Kuhu minu raha kaob

 Juba päris mitu aastat tagasi tegin endale oma firma, et siis palgatöö kõrvalt hakata vabakutselise karjääri üles ehitama ning lõpuks palgatöölt lahkuda. Lisaks oli seal taga muidugi mõte ehitada endale investeerimisportfell, mis hakkaks mulle tulevikus "palka" maksma nii, et mina ei peaks enam kliente teenindama :)

Mõeldud, tehtud, andsin esimestel aastatel ka ettevõttele omaniku laenu, et ka eraisiku raha oleks hästi investeeritud ja, tasapisi olen eraisiku portfelli hävitanud. Mõned hapud kalad on veel siiski alles, mida siis aegajalt natuke paitan, ja vaatan, kas taastuvad, või on igavikku määratud (näiteks 2017. aastal lolli peaga ostetud kanepi aktsia...).

Tänaseks on ettevõtte portfell selline pisike nunnu mainik, beebieast juba välja kasvanud, ja ettevõtte aruandlusega pean mikroettevõtete alt väikeettevõtete kategooriasse kolima. Hurraa, ja oi kui hirmus, kui kiiresti ka finants-lapsukesed mingil hetkel võivad kasvama hakata!

Selles taktis, kuidas ettevõtte alt järjest rohkem tulusid on tekkinud, olen üritanud ka vähendada välja võetavat raha. St kui palgatööl käies oli minu igakuiseks netosissetulekuks ca 4000 €, mis koos maksu- jms kuludega tähendas minu tööandjale igakuist 9500€ suurust väljaminekut. Kui vabakutseliseks hakkasin, siis otsustasin mitte järeleandmisi teha ning enda aega ja mõistust umbes samas suurusjärgus rahasumma eest klientidele müüa. Suur vahe selles on aga, et vabakutselisena töötades ja oma tunde ettevõtte alt müüs jätan suure osa sellest rahast ettevõttesse ja endale maksan hoopis pisemat palka hetkel. Netopalgaks määrasin 2800 € ja minu ettevõttele on sellega igakuise palgafondi kulu ca 50% väiksem, kui minu tööandjal oli.. 

Küll aga olen avastanud, et see netopalk on kuidagi hirmus kõhnuke ootamatult! Alles see oli, kui selline palk oli minu jaoks MEELETULT suur, teenisin sellist palka ja olin nö tegija. Tänagi peaks see ju olema keskmisest palgast oluliselt kopsakam?? 

Kuhu siis minu raha kaob iga kuu?

• kodulaen - 2000€ (sellest 600 € on põhiosa, ja 1400 € 5% intressimääraga laenuintress)
• elekter, keskmiselt - 230 €
• elukindlustus, lemmiklooma kindlustus, kodukindlustus, laenukindlustus jms - 130 €
• Spotify, Netflix, pilvemajutus, arvutiprogrammid ning keeleõppe ja trenni tegemise äpid  - 65 €
• internet - 35 €
• prügivedu - 10 €
• vesi, kanalisatsioon - 30 € 

Jaa ongi nö põhiliste püsikulude peale 2500 € kadunud! 

Järgi jäänud 300 € eest peaks siis saama enda, pereliikmete ja lemmikloomade toidu osta, hügieenitarbed, riided, lõbustused, reisid, auto/transport jms katta. Eee.... nojah siis :))

Veel 6 kuud tagasi oli kodulaenu igakuine kogumakse ca 1400 € ja 2 a tagasi stabiilselt 1000 €, aga kuna mingil hetkel lõppes minu 3-aastane fikseeringuperiood ja sealt hakkas muidugi kõik allamäge minema.. :) Nüüd tundub, et praegusel hetkel intressimäära fikseerimine oleks endale veelkord jalga laskmine, ja pigem tuleb kuidagi kiirendada laenu tagasi maksmist. Ja noh, võib muidugi ka hoida pöialt, et euribor kukub veidike. Kõige parema meelega müüks kodu maha ja vahetaks millegi oluliselt pisema ja sobivama vastu, aga see saab kahjuks alles heal juhul 2 aasta pärast juhtuda.

Et laenumakseid kiirendada, tuleks ilmselgelt maha jätta söömine, ja pesemine. :)) Ning lahti saada põhiröövlitest - igakuistest tellimustest nagu Spotify ja Netflix. Vana säästupiraadina ei olnud mul kunagi selliseid kulutusi, kuid viimase aasta jooksul tekkisid need nagu iseenesest, kui kuludele vähem tähelepanu sai pööratud. Mõtlemiskoht. 

Kui palju teil selliseid märkamatuid röövleid on igakuiselt rahakotis käimas?

Krööööööösuse tunne on :)

 Teate mis!

Helistasin just oma panka ja palusin neil minu kontolt üks extra makse kodulaenu katmiseks võtta.  18 000€ nagu naksti kontolt läinud. Milline emotsioon :D 

Ok, kuna see lisamakse tuli mu ettevõttelt, dividendi maksena, siis on natuke kahju ka. Kujutasin alati ette, kuidas ma oma ettevõttega kõvasti tööd raban paar aastat, ja siis ühel ilusal päeval saan selle teenitud kasumi arvelt endale kopsaka dividendi välja maksta, ja palmi alla puhkama sõita, peentes restoranides käia ja endale hulga erinevaid elamusi lubada. Või siis vähemalt lasta seda invsteerimiskontol  või säästuhoiusel mõnuga paisuda, et veel rohkem hiljem kulutada oleks...

Aaaaaga võta näpust.. reaalsus on see, et investeerimiskontol juba ühtteist on ka, ja tasapisi ta ju toodab. Säästuhoiuse intress on pigem sinna vaevu 3.5% kanti. Aga kodulaenu intress on 5 % juba viimased 5 kuud :( Hullumaja! Nii siis jõudis minuni arusaamine, et see on ikka tõeline tulekahju, mida see 5% intressimäär minu rahakotis põhjustab, ja ammu oleks olnud aeg seda kustutama hakata, eriti arvestades, kui suur minu kodulaen on :(

Teine asi, mis mind täna jälle närvi ajab ja kurvaks teeb, on see, kui möku ma olen asjade ajamisel ja laenukulude arvutamisel. Võtsin kodulaenu pea 5 aastat tagasi, ja tagasi otsustasin maksta võrdsetes põhimaksetes, et ikka võimalikult vähe intressi maksta. Kodulaenu reeglites siin on, et üldiselt tuleb hakata tagasi maksma vähemalt 2% põhiosast, ja kui palga/laenusumma suhe väga kehv, siis isegi 3%, et võimalikult kiiresti see suhe nö turvaliseks muutuks.  Kui mina laenu võtsin, siis oli pangatädi nii "lahke", et pani mull tagasimaksete määramisel 2% määra. Kuigi minu võetud laenusumma oli nii suur, et oleks pidanud reeglite kohaselt maksma pigem 3% aastas. Aaaaga.. ju laenutädi arvas, et nii ikka mulle parem, jääb raha alles söögi ja remondi ja kinos käimise jaoks. Ma ise küll kahtlesin, et aga mõtlesin, et "ah, eks panen siis kõrvale ise, ja äkki saan tootlustki, selle vahe pealt". See vahe oleks olnud 300€ kuus rohkem põhiosa maksena.

Täna, 5a hiljem, tähendab see, et mul oleks juba pea 18 000€ väiksem kodulaenu jääk. Rääkimata, kui palju vähem ma intresse oleks maksnud vahepeal. Ja kas mul on see summa kõrvale pandud, et oleks saanud intressimäärade tõusmisel kohe hakata tagasi maksma? Noooh.. nii ja naa :D Kindlasti oleks saanud rohkem kõrvale panna! Ikka päris kallis õppetund, sest täna maksan iga kuu laenuintresse 1400€, laenu võttes oli see summa 400 € kuus. Ja minu igakuine netosissetulek oli paar tuhat eurot suurem.. Nii et nüüd on ikka päris kitsas käes.

Ühesõnaga. Reaalsus on see, et selliste intressimäärade ja suure kodulaenujäägi juures on ikka päris oluline, et oleks suur puhver, mille abil laenujääki võimalikult vähendada. Minul on kodulaenu maksta veel 310 000 €... Hirmus summa! Üritan siin nüüd arvutada, kas tasub ettevõtte kasumi arvelt veel endale dividende maksta, et seda summat vähendada? Aga dividendiga kaasnev tulumaks on ju KA hirmus kõrge, vaat et kulukamgi seda teha? Kui oleks ometi kristallkuul, mis ütleks, mis see õige otsus on :) 

Mis teie teeks? Maksaks laenuintresse, või tulumaksu dividendide pealt?

You and me, Toomas, you and me...

No alles see oli, kui halasin et minu ostude järgi saab turgu ennustada - mida mina ostan, see kohe kukub nagu kivi..Ja nii ikka pidevalt. Vahepeal ma üldse ei tahtnudki ühtegi aktsiat osta, vaid kogusin puhvrit, et kui kassa juba nii suureks läks, et palju osta vaja, siis ostsin paar aktsiat, ootasin 2 päeva, et hind korralikult kukuks, ja ostsin veel hulga juurde :D

Aga ühel hetkel avastasin, et kõigi aktsiatega nii ei juhtunudki! 

Näiteks 2019. aastal mõtlesin pikalt, et "mõtle kui ma poleks oma 2012.a ostetud MSFT aktsiaid  2016. aastal maha müünud". Keskmine ostuhind 2012. oli 29 dollari kanti... Nutsin natuke aega ja siis aegajalt lihtsalt ostsin neid nüüd mitu korda kallimalt. 

Ühel hetkel avastasin, et MSFT on juba 12% minu portfellist, peamiselt tänu aktsiahinna hüppele, enam ei julgenudki väga osta, aga ikka kasvab..

Lisaks mõtlesin juba 2016. aastal, et miks ma ometi NVIDIA ja AAPL aktsiaid pole ostnud. 

Need tundusid mulle nii hirmus kallid ja riskantsed, et ega ei julgenudki hästi. Vaadates, kuidas sõpradel hästi läks, ostsin siis ikkagi paar aastat hiljem veidi AAPL altsiat, aga NVIDIAt ei julgenud, kahtlesin, et kas nende hiilgeaeg pole juba möödas ja äkki peaks hoopis konkurendi AMD omasid võtma, või?
Jäigi ostmata. 

 Nüüd 2024. a jaanuaris aasta kokkuvõtteid tehes avastasin et ikka väga suur kassa jälle tekkinud ja aeg aktsiaid osta. AAPL on ju väga hästi läinud, ei peagi kahetsema. Aga samas tekkis tunne, et NVIDIA on endiselt sellisel trajektooril, et on puhas lollus, et ma teda siiani ostnud pole. Sõrme värisedes ostsin siis ikka paar tükki ära ja jäin ootama hinna kukkumist -  10. jaanuaril sattus siis minu portfelli 2 tillukest NVIDIA aktsiakest, hinnaga 543.50 USD tükk, teenustasuks 0.3USD. Ja... Mis ma näen.. hinnalanguse asemel otsustas  aktsia hoopis tõusta ja nüüd siis otsustas investor Toomas, et seekord on mul õigus, ja ostis minu eeskujul ka NVIDIAt! Noo tema ka eelmine kord ei julgenud osta, siis kui ma loobusin, aga nüüd siis läks hästi :)) 

Hoplaaa! Toomase tehing muidugi oli veidi kopsakam, seega otsustasin tema otsust toetada ja julgustada ja ostsin 3 tk veel juurde.

Kahtlasel kombel, selle asemel et tavapäraselt langeda, NVIDIA endiselt kosus edasi. Ongi hea, ei taha Toomast kurvastada ju ;)

Samal ajal mõtlesin, et tegelikult pole ma endiselt loobunud ka mõttest Tesla aktsiaid osta. Mulle tegelt Tesla aktsiahinna pidev kõikumine ei meeldi stabiilse portfelli mõttes. Aga kauplemiseks tundub suht põnev aktsia ju? Elon mulle ka ei meeldi, mitmel põhjusel, seepärast olen aktsiast kauge kaarega käinud, aga nüüd mõtlesin, et kui juba, siis võiks ju veidi hangeldada? 

Mõeldud, ostud tehtud, ja põmaki! Kohe tuligi Elonilt paar kehva väljaütlemist ja viimane raport, ning TSLA kukkus, nagu kivi ikka. Tunnistasin tavapärast lüüa saamist, aga otsustasin kiuste juurde osta.

Ja mis ma näen... 

Mina ostu peale otsustas onu Raivo ka julguse kokku võtta ja Teslat osta :)))

Tore! Loodan, et ta ei pea pettuma, ütlen ausalt, et sellele, et peale minu ostusid hind kukub, saab endiselt ikka suhteliselt kindlalt loota :))

Küll aga tahtsin seda Raivo ostu jagada hoopis teisel põhjusel... Kohe näha, kes meist rikas (Raivo)  ja kes rott (mina). Tänu Raivole jt Eesti pankade abil investeerijatele seisabki Eesti majandus nii heal tasemel.

Sel ajal kui mina andsin 15 TSLA ostmise eest teenustasuks 0.70$,  maksis Raivo 27 TSLA ostmise eest teenustasuks 7$. 

Ütlen ausalt, mina nii kalleid tehinguid endale niipea lubada ei saa. Rääkimata helikopteri ostust. Ok, kuna kardan kõrgusi ja üritan võimalikult keskkonnasäästlikult planeedikesele jalajälgi jätta, siis helikopterit ma ei tahagi, aga ühe mõnusa matkaauto sebiks küll ühel päeval endale :) Seega jään oma pisikeste teenustasudega maakleri juurde.

Portfelli seis

 Mõtlesin, et ei vaata oma portfelli näitajaid enne, kui kõik 2023. aastal teenitu saab panna portfelli ja loodetavasti hüppab sellega portfell  ilusa verstapostini. Aga mõned kliendid on kole aeglased oma arveid maksma, ja mina väga kannatamatu. Lisaks peaks ma täna koolitöid tegema, aga kuna kohe üldse ei saa keskenduda terve hulga segajate pärast, siis tundus lõbus sellise toreda ülevaatega aega viita. 

Siit ta siis tuleb. Ausalt ja otsekoheselt, minu investeerimisportell 2024. aasta jaanuari seisuga. 

Nagu näete, olen aegade algusest portfelli sisse saatnud 149 200 €. Tänaseks on portfellis 162 973 €. On olnud paremaid aeg ja on olnud halvemaid aegu. 2022. aastal oli tootluses päris punaseid hetki, aga saan õnnelikult konstanteerida, et mingi ime läbi see portfell päris miinusesse pole mitte kunagi kukkunud! (sama ei saa ma öelda oma pensionikontode kohta, muide :)))

Ja 2023. aastal panin raha juurde väga ebastabiilselt, olude sunnil. Viimaste arvete laekumisel kindlasti läheb veel nüüd aasta alguseski suurem summa siiski kontole, et seda pikka deposiidi-pausi "tagasi teha".

IB annab mulle ka imeilusad ülevaate, kust siis raha peamiselt tulnud on:

See on siin minu meelest eriti fantastiline vaatepilt, ja see üks suur põhjus, miks investeerin läbi IB ja mitte näiteks LHV - tehingute teenustasud on IBs niivõrd madalad, ja samas kontol seisva raha intress (EUR CYEP) ning aktsiate laen (Stock YEP) aga niivõrd kasumlikud, et teenustasude maksmise asemel on "fees & commissions" samuti plussis ehk minu jaoks sissetulek :))  Raivo moodi 7 USDi iga aktsiatehingu pealt visates peaksin sellel real vast kindlasti punast numbrit vaatama. 

IB genereerib minu dividendiaktsiate kohta ka mõnusa projektsiooni, et palju mulle võiks igakuiselt sel aastal kontole laekuda. 

Väga nunnu vaatepilt, aga nagu näete, siis on igakuistest higivabadest sajatuhandelistest asi ikka vääääga kaugel. Küll aga annab palju inspiratsiooni, et millistesse kuudesse võiks sihtida mõned dividendiaktsiad juurde, et igakuine sissetulek ühtlasem oleks. Ja loomulikult stabiilselt kasvatada. 300 USD kuus ma vast veel ära ei ela, aga samas annab see vaatepilt sellise mõnusa lootuse, et ehk ikka ühel päeval..  :) 

Tegin pattu

 Mul läks täna öösel millegipärast uni ära ja kuigi tavaliselt jään mõne unejutu-äpi abil kohe uuesti magama, siis täna hakkas kuklas üks kuri mõte keerlema ega lasknudki mul enne magama jääda, kui olin ühe suure patuteoga hakkama saanud. 

Ütlen kohe ära, et ärge teie nii tehke! Isegi kui öösel uni ära kaob, leidke mingi muu väljund unetusele. Päriselt ka. 

Ah et mis ma siis korda saatsin? Kulutasin nimelt 4.70 € ja tegin II samba väljamakse avalduse. Yep. Väga loll tegu, ja nagu öeldud - ärge teie nii tehke!

Miks nii siis tegin? Noh, ütlen ausalt, mulle meeldib ise oma raha peremees olla! Mulle meeldib otsustada, millal ja millele ma seda kulutan, ja millal ja kui palju seda investeerin, kui rikkalt ma pensionärina apteegi vahet jalutan jne. 

Esiteks pean kohe tunnistama, et viimastel aastatel olin ma oma II samba tootlusega suhteliselt rahul - 2019. aastal tõstsin kogu samba raha Tuleva Maailmaaktsiatesse, ja olen sellest saadik nautinud väikeseid kulusid ja suhteliselt head tootlust! Ehk siis otsest põhjust nagu nurisemiseks ei olnud, ja nii kõva mees ma ka pole, et garanteeritult ise rohkem selle rahaga teeniks kui Tuleva. Aga samas mulle meeldib ikkagi ise otsustada, kas kogu mu kontojääk on investeeritud konkreetsetesse aktsiatesse/fondidesse või hoian mingi osa kassat, et oleks rohkem vabadust. Tavalises II sambas seda võimalust ei ole, ja PIKi puhul oleksin sunnitud kasutama konkreetse eesti panga PIK teenuseid, mis mulle jällegi ei tundu ahvatlevana. Investeerin juba aastaid väljamaiste börsimaaklerite juures.

Teiseks muidugi see, et raha välja maksmisel jään nüüd kohe ilma 20%, mis tuleb tulumaksuna riigile anda. Aga see oli ka üks ajend, miks väljamakse kasuks otsustasin. Nimelt järgmisest aastast tõuseb tulumaks jälle 22%ni  ja siis on välja võtmine veel kallim. Kõik nutikamad teavad, et veel targem oleks pensionini oodata ja siis loodetavasti vaid 0..10% tulumaksuga raha kätte saada. Vot siin tekkiski minu jaoks esimene lühis ja kui olin asja natuke lähemalt uurinud, otsustasin, et mulle see võimalus ei ole piisav. Nimelt, tunduvad need tulumaksu säästmise tingimused minu jaoks suhteliselt võimatud saavutada. Selgub, et päris tulumaksuvabalt saab pensioni kätte vaid juhul, kui sõlmid miski kindlustuslepingu, mis siis mingit pisikest väljamakset teeb minu potentsiaalset eluiga ja tol hetkel kehtivat pensioniiga arvestades; või eriti pika tähtajalise lepingu, mille puhul jällegi keegi teine on otsustanud, mis see kehtiv pensioniiga ja minu soovituslik eluiga võiks olla. Sellega võib muidugi väga hästi minna, kui on lootust potentsiaalset eluiga mitmekordselt ületada, või ka väga halvasti, kui valitsus peaks jätkama pensioniea tõstmisega (mis on väga tõenäoline) ja mina peaks näiteks pensionile minemise esimesel päeval kõrvad pea alla panema.. Igal muul juhul maksaks nagunii vähemalt 10% tulumaksu, tänaste reeglite kohaselt. Mis selle 20 aasta jooksul veel võib juhtuda, kuniks minul tekib mingigi võimalus 10% tulumaksule kandideerida, ei tea täna keegi ette. Ehk siis väiksema tulumaksu % maksmisele lootmine on suhteliselt suur spekulatsioon.

Kolmandaks siis see, et ma olen oma senise elu jooksul töötanud päris mitmes riigis ja seega on mul neid "II sambaid" juba päris mitmeid erinevaid ja päris suures summas. Kõigi teiste puhul on hetkel juba teada, et ma neid pensioneid kätte ei saa enne, kui olen 55-..65-aastane, ning väljamakseid tehakse samamoodi heal juhul min 5 aasta jooksul, halvemal juhul jällegi mingi max määramatu aja jooksul määramatult väikeses summas, et minu "oletatav soovituslik eluiga" ära katta. Vähemalt on neis teistes sammastes mul oluliselt suurem võimalus täna ise otsustada, kuhu iga sammas investeeritud on,, mis tähendab, et saan seal hoolega aktsiate ja fondidega toimetada. Küll aga ei tea me keegi, kui kaua ma elan, või kuidas tervis vastu peab, ja mida üldse vanas heas teha tahan/jaksan. Vaadates oma vanemaid, ja hinnates potentsiaali, siis ei tundu mulle üldse ahvatlev pensionärina kodus istuda ja oma kullapotti imetleda, kuna seda kulutada enam ei jõuagi, ka ei tunne ma mingit missionitunnet, et ise eluaeg tööd rabada ja siis varakult kõrvu pea alla pannes järeltulijad või loomade varjupaikasid varandusega üle kallata. Pigem elan ja annetan tänasel päeval, kui hing sees. Siinkohal annan kindlasti au Bill Perkinsile, kes kirjutanud raamatu Sure nulliga: 

Miks lükkavad paljud täiel rinnal elamist edasi pensioniaega, mil tervis liigub allamäge ja hoog hakkab raugema? Mida head teeb pikas plaanis aastakümnete pikkune rügamine ja stress, et koguda kokku hunnik raha, millest murdosa oma elu lõpus nautima hakata? Bill Perkins kutsub teid üles surema nulliga. Lõppeks on elus teenimise, säästmise ja kogumise asemel oluline elada parimat võimalikku elu. Kui peate silmas eesmärki surra nulliga, saate võtta elust rohkem, kui võtaksite muidu. Milleks keelata endale naudinguid ja lõbu?

Edasi, neljandaks ja mitte vähetähtsaks argumendiks on siis see fakt, et mul ei ole juba üle 10 aasta laekunud II sambasse mitte sentigi! Juhuse tahtel töötasin vahepeal väljaspool Eestit, ning mingil hetkel teadlikult otsustasin loobuda palgatööst ja hakata eraettevõtjaks, ning nii ei ole minu sambasse kuskilt vahepeal raha juurde tulnudki. Kes aga II sambast väljumise reegleid teab, siis kehtib seal selline tingimus:

"[...] avalduse esitamisega peatub minu kohustusliku kogumispensioni maksete tasumise kohustus alates väljamakse kuust. [...] Makse tasumise saan soovi korral taastada 10 aasta möödumisel makse tasumise lõppemisest"[...] .

Noh, minul on see 10 aastat makse tasumise lõppemisest juba tänaseks möödunud, ja kui mingil hetkel peaksin otsustama ikkagi palgatöötajaks hakata (näiteks selleks, et ikka kindlasti riikliku vanaduspensioni tööstaazi aastate nõue täidetud oleks vms), siis vast hakkan lihtsalt uuesti II sambasse raha panema, saab ikkagi 6% riigilt juurde ju!

Igatahes, 31. juulini on mul võimalik seda lollust kahetseda ja avaldus tagasi võtta, ja kui peaksin ära unustama oma pattu kahetseda, siis septembris võiks veidi alla 20K € minu kontole potsatama. 

Natuke statistikat ka siis:

• minu II sambasse laekus sissemakseid 2005-2013. aastatel summas 10 500 €, fondiks oli LHV L, IRR tootlus ca 5.51%
• järgneva kuue aastaga suutis LHV L seda raha natike ikka ka kasvatada, nii et 2019. aastal LHV L fondist Tuleva Maailma aktsiate fondi kolisin üle 14 500 €.
• viimase viie aastaga on Tuleva IRR tootlus olnud 6.89 %, kuid siinkohal tuleb märkida, et samasse  sissemakseid ei ole ju tehtud 2013. aastast saadik.
• 2024. aasta jaanuaris pensionikonto väljamakse avaldust tehes on II sambas parasjagu ca 24 500 €.
• 2024. aasta septembris peaks minu pangakontole maanduma 20% tulumaksu võrra väiksem summa. Hoidke pöialt, et vahepeal fond kasvab ja kätte saadava summa ikka 20K € piiri ületab. ;) 

Vot nii. Vähemalt tunnistasin patu ausalt üles. Olge teie targemad ja makske ikka II sambasse raha edasi, ja ärge siis unustage 6%-avaldust ära teha!

Tagasi põhitõdede juurde...

Oeh, mul läks hing kohe nii härdaks just.. töötasin oma pooleliolevate projektide dokumenteerimise kallal, ja märkasin, et samas kohas on mul ka varasemad ajaloolised dokumendid ju, läbi aegade kokku kogutud. 

Silma jäi selline 2015. aasta maikuu üllitis:

Sellest pole ju 9 aastatki möödas! Ja samal lehel allpool on veel pikk ülevaade erinevatest finantsiliselt kallistest õppetundidest, mis ma oma nö teadlikus elus, viimase 10-12 aasta jooksul olin saanud. 

Samas olin kirja pannud ka oma toonase maise vara suuruse. See oli 22 500€, ja kogu see varandus istus 3-kuulistel hoiustel, et maksimeerida nö saadavad hoiuseintressi, ja minimeerida vara "kinni" olemist. Kinnisvara mul toona ei olnud ja elasin üürikorteris.

9 aastaga olen oma vara kasvatanud 27x. Olen ikka teinud igasuguseid lolle vigu, raha asjatult valedesse kohtadesse kulutanud või "investeerinud", ja 50% klubisse jõudsin alles vast 2020. või 2021. aastal esimest korda? Aga loo moraal - isegi kui see tundus nii kauge ja kättesaamatu, ei ole tegelikult üldse võimatu, et olengi 50selt rikas pensionär. Täna mõtlen, et see ehk juhtub juba mitu head aastat enne 50seks saamist, kui siin distsiplineeritult ja järjepidevalt tänaseks sisse käidud rada pidi jätkan! Kes oleks seda arvanud!

Sinna  samasse dokumenti olin juurde toonud ka alloleva nimekirja põhimõtetest, mis pidid mind aitama siis rikkaks pensionäriks saamisel. Tegemist oli hr Roosaare 2014. aastal Õpetajate lehes ilmunud artikliga, mis minu arust tänaselgi päeval üks ütlemata väärt kirjatükk!

Jagan siis teilegi koos oma kommentaaridega:

Täna räägime kolmest lihtsast põhimõttest, mis aitavad sul oma rahaasjadel silma peal hoida ja sellest tulenevalt ka rahaga paremini hakkama saada.

Esimene põhimõte on, et sul peab olema pidev ülevaade oma rahaasjadest ja vähemalt korra kuus tuleb neile põhjalikult pilk peale visata.

Paha ei tee ka väike analüüs, kas liikusid kuu jooksul rahalisele vabadusele lähemale või hoopis kaugenesid sellest. Millist süsteemi kasutada? Valik on tohutu – alustades paberkaustikust ja lõpetades nutitelefonidele mõeldud rakendustega. Kuigi saadaval on mitmeid eraisiku rahaasjade halduse jaoks mõeldud arvutiprogramme (Quicken, Money) ja veebipõhiseid teenuseid (Mint.com, http://minuraha.ee/minu-raha/ ja paljud teised), on minu meelest lihtsaim abiline vana tuttav Excel. See võimaldab luua endale täpselt sellise süsteemi, nagu ise soovid − ühe faili eri lehtedele saab kokku korjata näiteks ülevaate oma pangakontodest ja -kaartidest, kirjutada üles rahalisi eesmärke ja pidada arvestust tulude, kulude ja investeeringute üle. Ma ise olen oma rahaasjade faili Excelis kasutanud juba alates 2005. aastast ja algsest seitsme lehega dokumendist on tänaseks kasvanud välja 37 lehega monstrum, mis sisaldab endas kõike, alates minu aktsiaportfellist ja lõpetades harva kasutuses olevate USA pangakaartide PIN-koodidega. Nii süvitsi ei ole sul ilmselt vaja minna, aga on mingid teemad, mida ma siiski soovitan igal kuul jälgida.

1. Tulud-kulud ehk kasumiaruanne – siin tabelis hoian ma silma peal, kui palju mulle igas kuus sissetulekuid laekub ja kuhu ma selle raha kulutan (pea meeles 50% klubi!).

2. Varad ja kohustused ehk bilanss – siin tabelis on kirjas mulle kuuluvad varad ja minu võlad. Nende vahe moodustab minu puhasväärtuse.

3. Passiivne sissetulek – siin tabelis pean ma arvet oma igakuise passiivse sissetuleku üle. Võrdluseks kirjutan kõrvaltulpa ka oma igakuised kulud ja saan nii mõõta oma progressi rahalise vabaduse suunas.

Lisaks eespool mainitud kolmele kõige olulisemale tabelile soovitan veel mõnda lisaks.

4. Puhasväärtuse ja passiivse sisse­tuleku kujunemine ajas – siin tabelis pean ma igakuiselt arvet oma edusammude üle rahalise vabaduse suunas. Iga kuu viimasel päeval kirjutan üles oma hetke puhasväärtuse ja passiivse tulu suuruse. Nii on hea näha oma arengut pikema aja jooksul.

5. Kui sul on investeeringuid juba rohkem, on mõistlik iga varaklassi jaoks koostada eraldi leht, kus on detailselt kirjas kõik vajalik info. Näiteks välja antud laenude puhul on mul kirjas laenulepingu number, kuupäev, summa, intressimäär ja tagatis. Kinnisvara lehel on iga objekti kohta kirjas ostuhind, turuhind, üür, üürniku andmed ja muu vajalik. Muidugi võib iga varaklassi jaoks ka eraldi Exceli faili koostada, kuid mugavam on, kui kogu info on ühes kohas.

6. Tuleviku rahalised eesmärgid – olen koostanud endale järgmise kümne aasta prognoosi − milline peaks minu varade koosseis ja kasv olema, et saada soovitud tulemus. Pikaajaliste eesmärkide tabel on ka sobiv mängimaks läbi eri stsenaariume (näiteks mis juhtub, kui säästan 10% asemel 50% ja teenin 5% tootluse asemel 10%).

Ütlen kohe ära, et mina teen ka veel tänagi igakuiselt mõningaid  aruandeid, ent nüüdsel ajal pigem seepärast, et pean ettevõtte alt oma tehtud töö eest arveid esitama, endale palka maksma, Maksuametile makse maksma ja muid kulusid katma. Igakuise netoväärtuse jms asjade üle järje pidamine võttis mul liiga palju aega vahepeal, ja oli vaja maksimeerida sissetulekuid, seetõttu on see jäänud unarusse, kuid hea meelega teeks jälle. Äkki ma siis oleks taibanud õigel ajal näiteks eluasemelaenu intressi siduda?

Ka ei ole mul kunagi olnud detailset 10 aasta prognoosi vms, sest ma lihtsalt varade kasvu nii ette ennustada (ei usu endasse :)), ega  suuda panna raha mingitele  erinevatele eesmärkidele, a' la koguda eraldi puhkuse ja pensioni jaoks - minul läheb kõik ühte "VABADUS" nimelisse purki, kust siis võtan ühel päeval, kui kohe enam üldse ei suuda ilma puhkuse ja vabaduseta hakkama saada ning mis on loodetavasti selleks hetkeks nii täis, et võib julgelt sealt kulutada, ilma et peaks muretsema, et see vabadus üürike ja paari kuu pärast vaja jälle mõne tööandja heaks rügada.. 

Teine rahaasjade korraldamise põhimõte on, et raha ei tohi koguda samale kontole, kust sa raha kulutad. Nii on liiga lihtne säästetud raha ära kulutada ja kasvav kontojääk tekitab sageli tunde, et kulutusi võib suurendada. Pakun välja kaks võimalust, mida olen ka ise eri aegadel kasutanud.

1. Ava lisaks oma põhikontole säästukonto (ära sinna mingil juhul pangakaarti lisa!) ja tee püsikorraldus, et igal kuul pärast palga laekumist liiguks kindel protsent palgast säästukontole. Säästukontolt saad raha vastavalt oma plaanidele edasi investeerida. Kui soovid mingi pikaajalise eesmärgi jaoks raha koguda (näiteks puhkusereis), siis ava ka selle jaoks konto ja talita samamoodi.

2. Loo eraldi pangakaardiga konto raha kulutamiseks lisaks eespool mainitud kontodele ja liiguta raha vastavalt oma plaanile põhikontolt (kuhu laekub sissetulek) ülejäänud kontodele kas igal nädalal või korra kuus. Selline süsteem sobib, kui sissetulek laekub ebaregulaarselt.

Kolmas põhimõte on, et igasugust tarbimiskrediiti võib kasutada üksnes intressivabal perioodil, ja ka siis vaid juhul, kui oled keskmisest kõrgema enesekontrolli ja organiseeritusega.

Võlg on võõra oma ja maksta intressi tarbimise eest on igasuguste rikkaks saamise põhimõtetega vastuolus. Krediit on mõeldud inimesele, kellel seda tegelikult tarvis pole!

Lisaks eespool mainitule on mõistlik teatud ajaperioodi tagant teha eraldi fail, kust on võimalik lihtsasti saada kätte kogu info enda varalise seisukorra kohta. Seda faili hoiaks ma eriti kaitstult ja jagaks selle asukohta vaid enda lähedastega. Juhul kui sinuga peaks äkitselt midagi juhtuma, on sellise organiseeritud info olemasolu lähedastele suur kergendus ja aitab neil eluga palju lihtsamalt edasi minna. Õpetliku näitena võin tuua loo, kus pärast ühe minu sugulase surma leiti täiesti juhuslikult mõni nädal hiljem tema keldrist plekkpurk mitme tuhande euro sularahaga, millest ei teadnud keegi midagi. Kujuta nüüd ette olukorda, et oled investeerinud eraisiku laenudesse, sulle kuulub mitmeid ettevõtteid, muid varasid ja pangakontosid – kogu selle sasipuntra lahtiharutamine on parasjagu keeruline.

Sellega olen ka väga nõus, et parem on teha nii, et rahale väga lihtsalt ligi ei pääse. Minul näiteks ei ole juba viimased 9 aastat pangakaarti oma palgakontole olnudki :) Mitte, et ma pangakaardi omamisel hull kulutaja oleksin - poes käin nagunii vast nii 2-3 korda kuus ainult. Ka toidupoes - ostan koju suurema hulga baas-toiduaineid ära, nii jäävad ära pidevad väikesed kulutused ning "isude ja tahtmiste" rahuldamine, mis rahakotti järjest suuremat auku kipuvad sööma ja alati eelarve lõhki ajavad. 

Kuidas läheb?

 Heihopsti ja head sedasamust 2024ndat! 

Ulme, et see oli juba 8 aastat tagasi, kui mõtlesin, et 2017. aasta lõpuks võiks mul olla 77 000 EUR, ja 2028. aastaks 1 miljon eurot. Erinevalt Rahakratist, kellel täiesti müstilisel moel muudkui sajatuhandelised kätte kukuvad higivabalt ja miljon juba koputab uksele, olen mina sellest ikka veel meeletult kaugel, vähemalt ma arvan nii  :( Ja algse verstapostini on veel vaid neli aastat aega..  

Ega polegi ammu leidnud aega arvutada, kuidas mu netoväärtuse seis on, kuid viimaste kuude jooksul olen ennast tundunud kuidagi erilise kirikurotina.  Jõuluaeg on alati veidi raske, sest tahaksin lihtsalt põgeneda siit külmast ja pimedast, erinevatel põhjustel. Aga eks selle tundega tuleb tegeleda tasapisi :) 

Seega, nagu igal aastal, tegin just ära oma uue aasta kick-offi. St vaatasin üle, mis seis rahakotis on, mis eesmärgid selleks aastaks on, ja mismoodi eesmärke saavutada võiks, ja ... tuleb tunnistada, et terve see protsess oli ikka mitu nädalat pikk!

Esialgu arvutasin, kuidas selle aasta sissetulekutega võiks olla, ja tekkis kuidagi nutune tunne. Et kliente hetkel vähem, siis ka sissetulekud ikka päris palju väiksemad. Ja väljaminekud on vahepeal ootamatult suureks kasvanud ühtäkki.  Seda hoolimata sellest,  olen viimaste aastatega oma elus palju positiivseid muudatusi teinud, näiteks olen hakanud oma aega müüma palgatöötaja asemel vabakutselisena ja seega on mul palju rohkem vabadust ja võimalusi, aga esmapilgul, kui kliente vähem, siis ikkagi tundub rahaline seis olema nii halb :(  

Lisaks sain ju aru, et feilisin oma 2023. trenni tegemise eesmärkidega. Kokku liikusin keskmiselt 11.5 km päevas, 5,5 miljonit sammu kokku. Igapäevaselt kulutasin trennis ca 550 kcal, trenni tegin 250 päeval 365st.. Seda on palju vähem, kui lootsin! Kuna minu keha ning vaimne ja füüsiline tervis on minu kõige olulisem ja suurem varandus, siis 2024. aasta esmaseks eesmärgiks on liikuda ja trenni teha 366/366st! Tervis on prioriteet 0!

Aga need tulud-kulud ja netoväärtus siis..  Investeerimis-Kristi ütles mingi hetk kuskil suhteliselt üleolevalt, et "ega lõputult kulusid kokku tõmmates ikka rikkaks ei saa, keskenduda tuleb tulude suurendamisele", ja sellepärast siis ka ise olen viimased paar aastat meeletult tööd rabanud, et tulusid suurendada, ja seega ilmselt ka kulude karmi pilgu all hoidmisest natuke liiga lahti lasknud.
Täna ülevaadet tehes sain sellega shoki. Kuidas siis läks minu 2023. aasta:

• Ettevõttesse teenisin 2023. aasta tööga raha ca 240 000 € (sellest 53 000 € laekumist ootan veel).
• Sellest päris palju,  90 000 € läks kuludele - maksudele, tegevuskuludele, lähetustele, palgale. Seega kasum jääb 150 000 € kanti.  Haaaa! see polegi ju kõige halvem? Igas kuus 12500€ kasumit, mis rändas siis suures osas investeerimiskontole või tuleviku palgafondi ja muudeks varudeks. See on ikka mitu korda suurem, kui ma kunagi oma elus palgatöölisena palkagi saanud olen, rääkimata siis säästmisest...
• Aga siit ka kõige karmim reaalsuse tõdemine - minu ettevõtte möödunud aasta väljaminekud olid ca 90 000 €!!!  Holy Moly. Seda ma kartsingi kõige rohkem, et kulud lendavad lakke, kui hakkan hoolsalt tuludele keskenduma, ja unustan oma vanad head säästu-põhimõtetted.
  Okei, olgem ausad, maksud Maksuametile - nendest ei pääse. Aga kuhu siis kulus veel, lisaks maksudele?!:
• Hulk tegevuskulusid. Eks need tunduvad eemaltvaatajale vast isegi õigustatud, aga minu jaoks tegelikult tähendavad need seda, et olen ostnud igavese hulga "toredaid" tehnikavidinaid, mis teevad küll minu igapäevase töö palju lõbusamaks ja mugavamaks, kuid tegelikult saaksin ka ilma nendeta oma töö ära teha, kui vaja. Ehk siis paljude meelest vajalikud, aga minu meelest sugugi mitte hädavajalikud. 
• Lähetused on küll toredad ja teeb klientidega töö palju lõbusamaks, eriti äge on töötada aegajalt kuskilt hoopis teisest riigist, näha kohti jne. Aga reaalselt saaksin sama töö ära teha ka ilma nende kliendikülastusteta, lihtsalt poleks nii lõbus ja mugav ja kliendid oleks veidi kurvad, et pole näost näkku mind näinud. Aga nad saaks oma tulemuse ikkagi kätte ja mina hoiaks hulgaliselt raha kokku, kui kliendikülastused ära jätaks. Hea seegi, et osad kulud kandsid kliendid ise.
• Noh, palgakulude osas mingil määral olen rahul - maksin endale siiski oluliselt vähem palka, kui harjunud olen, ja seega suutsin jätta endale ettevõttesse varu, millest palka maksta ka siis, kui ühtegi kliendilepingut parasjagu ei ole. Kuigi reaalsus näitab, et väga kitsas on elada sellise madala palgaga, üllatus-üllatus :))
• Eraisikuliselt - igapäevased elamiskulud on MEELETULT suured :( Ja seda tänu nendele pagana laenuintressidele, mis on viimase kahe aastaga meeletu lennu teinud, ja mina muidugi sain täislaksu ja nuuman pankasid kuis jaksan.
• Kui 2019. aastal kodulaenu võtsin, oli laenu intressimäär alla 1.5%, mille lukustasin 3ks aastaks. Siis, kui 2022. aastal oleks tahtnud uuesti intressimäära läbi rääkida pangaga, olid intressimäärad juba läbi lae hüpanud ja mina jäin mökutama. Nüüd siis on tulemus käes - täna on mu eluasemelaenu intressmäär üle 5% ja muutub iga 3 kuu tagant. See tähendab, et minu intressimakse on paariaastataguse 400 € asemel hetkel 1400€ kuus. Amorti maksan stabiilselt sama palju, aga 5 aastaga väheneb ju laenusumma tegelikult üsna vähe.. Kui see 5% püsima jääb, maksan ainuüksi kodu laen + intressid eest 2024. aastal 25000 €. Loodan südamest, et intressid peagi jälle langema hakkavad, mitte ei kasva edasi. Arvutan, mis ma arvutan, aga ka paarikümne tuhande euro enneaegse tagasimakse puhul säästaks ma heal juhul 1000 eurot sellise intressimäära juures :( 
• Paar aastat tagasi sai võetud ka üks pisike remondilaen, mille intressimäär oli 3.85%, mis tähendas et teoreetiliselt oli soodsam laenu võtta, kui oma investeerimisportfell maha müüa, et hädapärast remonti teha. Tänaseks on selle intressimäär 8.35% hüpanud, nii et nüüd ei jää muud üle, kui kohe täna kõik vabad sendid kokku kraapida ja viimane jupike laenu kohe tagasi maksta, et intressikuludelt kokku hoida. 
• Elekter on nii kallis, et 2023. aastal kulus ainuüksi elektri peale ca 2700 €. Kõige külmematel ja kallimatel päevadel olen selgi talvel juba saanud kütte välja lülitatud, aga ausalt - kaua Sa külmetad... ? Elektriküttele minu kodul mõistlikku alternatiivi ei ole.
• No ja rääkimata toidukaupade hindadest... Tuleb tunnistada, et olen väga palju rohkem nö kallimat toidukraami endale viimase aasta jooksul lubanud, ja palju maiustusi, mis ei ole üldse hädavajalikud ega head minu kehale. Selles osas tuleb ennast kohe kokku võtta, ja tuua fookus uuesti tervislikule ja majanduslikult mõistlikule puhastest toorainetest tehtud lihtsa toitumise peale.
• Mõned säästuharjumused on aga endiselt mul au sees, mille üle olen uhke - tänu prügi sorteerimisele on prügi arved väiksemad, tänud toidukottide kasutamisele ei kuluta kunagi kile/paberkottidele poes, ja riietele/tühjale-tähjale kulus minimaalselt, va mõned meened lähetustelt ning  uutele jooksujalanõudele, mis on jalgade tervise heaks tõesti olulised. Ahjaa, ja auto müüsin ju ka maha! Tegelikult on täiesti võimalik jala mitme kilomeetri kaugusele poodi ja jäätmejaama kõmpida, mis siis, et mitte eriti mugav. Aga pärase liikumisvajaduse katab sellega ära, naha seljas saab korralikult higiseks ja seda harvem on ka "väga vaja" poes käia :D Mina olen sel aastal 2 korda poes käinud, mitte korda teie?

Kui nii asjadele vaadata, siis ehkki neid "higivabu sajatuhandelisi" mulle kuidagi endiselt kuskilt sülle ei kuku ja olen veetnud viimased aastad hullu töörabamise tähe all, samal ajal kui ettevõttesse sisse tulnud rahast üle 60% läks kõik otse investeerimisse ja säästukontole, siis ei tohiks ju rahaline seis täiesti masendav ollagi? Ehkki jah, investeerimiskontodel tegelikult ei ole ju imesid juhtunud, need "higivabad" sendid tiksuvad ikka vääääääga aeglaselt ja vaevaliselt kontole. Olen väga õnnelik küll, et inversteerimiskonto on plussis, aga  tuleb tunnistada et rantjee elu elamisest on asi veel kaugel.

Minu tänane majanduslik seis:

• ettevõtte investeerimisportfellis on ca 160 000 €
• ettevõttele veel laekumata arveid tehtud töö eest 53 000 €
• ettevõtte säästukontol 85 000 € (2024. a. tegevuskuludeks + palga maksmiseks)
• eraisiku kontol 4 500 €
• eraisiku investeerimiskontol 7 000 €
• erinevad pensionikontod 158 000 €
• kodu väärtus ca 500 000 €
• kodulaenu jääk ca 345 000 €

All-in-all, minu varaline seis täna on ca 610 500 €. Siin muidugi tuleb arvestada seda, et tegemist ei ole netoväärtusega. Ettevõttest raha välja võttes tuleb ju ka hulk maksusid riigile maksta. 
Peale selle on hulk minu "varast" kinni nö kinnisvaras, mis täna on minu kodu.  See kodu on aga ilmselgelt palju suurem täna, kui tegelikult mul vaja on, kodulaenu intress on oluliselt kõrgem, kui mulle meeldiks, ja ka kodu ülalpidamiskulud on palju suuremad, kui minu meelest mõistlik. Seega on minu eesmärgiks lähema 3 aasta jooksul see kodu maha müüa ja oluliselt vähendada. Füüsilisse kinnisvarasse investeerimine mulle üleüldse ei sobi tegelikult, ja tegelikult loodan, et leian mingi võimaluse, kuidas mõistlikumalt elada ilma, et peaks mingi uue kinnisvara alla raha panema. Paratamatult (eriti igasuguste sõdade jms kriiside valguses) tundub mulle kinnisvara meeletult riskantne investeerimisvorm üldse, nii et tahaksin väga aru saada, kuidas kõik kinnisvarainvestorid neid riske maandavad? Muidugi olen ma ka aktsiainvesteeringutega kehvasid lükkeid teinud ja palju raha kaotanud, kuid miskipärast tundub mulle, et need kaotused on palju enam minu poolt mõjutatavad, kui mõistlikumaid otsuseid teen, samal ajal kui kinnisvaraturgu (ja sõda jms) mina ikkagi kuidagi suunata ei saa.. ?