks jagub meil alati ühest kanast lausa kolmeks toidukorraks. Esmalt teeme ahjukana, ja  naudime mõnusat sooja kanapraadi, siis aga nokin kanakorjuselt viimased liha- ja nahajäänused kokku, kallan peale kana küpsetamisel tekkinud kanapuljongi, ja teen teisel päeval õhtusöögiks kanapastat ning kolmandal päeval õhtusöögiks kanasuppi. Igast õhtusöögist jääb veel järgmise päeva õhtuooteks näljastele väike eine. Seega ülihea ost!

Kuhu aga läks meil raha sel nädalal?

Kokku:	145.18
maiustused (Toffifee, kaupluselt kingitusena)	0
puuviljad (mandariin, õun)	25.08
köögiviljad (tomat, kurk, lillkapsas)	16.38
piimatooted (piim 10L, hapukoor, vahukoor, joogijogurt)	15.37
tavatoit (munad, pelmeenid)	6.78
lihatooted (imeodav kana, suitsutatud külg)	18.46
hügieen (wc-paber, küpsetuspaber)	5.97
transport (parkimine, bensiin)	53.3
seemned kevadeks (herned, basiilik)	3.84

Lühidalt - olen selle nädala kulutustega üldjoontes rahul.
Bensiini oli autos veel ca 120km jagu ja kuna nädalas sõidan max 15km, oleks sellega vabalt välja tulnud. Täna aga olid üle pika aja bensiini hinnad korralikult langenud, seetõttu oli targem ära tankida, mine tea, millal uus võimalus.
Maiustustele ise ei kulutanud, küll aga kinkis meie toidupood mööda läinud sõbrapäeva puhul meile kommikarbi.
Puuviljadele kulus palju, aga neist loobuda me küll ei taha.
Piimatooteid kulub meil jah ülipalju.
Kokku sel kuul kulunud toidule 356€. 400€se eelarve raamidesse jäämise lootus on üsna õhukeseks kahanenud, aga ma ei jäta veel jonni! Täna suutsin poes ennast kenasti manitseda, ja näiteks harjumuspärase mugava friikartulikoti jätta ostmata. Kodus on 0.6€/kg kartulid olemas, milleks vaja kulutada 1€/kg friikartulitele?!

Täna vaatasin üle kevadise seemnevaru, hea uudis on see, et puudu oli ainult basiilik ja herneid. Mõlemaid armastatakse meil lihtsalt ko-hu-ta-valt, nii et neid tuleb juurde varuda. Lisaks taipasin muidugi, et olen iga kuu vähemalt 3.20€ kulutanud poest potis kasvava basiiliku ostmiseks, kui tegelikult võiks ju seda kodus lambi allgi kasvatada. #säästetudeuro
Panin nüüd tilli, murulaugu ja basiiliku potti, vaatame, kas saab varsti kodust kraami?

Aga kui vaadata, kuidas teistel läheb säästuveebruariga, tuleb müts maha võtta! Toita 4-5-6 inimest vaid 144€ ära on ju fantastiline. Muidugi pean tunnistama, et ka minu meelest on parim säästunipp see, kui saab emal lasta toidu eest maksta. 😎 Kui me veel Eestis elasime, tõi minugi ema meile pidevalt piima, liha ja hulganisti imelisi aiasaadusi. Enamasti toorainetena, aga tihti lausa sooja valmis tehtud koduse toiduna. I-M-E-L-I-N-E! 💖
(ok, #nali, ma väga loodan, et ShoppingQ ei solvu, et siin postitusele lingin, minu meelest oli see väga armas, ja tema näeol on minu silmis tegemist ühe tõeliselt ägeda naisega, kelle blogi armastan juba mitu aastat lugeda ja väga loodan,et ta kirjutamist ei jäta! Kuna mul endalgi hulk järeltulijaid ja tegemist nendega omajagu, mõtlesin kunagi isegi temaga tutvust teha, kahjuks aga olen selleks ilmselt liiga häbelik.. )

Nüüd Eestist kaugel elades kahjuks see nipp meil nagunii eriti enam läbi ei lähe (no paar korda aastas ikka, kui Eestis käime 😀). Seetõttu on minu uueks nipiks see - tean täpselt, palju iga kaubaartikkel tavapäraselt erinevates poodides maksab, ja ostan alati siis, kui on korralik soodusmüük.
Mina ostan niimoodi meile harjumuspärast kraami alati võimalikult soodsat, ja varuga. Toidud saan siis planeerida selle järgi, mille isu meil on, muretsemata, et pean ostma liiga kallilt, sest sügavkülmas on alati olemas näiteks nii hakkliha, kanafilee kui kanajäsemed ja pitsasink (loomaliha meie eelarvesse ei mahu kahjuks) ja sahvris köögiviljad. Eelduseks on aga, nagu öeldud, et pead teadma, mis on tavapärane hind ja mis on tegelikult ka soodus (mitte lihtsalt äge kollane silt tavapärase hinnaga). #säästetudeuro

Noh, ja rääkimata siis sellest, et loomulikult tuleks võimalikult palju köögivilju hoopis ise kasvatada, kui vähegi võimalus on. Kellel uhket aiamaalapikest pole, omab ehk rõdu või valguserikast aknalauda. Mina igatahes kavatsen sel aastal kindlasti nii aknalaual, rõdul kui aiamaal kasvama panna suure hulga kraami, olen selle nimel juba aasta jagu ettevalmistusi teinud.

Mis teie lemmikuteks soodsateks toitudeks on?

Hurraa, üks linnuke kirjas!

Tundub, et eesmärkide seadmine ja väljakutsete algatamine on päris populaarne, et endal kraest haarata või teisi innustada. Nii teen minagi endale pea igapäevaselt, ja ühest väljakutsest juba rääkisin siin.  Nimelt seadsin endale veebruarikuuks päris mitu eesmärki, mis sunnivad mind veidi mugavustsoonist välja astuma ja vaeva nägema.

Üheks eesmärgiks oli:

• müüa kodust maha kraami vähemalt 500€ eest. Müümiseks sobib nii riidekapi sisu, kasutuna seisvad mänguasjad ja elektroonikavidinad, kui ka näiteks üleliigne mööbel. Minimalism ruulib!

Ja täna ongi see päev, kui võin uhkelt kuulutada, et sain eesmärgi täidetud! Nimelt müüsin eile LÕPUKS maha natuke suurema summa eest üleliigset mööblit, mis juba mitu nädalat kohalikus kuulutusteportaalis üleval oli! Kuna huvi mööbli vastu oli leigem, kui ma lootsin, jõudsin selle aja sees juba natuke hinda alandada ja oleksin peaaegu esimesele tingijale väga soodsa tehingu teinud, kui ootamatult tuli kindel huviline, kandis kohe raha kontole ja saadab täna kohe transpordi mööblile järele ka! Ausalt öeldes oli selle mööbli müümine täielik saaga, pean sellest kohe eraldi kirjutama, niipalju "nalja" sai!

Aga kokkuvõtlikult saan öelda, et olen juba praeguseks kuu skooriga rahul. Tänaseks olen kodust mõttetult seisvat kraami maha müünud sel kuul juba 544€ eest, sel aastal kokku aga lausa 1044€ eest! Klirrrrr, kõik läheb säästukassasse! 

Ja tunnistan ausalt, et päris ulme on vaadata, kui palju ASJU on meie ellu aastate jooksul kogunenud, mida me tegelikult (enam) ei vaja või polegi kunagi päris hädatarvilikud olnud. Kasvõi juba kapis tolmu koguvaid jalanõusid on maha müüa vähemalt 5 (loe:VIIS) paari, enamus neist vaid korra või paar kantud või lausa kandmata.  Köögikappidest olen leidnud terve hulga väiksemaid ja suuremaid vidinaid, mis niisama seisavad. Ometi olen ma ju alati olnud hästi säästlik enda arvates, ja shopinguhullust on asi kohe eriti kaugel. 

Muide, üks asi, mille ise kunagi ostsin second hand-poest ja mis paljudele võib tunduda liigne luksus, kuid meie peres on ennast tõestanud kui aasta parim kulutus, on popcorni masin. Jep, lugesite õigesti :D See on ikka ulme, kui suur on hinnavahe kinos ja poes müüdavate popcornipakkide ja ise tehtud popcorni vahel. 0,5kg maisiseemneid maksab siin 1€ ja sellest saab 50 portsu popcorni. Juurde lisandub vaid tilgakese õli ja meelepäraste maitseainete hind, samas kui kinos maksab üks ports 5€. Vahe on peaaegu 250x!!!! Me küll kinos ei käi rohkem kui kord-paar aastas, sest noh, kodus on mugavam, mõnusam ja odavam filme vaadata, aga ka kodus mikrolaineahjus tehtava popcorniga võrreldes on hinnavahe mitmekordne, ning maitsevahe veel suurem. #säästetudeuro
(ps. jah, meil siin võib kinno oma joogi, popkorni ja kasvõi toiduga minna).

Alternatiivina ilmselt paljud kärsatavad kodus potis popcorni, olen ka seda proovinud, aga nüüd masinat kasutades pean tunnistama, et vahe on meeletu - potiga jamamine oli jube, popcorn kõrbes poti põhja ja õli läks ka kordades rohkem, kui popcorni masinas, tulemus oli aga väga nigel. Eriti õnnelik olen muidugi selle üle, et popcornimasina ostsin kasutatuna ja üliodavalt. Täitsa luks diil! Kes ütles, et säästuelu on kehv!

Aga kuidas teil säästuveebruar edeneb?

Kuidas läheb ostupaast ja kuhu kaob raha

Võtsin veebruari alguses endale eesmärgi (vähemalt proovida) veebruaris võimalikult vähe raha kulutada ja võimalikult palju säästa. See hasart on minus suur eriti just nüüd, kus börsil on pöörised ja keerised möllamas ja samas kevadine raportite hooaeg ning dividendide maksmise periood kohe ukse ees. Sellises olukorras tahaks ju eriti võimalust kasutada, ning raha õigesse kohta suunata, mitte lihtsalt ära süüa või maha visata.

Mõtlesin, et kui iga nädal vahekokkuvõte teha, siis äkki on lihtsam tabada, kuhu raha kaob, ja püksirihma veidi pingutadagi?

Igatahes möödunud nädal ei ole olnud just kõige säravam. Sai tehtud palju tööd. Sai käidud uueks nädalaks toiduvarud hangitud. Sai viidud ära taara, mille juures tuleb märkida, et taara korjamises valitseb ka täielik hapukurgihooaeg, viimase 1,5 kuu tulemuseks oli kõigest 1.60€ taara eest!

Samas söögile kulus jälle hirmus palju, sealjuures sai lisaks lubatud endale liigagi luksust...

Toidule kulus sel nädalal 118.22€:

maiustused (siirup, kartulikrõpsud)	18.95
puuviljad (banaan, mandariin, õun)	8.67
köögiviljad (kapsas, 5kg kartul, tomat, kurk, porgand)	26.10
piimatooted (piim 10L, hapukoor, vahukoor, toorjuust, mozzarella)	32.05
tavatoit (röstsai, leib, võitaigen pirukate jaoks, pitsataigen, majonees, munad jne)	15.62
lihatooted (läbikasvanud liha, kanakoivad, suitsutatud külg)	16.83

• Kartulikrõpse lubasin esialgu ostukorvi lubadusega, et "ma ju tõin taara ära, selle arvelt võib", hiljem sain muidugi ise ka aru, et taarat oli vaid 1.6€ eest, aga krõpse millegipärast lausa 5.8€ eest?! Ja noh, siirup on ju tõesti täielik raiskamine, eriti arvestades, et kodus on olemas ka kodune õuna- ja mustsõstramahl. Neid küll tarbitakse regulaarselt, aga vahelduseks kulub siiski liiga palju ka poesiirupit.
• Puuvilju sööme kohutavalt palju, va banaanid, millest osad loodan sügavkülma smuutide jaoks valmis lõigata. Sel juhul jagub paarist banaanist mitmeks kuuks.
• Kartulit ostsin viimati detsembris 0.3€ kg, aga see oli mingi eriline pakkumine. Tavaolukorras ostan 0.6€ kg ja usun, et see on vist küll selle riigi odavaim, olen otsinud tikutulega, aga odavamalt pole leidnud.
• Piimatooteid kulub meil palju, jah..
• Leiva, pitsa- ja pirukataigent ei tohiks vist väga raske ise teha olla? Kui vaid laiskusest jagu saaks, saaks selles osas vist kokku hoida?
• Mozzarella ostan alati kõige odavama, aga tegelikult vist elaks ikka vabalt ilma ära? :)
• Lihatooteid ostsin kohutavalt palju jälle, kuigi arvasin, et lähemad 2-3 nädalat enam liha ei osta. Nimelt armastan lihatooteid osta alati ette soodushinnaga ja säilitada vajadusel sügavkülmas, et ei peaks kalli hinnaga ostma. Täna näiteks oli saadavalt kanakoivad 1.3€ kg, tavahind on 2.6€ kg, seega ostsin ette ja loodan, et veebruaris enam lihatooteid ei osta. Ise ma, muide, peaaegu liha ei söögi, aga nooremate pereliikmete tervise huvides pean siiski seda soetama

Kokkuvõtteks - toidule on veebruaris juba kulunud 266€, mis tähendab, et 400€se kuueelarve juures on kulutada jäänud 134€, ja süüa vaja osta veel 2 korda. Tulevatel nädalatel läheb päris kitsaks.. Kodus kappides on õnneks siiski olemas nüüd nii kartulid, makaronid ja spagettid, hulk lihatooteid ja palju muud, seega teoreetiliselt peaks välja tulema. Praktikas kipume liiga palju maiustama, endiselt.. 

Selleks, et sel nädalal toidu pealt kokku hoida, jätsin ostmata traditsioonilised hommikusöögiks toodavad saiakesed. Luban ennast homme hommikul kl 6 üles ajada, et perele hommikusöögiks ise muffineid või pirukaid teha. Mitmekordne hinnavahe on päris hea motivaator.

Niimoodi siis toiduga. Lisaks tuleb tunnistada, et #ostupaast on korralikult feilinud veel paaril põhjusel. Nimelt kulus lisaks sel nädalal:

hügieen (näopuhastusvahendid, majapidamispaber)	15.21
transport (parkimine)	7.56
kingid (sõbrapäevaks perele kommikarp)	3.02
seemned kevadeks (herned, tomatid)	8.06

Hügieenitarvete pealt saaks kokku hoida ilmselgelt, majapidamispaberi asemel võiks rohkem kasutada tekstiilist lappe ja käterätikuid, ja neid pesta regulaarselt. Muide! Söögilauas võtsin juba säästunipi kasutusele - tavapärased kätepaberid, mida salvrättide asemel kasutame, lõikasin pooleks! Nii kulub igal söögikorral paberit loodetavasti vähemalt poole vähem. #säästetudeuro #säästunipp

Parkimisele kulunu oli planeeritud ja loodetavasti selle kuu viimane kulu. Sõbrapäevaks perele šokolaadikarbi ost oli juhuslik vedamine, kuna ostan alati väikese üllatuse nagunii, seekord sain soodushinnaga. 

Seemned kevadeks olid aga ootamatu ost, lootsin, et need enne märtsi algust müügile ei tule. Ostmata ka ei saanud aga jätta, sest aiamaaga on suured plaanid ja tahaks sel aastal veel rohkem pottides ja peenras perele kasvatada, kui varem! Seega ei saanud võimalust kasutamata jätta. 

Kust teie võimalikult soodsalt seemneid soetate?

Second hand võistupakkumine on moodne rahvasport

Nii, tunnistan kohe üles, täna mina jõusaali ei jõudnud! Ei jõudnud eile ka, kuigi reede õhtul oli mul küll tunne, et peale töökat ja hullumeelset (ja seega kahjuks jõusaalivaba) nädalat tuleks kindlasti ennast korralikult jõusaalis välja rabeleda ja seejärel saunas tühjaks higistada.

Aga teate, jõusaalitagi on praeguseks hetkeks tunne, nagu oleksin vähemalt Tartu maratoni läbi teinud! Ma nimelt jõudsin eile järeldusele, et tuleb siiski ka neljandale pereliikmele uued ilmastikukohased jalavarjud hankida. Praegustest saabastest nimelt hakkasid ootamatult varbad välja piiluma. Kuna kannad on siiski veel kaetud ja tegemist on tõelise shopingu-põlguriga, tahtsin proovida tabada kaks kärbest ühe hoobiga. Ehk siis soetada "uued" jalavarjud kohalikust Osta.ee-analoogist. Nii saaks ju valida tõenäoliselt vähekasutatud, kuid hea hinnaga jalavarjud ilma kodust lahkumata, ja lasta need müüjal veel mugavalt endale postkontorisse ka saata. Mõeldud, tehtud!

Või eee... nii lihtsalt see nüüd ka ei läinud! Tuleb välja, et kasutatud saabaste oksjonilt ostmine on tõeline võistlussport ja päris põhjalik pingutus. Jõudsin kahe päeva jooksul teha pakkumisi kuuel oksjonil, kus pakuti sobiva suuruse, väljanägemise ja hinna kombinatsiooniga kaunu. Ja absoluutselt igal oksjonil pakkus keegi viimasel hetkel minu max hinnast üle ja jäin pika ninaga. 

Saate aru, täielik hasart tekkis! Esialgne mõte, et kui näed sobivaid jalanõusid, kukuks kohe pakkuma, eks? Aga ee.. samas ei taha ju teistele huvilistele jalanõusid reeta ja hinda varakkult üles kruvida. Seega hakkasin muudkui pakkumist timmima. Ootasin ära, kuni oksjoni lõpuajani oli jäänud vaid 2 minutit, ja lajatasin siis oma pakkumise, haha, säh teile, võtan ikka võidu koju! Aga võta näpust, selgus, et teisedki pakkujad olid oksjonilehel stardivalmis ja ikka jõudis keegi oma pakkumisega viimasel hetkel minult ostu hammaste vahelt näpsata... Pagan võtaks, kes oleks osanud arvata, et vanad saapad nii populaarsed on?! Nii ma neist muudkui ilma jäin, sest üle maksta ma ka ei kavatsenud.

Igatahes kuuenda sobiva saapapaari juures  ootasin hetkeni, kui oksjoni lõpuni oli jäänud VIIS SEKUNDIT, ja litsusin siis oma pakkumise teele. Pean tunnistama, et selleks hetkeks tundsin ennast juba nii hullumeelsena, et ei oleks üldse imestanud, kui ka sellisel juhul keegi viimasel sekundil minust üle oleks pakkunud 👹

Kokkuvõtteks, peale 2 päeva ebaõnnestunult püüdmist siiski lõpuks näkkas, konksu otsa jäid korralikud nahast saapad õiges suuruses. Hind koos postikuludega tuleb 24€ ja selle maksin kohe ära.  Nüüd ootan ärevusega hinges, kas oli ikka usaldusväärne müüja ja kas saapad jõuavad kiiremas korras kohale. Tuleb tunnistada, et vahepealne hasart võttis lausa higiseks ja adrenaliini lakke!

Muuseas, müüjate profiile uurides jäi silma, et mõni hangeldas lausa igapäevaselt igasuguse kraamiga, tekkis kahtlus, et tegemist polnud sugugi vaid oma pere kasutu kraami maha müümisega. Huvitav, kas peaks isegi sellise äriga tegelema hakkama? Tihemini kirbukal käima, ja kui jäid leide silma jääb, neid siis oksjonile panema? Mis te arvate, kas kõrbeksin kiiresti, või teeniksin mõne eurokese siiski?

Enda kiitmiseks pean veel lisama, et tegelen aktiivselt lubaduste täitmisega:

• olen sel kuul maha müünud juba 41€ eest kasutut kraami
• järgmiseks nädalaks olen kokkulepped ostjatega juba teinud, mis tähendab veel 450€ eest kasutu kraami maha müümist
• oksjonitel on veel 26€ eest kraami, mis ootab huvilisi, hoidke pöialt, et oksjonid korda lähevad!

Mis teie kasutatud asjade oksjonitelt ostmise kohta arvate? Kuidas ülepakkumisi väldite? 

Hale feil ehk mismõttes säästukuu?

Nonii, sõnusingi ära! Ehk nüüd tuleb üks ving ja hala selle kohta, kuidas minu välja kuulutatud #säästukuu kukkus juba esimese kolme päeva jooksul haledalt läbi!

Esimeseks jamaks siis selgus, et noorima pereliikme saapalukk läks katki. Et tegu oli 3 talve vanade saabastega, mis korralikult vatti näinud, igasuguse esteetilise välimuse juba suhteliselt kaotanud ja lisaks ka ebamugavalt väikeseks jäämas, oli ilmselge, et parandada neid ei ole enam mõtet.

Seega seadsime aga sammud kaubandusse, ja jäingi kohe 45€ võrra vaesemaks. Hea uudis muidugi oli see, et saabaste õige hind oli 50€, aga poemüüja andis lahke meelega -10%. Lisaks paistavad olevat piisavalt tugevad saapad, et kesta vähemalt järgmised 3-4 talve.

Lisaks selgus, et olen üks õige pehmo lapsevanem, sest traumeeriva shoppamiselamuse eest tuli väsinud pereliikmele lisaks soetada veel pea 5€ turgutav cappucino. Eks ma teadsin ju varemgi kahjuks, et nii pehmo olen, aga kuna see 5€ oli vanast ajast jäänud kohviku kliendikaardile ootama, siis tegelikult ma seda veebruari eelarvest ei maksnud ja seetõttu väga taga ei nuta. Peresuhted maksavad ju ka midagi. 😇

Lisakuluks oli veel auto päevase parkimise eest 10€. See aga on planeeritud kulu, ja omaette kokkuhoid, sest bussiga asju ajama minnes oleks meil kõikide käikude peale kulunud mitu tundi rohkem aega, ning vähemalt 25€ bussipiletitele, kuna ühistransport on siin kallis lõbu. Naljakas küll, aga autosõit on meie peres #säästetudeuro.

Siis läksime ülejäänud 2 pereliikmega muid asju linna peale ajama, ja mida ma näen - ka nende talvesaapad on omadega täiesti läbi! Ühel kukub kohe tald saabaste küljest ära, ja teisel on lihtsalt saapad nii pragusid täis, et lund ja vett need kindlasti enam väljas ei hoia... Oeh! Revideerisin kodus jalanõudekapid läbi ja leidsin ühed vanad saapad, mis veel kõlbavad asendama tallata saapaid. Tuli lihtsalt uued paelad peale tõmmata ja vetthülgava kaitsekihiga läikima lüüa. Elagu taaskasutus, sest ka nö "uued paelad" olid tegelikult säästetud mõnelt juba minema visatud tennisepaarilt, seega #säästetudeuro

Loodame, et need asendussaapad kestavad veel kuu aega ja pääseme sel hooajal uute saabaste ostmisest. Teise pereliikme praguliste saabaste osas ei oskagi hetkel midagi peale hakata. Teoreetiliselt, kui suurt lörtsi ja vihma ei tule, püsivad varbad enamvähem kuivad ja kuu aja pärast ehk on juba tennise-ilm..

Kõikide asjaajamiste i-le täpiks aga astusime läbi kohalikust raamatukogust, ja tarisime koju hulga kohustuslikke ja mitte-nii-kohustuslikke-aga-väga-põnevaid raamatuid, mis omakorda tähendab ju ka tervet hulka #säästetudeurosid! Soovitan teilegi!

Kokkuvõtlikult, käes on kuu 4. päev, ja veebruari eesmärkidest:

• toidule max 400€ - tänaseks on kulunud juba 149€, ja poes käin sel kuul kindlasti veel 3 korda, mis tähendab, et tuleb midagi radikaalselt muuta oma ostukäitumises, et eesmärki järgida!
• peale regulaarsete maksete (üür, toit, transport, elekter) ühtegi kulutust sel kuul ei tee - kukkusin juba läbi, kuu skoor hetkel 46€ (saapad, vatipadjad) 😡 
• müüa kodust maha kraami vähemalt 500€ eest. Hetkel olen välja pannud kuulutusi lausa 525€ eest, aga ühtegi huvilist pole tekkinud, kahtlustan, et pean hindasid korrigeerima.
• vaadata üle igapäevaste säästunippide nimekiri  - tulemas lähema paari päeva jooksul! Stay tuned!

Veebruari väljakutse #ostupaast

Tere veebruar! ⛄

Natuke veel, ja ongi käes kevad! Kevad minu jaoks tähendab suuri plaane aiamaal peenarde tegemises ja rõdul potipõllumajanduses, sest nii on võimalik väikese vaevaga kokku hoida nii mõnigi euro.

Lisaks tähistab 1. veebruar minu jaoks ametlikku #ostupaastu aastapäeva. Olin küll juba mõnda aega üritanud majanduslikult mõelda ja säästlikult käituda, kui täpselt aasta tagasi otsustasin asjaga teadlikult, ametlikult ja põhimõttekindlalt tegutsema hakata. Nimelt võtsin vastu põhimõtted:

• #ostupaast - kuulutasin esialgu välja #ostupaastu üheks kuuks. Põhimõte siis selles, et tahtsin drastiliselt vähendada impulssoste ja raisatud raha, seega hakkasin üles kirjutama päevi, kui ma mitte midagi ei ostnud, ja hiljem tõmbama kriipse iga korra kohta, kui pidin millegi eest maksma. Esialgu oli eesmärk ühe kuu jooksul mitte rahakotti avada rohkem, kui 4 korda kuus. Nimelt käin ma 1 kord nädalas poes ja ostan kõik vajaliku toidukraami korraga ära, ülejäänud päevadel eelistan pangakaardi lihtsalt koju jätta, et ahvatlusi ei tekiks. 
• #säästetudeuro - otsustasin iga kord enne, kui mingi ostu sooritan, teadlikult vastata kolmele küsimusele:
• kas mul on seda ikka vaja?
• kas ma saan seda kuskilt laenata?
• kas ma saan seda kasutatult soodsamalt osta?
  Ja kui kohe mitte mingi nipiga ei õnnestunud nende küsimuste abil ostust mööda nihverdada, alles siis tegin kulutuse. Tuleb tunnistada, et mind üllatas kõige rohkem see, KUI tihti tabasin ennast juba esimese küsimuse juures, et ehh.. ega tegelikult ei ole küll VAJA!
• #säästukuu - selleks, et säästliku eluviisiga harjuda, võtsin endale esialgu lihtsad eesmärgid. Kuulutasin veebruarikuu #säästukuuks ja otsustasin esialgu järgida ostupaastu reegleid terve veebruari kuu jooksul. Märtsi alguses hindasin olukorra üle ja avastasin, et olin ellu jäänud ja erilisi negatiivseid mõjusid ei olnud avaldanud, positiivsetest mõjudest aga täheldasin, et kontole oli jäänud uskumatu rahasumma. Tekkis hasart, et kuidas oleks, kui kuulutaks ka märtsikuu säästukuuks. Ja nii see aeg läks, ning tänaseks olen säästupiraat! Vahel mõtlen küll, et oleks aeg mõni #raiskamiskuu või vähemalt #laristamispäevgi endale teha, aga kui võrdlen sellest "laristamisest" saadavat hetkemõnu #säästetudeuro asemel saadava lumepalliefektiga, siis on laristamisisu ära kadunud. 

Kui tagasi vaatan, siis minu jaoks kõige ägedamad #säästukuud olid juuni-juuli-august, kui otsustasin 2 kuu söögieelarveks lubada endale vaid 50€ ja kõik, mis sellest summast üle läheb, tuli välja teenida kuidagi (näiteks taara korjamisega või millegi maha müümisega). Äkki sel suvel jälle?

Sel aastal otsustasin veebruarikuud taas säästukuuna käsitleda, ja panen ka endale eesmärgid:

• toidule max 400€ (tavapäraselt lubatud 500€) - peres on 4 suure isuga inimest, aga ees ootab lühike, 28 päevane kuu, teeme ära! Õnneks on meil kuivainetekapis ja sügavkülmas ka mõndagi..
• peale regulaarsete maksete (üür, toit, transport, elekter) ühtegi kulutust sel kuul ei tee, kui tahtmine lõbustustes osaleda vms, tuleb see kuidagi kavalalt finantseerida või leida tasuta lõbustusi (a' la piknik pargis, lauamängud kamina ees). #ostupaast
• müüa kodust maha kraami vähemalt 500€ eest. Müümiseks sobib nii riidekapi sisu, kasutuna seisvad mänguasjad ja elektroonikavidinad, kui ka näiteks üleliigne mööbel. Minimalism ruulib!
• vaadata üle igapäevaste säästunippide nimekiri ja tuletada meelde kohad, kus lihtsalt võimalik tavapärane asendada loodusliku ja/või säästliku moodusega, näiteks kallis kodukeemia, a' la puhastusvahendid, mida on võimalik lihtsalt asendada lihtsate vahendite ja toorainetega. 

Mis teie arvate, kas saan hakkama? Kas tuleme välja 400€ söögiarvega, kui oleme muidu harjunud maiustama näiteks puuviljadega?  Kas olete proovinud ostupaastu? Kas keegi liitub meie säästukuuga?