See ei maksa ju midagi!

Teate, mis minu meelest kõige suurem lõks ühe säästlikult mõtleva inimese igapäevaelus?
Selleks on väikesed mõttetud märkamatud kulud, eriti sellised, mida saaks korra mugavustsoonist välja astudes ülilihtsalt vältida. Näiteks kulud kandekottidele!

Kilekoti pilt laenatud delfist, autor Marianne Loorents

Tundub esmapilgul üsna süütu vaatepilt, eks? Sest noh, võtame näiteks kilekoti. 1 kilekott, mis ta siis maksab, 0,20€ vist umbes? Paljud kauplused teevad küll viimasel ajal propageerimistööd, et kui ostad kilekoti, siis võtad elu ühelt merekilpkonnalt vms, ja soovitavad osta hoopis paberkoti. Paberkott on mõnes kaupluses odavam, mõnes aga pisut kallimgi, kui kilekott.

Ja eks me kõik vahel mõtleme, et peaks ka kottide osas säästlikumalt käituma. Aga samas - nad ei maksa ju mitte midagi. Ja kahjuks tuleb enamasti kandekoti puudumine meelde kassas, kui juba vaja seda kasutusele võtta. Siis on hilja koju koti järele joosta, ja ikka tuleb ka paar kotti osta.
Ja üldse - kui ostad kilekoti, pole sellest ju hullu midagi, sest seda kannatab ka prügikotina veel kasutada. Paberkott kahjuks ju prügikotiks ei kõlba, heal juhul vaid klaaspurkide, tekstiilide ja ajalehtede hoidmiseks sobivad, ja kõvemate märkide puhul teinekord uuesti poodi minnes kasutamiseks.

Ütlen kohe ära, et mina hakkasin poes käimiseks kasutama esialgu pappkaste (siis, kui veel autoga poes käisin ja kauba koju vedamine tähendas vaid autost üle ukse tuppa tõstmist), hiljem aga tekstiilist kandekotte kasutama juba aastaid tagasi, enne kui finantsvabaks saamise võimausest üldse unistadagi oleks osanud. Juba siis tundus mulle kilekoti hind üle mõistuse kõrge olevat. Olen kirunud küll ennast korralikult, kui poes avastanud, et kandekotid on koju jäänud, aga üldreeglina olen siis pigem improviseerinud käekoti ja suurte taskute abiga, kui kilekoti soetanud.

Kuigi, mis seal ikka dramaatilist, asi siis see 0.2-0.25€ kulutada? Või enamasti vähemalt 2x0.2€, sest noh, juba poes olles tasub mitme päeva kraam korraga ära osta ja alati jõuab ostukorvi rohkem, kui esialgu arvanuks. Aga kui nüüd natuke arvutada, siis kui käia poes 2 korda nädalas, iga kord tulla koju 2 uue kotiga. Oletame, et vahel ostad kilekoti, vahel paberkoti, et loodusesõbralikum olla. Võtame lihtsama arvutamise tarbeks kuldse keskmise hinna, 0.25€ tükk. 1 nädalaga teeb see juba kottidele kulunud rahaks 1€. Mis on ju peenraha ometi? Iga kuu teeb see 4€, mis tundub ka suhteliselt väike summa, eks? Aga aastas? Aastas teeb see juba 48€ tühipaljastele kandekottidele. Ja kui nüüd veel fantaseerida, et üks tavaline inimene hakkab näiteks ise poes käima iseseisvudes, 18. aastaseks saades. Ja ostab max 4 kotti nädalas kuni kõrge eani, näiteks 75. eluaastani. See teeb 57 aastat, 57x48 = 2736€, mille paned oma elu jooksul kõigest kilekottidele!

2736€ on üle 2x rohkem, kui tavainimene kuus teenib.

Mis juhtuks aga, kui Sa iga nädal jätaksid kile- ja paberkotid hoopis ostmata, ja investeeriksid selle raha? Oletame, et lõpetad kohe täna kilekottide ostmise ja paned selle raha hoopis igakuiselt näiteks mõnda indeksfondi kasvõi, mis ei vaja ka mingit erilist toimetamist, kui et kanna aga iga kuu oma kokku hoitud kilekoti raha sinna juurde (4€).
Oletame, et indeksfondi keskmiseks tootlusegks saab 10% aastas (keskmine tootlus börsil üle aastate on üldiselt olnud suuremgi, aga me ei ole siin mingid investeerimisgurud).

15. aasta lõpuks oleks sul sel juhul kõigest tänu kilekottidest loobumisele portfellis 1525€.
20. aasta lõpuks oleks sul sel juhul kõigest tänu kilekottidest loobumisele portfellis 2749€.
25. aasta lõpuks oleks sul sel juhul kõigest tänu kilekottidest loobumisele portfellis 4721€.
...
40. aasta lõpuks oleks sul sel juhul kõigest tänu kilekottidest loobumisele portfellis 19269€
57. aasta lõpuks oleks sul sel juhul kõigest tänu kilekottidest loobumisele portfellis 99343€

PEA 100 000 EUROT tänu sellele, et võtsid korduvkasutatava kandekoti poodi minnes kaasa.

Päris põnev pensionäripõlv saaks olema, või mis? Kõik tänu sellele, et lõpetasid lihtsalt ühekordselt kasutatavate kottide ostmise. Hea küll, päris pool miljonit ei ole, aga palju puudu ka ei jää.. nagu ise näete, kasvab see lumepall üha kiiremini, mida edasi aeg läheb (loe: mida varem alustad!) Pole ka mingi eriline pingutus.

Muide, kui sinu argumendiks on prügikottide vajadus, siis soovitan prügi sorteerida niipalju kui vähegi võimalik, et vähendada olmeprügi kogust. Olmeprügi jaoks aga saad Pakendikeskusest osta spetsiaalseid prügikotte, mis maksavad 0.57€ rull, milles on 50 kotti, kui ostad terve kasti ehk 50 rulli. Nii lähevad prügikotid Sulle maksma max 0.0114€/tk, ehk 1.14 senti kott. Veidi vähem, kui 20 senti kott, kas pole?

Muuseas, kui siis peale kilekottidest võõrutamist peaksite USAsse sõitma, valmistuge shokiks, seal pakitakse samamoodi iga kaup eraldi kilekotikesse, nagu alloleval pildil... Vaesed kilpkonnad! 😓

Ja need kotikesed on nii õhukesed, et teist korda neid kasutada eriti ei kannata millegi asjaliku jaoks. Hea, kui kaup kojugi jõuab...

Muide, mina pean tunnistama, et pole ühtegi korduvkasutatavat kandekotti ise pidanud ostma, neid jagatakse tänapäeval igasugustel üritustel jms, ja kaltsukaski ei tohiks nad midagi erilist maksta.

Kas teil on juba korduvkasutatavad kandekotid kasutusel? Kust olete saanud parimad?

Kuidas ma diivanit müüsin

Heihoo, heihoo, käib töö ja vile koos! Või?  👀 Kuidas teil see uus nädal tulnud on, kas esmaspäev on sinine? Kas olete energiat ja entusiasmi täis uue nädala kordasaatmiste ees?

Minu esmaspäev algas üsna igas mõttes  siniselt, võin öelda, ja mul on selle üle natuke nagu väga hea meel, ja natuke nagu pole ka 😎 Esiteks siis see, et jälle on käes esmaspäev ja ikka veel olen palgatööline, mis tähendab kella peale ärkamist, jooksmist ja toimetamist ja õigeks ajaks ülemustele kulpi löömist.

Teiseks aga tähendab see ka uut börsinädalat, uusi võimalusi aktsiatehinguteks, ja vähemalt mõned kohalikud börsid algasid mõnusalt siniste positiivsete numbritega (või rohelistega, kes millist portaali jälgib), mis tähendab, et vahelduseks portfell natuke lausa paisub. Väga palju täna muidugi toimetada ei saa, teatavasti nii Hiina kui Põhja-Ameerika täna puhkab.

Hõiskamiseks on veelgi põhjust! Nimelt saan täna jälle posti panna kolm paari järjekordselt oksjonil maha müüdud  jalanõusid, mida meil keegi ei kanna ja mis seni kapis juba aastaid tolmu on kogunud ja tüliks ees olnud. Ning aegajalt mulle tuska teinud, sest noh - jalanõud on, aga kanda ei kõlba! Igatahes müüsin need 26€ (+postikulu) eest maha ja olen diili üle väga rahul! Väikeste sammukestega suurte võitude poole! 

Ühtlasi mõtlesin kirja panna oma müügikogemused, ehk teistelegi head nipid. Kokku olen müünud juba terve hulga kasutatud kraami kodust, kokku üle 1000€ eest viimase 1,5 kuu jooksul. Müüa on vaja veel päris hulk asju, kodu polegi täiesti tühi veel 😁

Mis siis on oluline hinnata:

1. Eseme seisukord - kas ise ostaksid sellises seisukorras kraami? Kasutatud asjade portaalides näeb ikka igasugust kraami ja "üllatusi", kus vanade lääpas saabaste eest küsitakse 190€ jms. Kui vaja, pese, puhasta, viksi, triigi vms, koledaid ja katkiseid asju ei tahaks ju isegi osta, eks.
2. Hooaeg - kas praegu on kõige mõistlikum aeg seda müüa? Rulluiske ja auto suverehve ma praegu ei müüks, küll aga võib talvejopele ja saabastele kindlasti soovijaid leida. 
3. Õiglane hind - kas turul on analoogseid tooteid pakkumisel, kas pakud mõistliku hinnaga? Ise olen mõne asja puhul hinna nii naeruväärselt madala pannud, ja ikka on müük aega võtnud, samas kui mõne teise asja puhul olen kohe aru saanud, et olen liiga odava hinnaga müünud, kui kohe kuulutuse üles panemise järel telefon punane. 
4. Postikulu - kui müüd postiga saatmise võimalusega, ära unusta märkida, kes maksab postikulu, ja kaalu kaup enne kuulutuse üles panemist üle ning otsi välja sobivad teenusepakkujad koos postikuluga, et võimalikul ostjal oleks samuti lihtsam arvestada ning endal hiljem halba üllatust ei tekiks. Mina ühe müügiga kukkusin nii haledalt läbi. Müüsin vana talvejope 3€ eest maha, märkisin juurde, et postikulu on 6€ ja selle maksab ostja (jah, meil on siin postiteenused jubeda hinnaga). Olin hinna internetist vaadanud  ega märganud, et hind kehtib ainult siis, kui ise paki saatekirja kodus välja prindid. Postkontoris jopet posti pannes pidin maksma hoopis 11€, ehk 5€ võttis posti-onu kõigest paberi printimise eest! Lõppkokkuvõttes sai inimene uue jope ja mina maksin selle eest pealegi põhimõtteliselt, selle üüratu saatekuluga 😭Aga oma tähelepanematust kurta polnud kellelegi.. 😡
5. Müügikanal - milline meetod on antud eseme müügiks sobivaim - kas näiteks "Kuldne Börs" või FB-grupp ja see, et ostja tuleb ise järgi, või "osta.ee" enampakkumine ja postiga saatmine? Mina kasutan "Kuldset Börsi" näiteks mööbli ja elektroonika müümisel, aga "osta.ee"-d jalanõude ja väiksemate vidinate pakkumiseks. 
6. Tingimine - kas oled nõus tingima, kui esemele kohe huvilist ei leidu, ja kui palju? Kas müügiga on kiire, või oled valmis ootama mitu nädalat ilma hinda alandamata? Mõni tingija on nii osav, et räägib müüjal püksid ka jalast, arvesta varakult, kui palju oled nõus tingima, et ostjaga käsi lüües halba maiku ei jääks.
7. Muud (kahtlased) erisused - kas on veel midagi, millega arvestama peaks? Näiteks, et ese on nii suur, et ei mahu lifti, nagu meie diivanid? Või et planeerid lähiajal kolmeks nädalaks ära sõita, siis võibolla pole mõtet kuulutusi veel üles panna, sest võimalike ostjatega tegeleda nagunii pole võimalik?
8. Detailne info - et elu nii endale kui ostjatele võimalikult lihtsaks teha, kirjelda müüdavat eset võimalikult täpselt. Maini alati juba kuulutuse pealkirjas ära ese ise, tema suurus, värv ja päritolu. A' la "Valged ADIDAS tossud, 38, nagu uued". Lisa juurde (võimalusel päevavalguses) tehtud pilt, ja kui esemel on mõni viga, ole selles osas aus.

Ja et teis kasutatud kraami müümise indu ergutada, pean kohe kirjeldama ka enda toredat diivanisaagat. Me nimelt oleme viimase 15a jooksul pidanud lausa 10 korda kolima, seda nii Eestis kui välisriikides. Pidevalt kolimise ja elukohtadega vangerdamisel on juhtunud nii, et meil on kogunenud erinevatest aegadest terve hullk erinevat mööblit. Selle tulemusena laiutas meil elutoas viimasel ajal kokku 3 (jah, KOLM) diivanit ja hulk tugitoole. Võin öelda, et kõik kolm diivanit meeldisid mulle väga, aga neil olid väga erinevad omadused:

• kaks diivanit olid nö komplektis - väliselt ülimalt stiilsed, ilusad ning väga vastupidavast ja praktilisest materjalist. Kuid kohutavalt ebamugavad pikutamiseks, materjalilt jube karedad ja suuruselt mõttetud - ei mahutanud kuidagi meid nelja mõnusalt ära.
• kolmas diivan oli hiigelsuur, ülimõnusalt pehme ja nägus tegelane, millele kogu meie pere mõnusalt laiutama mahub. Kahjuks aga on selle katteriie lihtsalt uskumatult kiiresti kuluv ja määrduv. 

Kokku need kolm diivanit absoluutselt  ei sobinud ei värvi ega tegumoe poolest nad ja kolm diivanit on meile ikka liiga palju. Nii otsustasingi kohe 2se diivanikomplekti müüki panna:

• Diivanite seisukord olid küll fantastiline, nägid välja väga ilusad, aga nende päritolu oli minu jaoks kahtlaselt tundmatu. Veetsin 2 õhtut, et leida diivanitelt mõnda firmamärki või tunnust, aga pime mis pime - ei leidnud midagi!
• Seetõttu ei osanud isegi hinda panna esialgu diivanitele, aga kuna nad olid mul jalus ees, ja diivaneid oli kasutatult ajalehes tuhandeid, otsustasin panna umbkaudse hinna, mis mulle tundus hästi soodne nende ülihead seisukorda arvestades. Et ostjatel tasuks tulla.
• Tingimuseks panin, et ostja peab ise järgi tulema. Noh, minu silmamõõt väitis, et need diivanid meie maja lifti ei mahu (ja me ei ela sugugi mitte esimesel korrusel).

Mõeldud-tehtud! Või siiski.. ? Kõigepealt panin diivanikuulutuse ülesse reisi eelõhtul. Et noh, siis on tehtud! Aga sellele ma muidugi ei mõelnud, et potentsiaalsed ostjad tahavad ju kohe järgi tulla? 

Nii oligi - kuna heade diivanite hind oli üliodav, oli 5 minuti pärast minu telefon punane ja ostjad hakkasid üksteisest üle pakkuma. Pidin teatama, et "eem.. müün küll, aga.. rääkime nädala pärast". 

1 nädala pärast olin reisilt tagasi ja tuligi siis esimene huviline vaatama. Takseeris ja uuris diivaneid, ja teatas, et "TÄITSA VALE VÄRV"! Ei ole nii pruun, nagu tema ootas. See väike pisiasi, et kuulutuses ütlesin, et tegemist halli värvi diivanitega, ei mänginud erilist rolli. Siis rääkis, et tema tahab diivaneid osta oma uude korterisse Prantsusmaal, aga tundub, et need ei sobi sealse põrandaga kokku. Otsis mobiilist tolle Prantsuse korteri põranda pildi välja ja lajatas diivanipadja kõrvale. Keerutab ühtpidi ja keerutab teistpidi, ja jõuab ikka tulemuseni, et no kohe MITTE kuidagi ei sobi, sest ikka NII VALE VÄRV on. 

Mina vaatan ka pilti ja vaatan diivanit, ja ausalt öeldes ei sobi jah. Kuid tuleb tunnistada, et minu meelest see oli nii jõhkralt kole põrand, et ma ei kujuta ette, MIS diivan sinna üldse sobiks. Aga ostjale vist ei sobi öelda, et "kle diivan on ju imeilus, aga see õudne põrand sinna tõesti ei sobi!"? Ja üldse, kes ostab Euroopa põhja-osariikidest kasutatud mööblit, et seda Prantsusmaale vedada? 

Igatahes ohkasime mõlemad, minu lootus kiire diil teha lahkus koos ostjaga. Samas oli kasu sees ikka - tegemist oli nii nutika ostjaga, kes leidis diivaninurgalt üles peaaegu nähtamatu kuid väga stiilse firmamärgi ja sain teada, et tegemist on uuena väga kallite ja kvaliteetsete diivanitega. 💲💲💲 

Ohkasin, vaatasin oma vana kuulutuse üle, korrigeerisin hinna 3x kõrgemaks 😈 ja panin uuesti üles, et jälle ostjaid leidma hakata. Läks päev, läks teine, juba nädal, aga ei ühtegi huvilist... Nagu öeldud, turg on kasutatud diivanitest üle ujutatud. Kui juba 2 nädalat huvilisteta, korrigeerisin hinda nõksu allapoole, ja panin uue kuulutuse välja. 

5 minuti pärast esimene kõne! Hurraa, tema tuleb kohe homme õhtul järgi. Kl 19 õhtul. Järgmisel päeval helistab ja küsib, et kas ikka mobiilimakse sobib, et ei peaks sularahaga tulema. No ikka sobib. Siis helistab uuesti, et neil vist läheb pool tundi kauem, kas võib ikka tulla. Ikka võib. Siis helistab uuesti, et diivanivedajatel läheb veidi kauem, aga ta ise tuleb ikka kohe ja maksab ära ka, et ma ikka teaks, kui huvitatud ta on ja küll siis diivanivedajad hiljem viivad ära. Jõudiski siis kohale, istus diivanile ja teatas, et ei, neid ta ikka ei võta, sest need ei olegi nii laiad, kui tema arvas, tal on põlved üle ääre ja jalgu pole kuskile toetada. Eem.. jah, tuleb tunnistada, et need on tavalised diivanid, mitte jalatoega lebo-voodid. Normaallaiuses. Nagu kuulutuses kirjas oli. "Kindel ostja" aga jalutas uksest välja ja mobiilimaksest või diivanivedajatest võisin suu puhtaks pühkida. 

Siis kontakteerus üks huviline, kes ütles, et võib poole hinnaga mõlemad diivanid ära viia. Ei olnud veel pettumusest apaatseks muutunud ega vastanudki neile spekulatsioonidele.

Siis helistas jälle üks "kindel huviline", kes tahtis KOHE vaatama tulla, et üks või potentsiaalselt lausa mõlemad diivanid ära osta. Jooksin ummisjalu kontorist koju, sest noh.. kui kohe siis kohe, siis ehk lähevadki mõlemad diivanid loosi! 1,5 tundi hiljem tuligi lõpuks huviline, vaatas, uuris, nuputas, ja ütles, et "väga kenad diivanid, me mõtleme natuke". Pole neist peale seda kuulnud.

Kuid nüüd läks pikemaks ootamiseks.. Nädal hiljem tuli sõnum järgmiselt huviliselt - pakkus, et kui talle 50€ maksan, võib ta mu imeilusad diivanid jäätmekäitlusse vedada. Ehm.. ei, ma mõtlesin ikka vastupidist tehingut! 

Kuulutus oli üleval olnud juba 1,5 nädalat, kui lõpuks tuli järjekordselt huviliselt kõne! Tema tahab osta oma firmale ja kuna firma eelarve on nii pisike, siis saab osta ainult ühe diivani ja sedagi poole hinnaga. Aga tuleb hea meelega kohe homme järgi. Ausalt öeldes oli mul nii kopp ees kõigist neist "kindlatest huvilistest", et ütlesin, et mine tea, võibolla saabki, millal järgi tulla saab. "Firmaesindaja" lubas  kähku diivanivedajad otsida, ja kohe tagasi helistada. Järgmised 24h temast midagi ei kuulnud..

Ja siis! Äkki. Nagu välk selgest taevast, sain sõnumi, et üks uus huviline soovib diivanid ära osta. Kui mulle sobib, et ta kohe mobiilimakse teeb ja järgmisel päeval mööbliauto diivanid kokkulepelisel kellaajal peale korjab. Ilma mingi tingimiseta, ilma mingi keerutamiseta, ilma ooteajata. Ma ei suutnud seda uskuda, kuid ütlesin, et mulle ikka sobib. 10 minuti pärast oli mul pangakontol diivanite eest raha laekunud! 👀😲💶 

Kõigi nende varasemate kogemuste põhjal hakkas miski kripeldama. See ei saa õige asi olla. Mingi jama peab olema. Raudselt keegi ei tulegi diivanitele järgi ja väidab pärast, et olen raha välja petnud, või tuleb järgi ja leiab, et jumala vale värv on, või lift on liiga kitsas ja diivan liiga lai ja.. midagi peab ju ikka valesti olema. Igatahes, jäin ootama. Järgmisel päeval ei suutnud ise ka uskuda, kui järsku helistaski diivanivedaja, kes reaalselt tuligi diivanitele järele, ei kurtnud absoluutselt lifti mõõtude üle, vaid võttis diivanid, tänas, ja läks oma teed! 

U-S-K-U-M-A-T-U! 1,5 kuud diivanisaagat oli lõpuks läbi! Muuseas, lõpuks võttis siiski ka "firmaesindaja" ühendust, oli kurb, et diivanid õige hinnaga ära osteti ja oli valmis isegi juba õiget hinda maksma (leidis lisaeelarve, oli vist alkoholimüüki paremini planeerinud, erinevalt eesti riigiisadest?), nii et sain lõpuks isegi äraütlemise rõõmu nautida! 👊

Kokkuvõttes, kõigepealt olin ise loll ja siis ostjad veidrad, aega võttis 1,5 kuud otsusest selleni, et tuba tühi oleks, aga müüdud ma need diivanid sain ja veel uskumatult hea hinnaga! 😅 

Kasutatud asjade müügil tasub kannatlik olla!

Millised teie põnevaimad kogemused kasutatud asjade müügiga?

Hurraa, üks linnuke kirjas!

Tundub, et eesmärkide seadmine ja väljakutsete algatamine on päris populaarne, et endal kraest haarata või teisi innustada. Nii teen minagi endale pea igapäevaselt, ja ühest väljakutsest juba rääkisin siin.  Nimelt seadsin endale veebruarikuuks päris mitu eesmärki, mis sunnivad mind veidi mugavustsoonist välja astuma ja vaeva nägema.

Üheks eesmärgiks oli:

• müüa kodust maha kraami vähemalt 500€ eest. Müümiseks sobib nii riidekapi sisu, kasutuna seisvad mänguasjad ja elektroonikavidinad, kui ka näiteks üleliigne mööbel. Minimalism ruulib!

Ja täna ongi see päev, kui võin uhkelt kuulutada, et sain eesmärgi täidetud! Nimelt müüsin eile LÕPUKS maha natuke suurema summa eest üleliigset mööblit, mis juba mitu nädalat kohalikus kuulutusteportaalis üleval oli! Kuna huvi mööbli vastu oli leigem, kui ma lootsin, jõudsin selle aja sees juba natuke hinda alandada ja oleksin peaaegu esimesele tingijale väga soodsa tehingu teinud, kui ootamatult tuli kindel huviline, kandis kohe raha kontole ja saadab täna kohe transpordi mööblile järele ka! Ausalt öeldes oli selle mööbli müümine täielik saaga, pean sellest kohe eraldi kirjutama, niipalju "nalja" sai!

Aga kokkuvõtlikult saan öelda, et olen juba praeguseks kuu skooriga rahul. Tänaseks olen kodust mõttetult seisvat kraami maha müünud sel kuul juba 544€ eest, sel aastal kokku aga lausa 1044€ eest! Klirrrrr, kõik läheb säästukassasse! 

Ja tunnistan ausalt, et päris ulme on vaadata, kui palju ASJU on meie ellu aastate jooksul kogunenud, mida me tegelikult (enam) ei vaja või polegi kunagi päris hädatarvilikud olnud. Kasvõi juba kapis tolmu koguvaid jalanõusid on maha müüa vähemalt 5 (loe:VIIS) paari, enamus neist vaid korra või paar kantud või lausa kandmata.  Köögikappidest olen leidnud terve hulga väiksemaid ja suuremaid vidinaid, mis niisama seisavad. Ometi olen ma ju alati olnud hästi säästlik enda arvates, ja shopinguhullust on asi kohe eriti kaugel. 

Muide, üks asi, mille ise kunagi ostsin second hand-poest ja mis paljudele võib tunduda liigne luksus, kuid meie peres on ennast tõestanud kui aasta parim kulutus, on popcorni masin. Jep, lugesite õigesti :D See on ikka ulme, kui suur on hinnavahe kinos ja poes müüdavate popcornipakkide ja ise tehtud popcorni vahel. 0,5kg maisiseemneid maksab siin 1€ ja sellest saab 50 portsu popcorni. Juurde lisandub vaid tilgakese õli ja meelepäraste maitseainete hind, samas kui kinos maksab üks ports 5€. Vahe on peaaegu 250x!!!! Me küll kinos ei käi rohkem kui kord-paar aastas, sest noh, kodus on mugavam, mõnusam ja odavam filme vaadata, aga ka kodus mikrolaineahjus tehtava popcorniga võrreldes on hinnavahe mitmekordne, ning maitsevahe veel suurem. #säästetudeuro
(ps. jah, meil siin võib kinno oma joogi, popkorni ja kasvõi toiduga minna).

Alternatiivina ilmselt paljud kärsatavad kodus potis popcorni, olen ka seda proovinud, aga nüüd masinat kasutades pean tunnistama, et vahe on meeletu - potiga jamamine oli jube, popcorn kõrbes poti põhja ja õli läks ka kordades rohkem, kui popcorni masinas, tulemus oli aga väga nigel. Eriti õnnelik olen muidugi selle üle, et popcornimasina ostsin kasutatuna ja üliodavalt. Täitsa luks diil! Kes ütles, et säästuelu on kehv!

Aga kuidas teil säästuveebruar edeneb?

Second hand võistupakkumine on moodne rahvasport

Nii, tunnistan kohe üles, täna mina jõusaali ei jõudnud! Ei jõudnud eile ka, kuigi reede õhtul oli mul küll tunne, et peale töökat ja hullumeelset (ja seega kahjuks jõusaalivaba) nädalat tuleks kindlasti ennast korralikult jõusaalis välja rabeleda ja seejärel saunas tühjaks higistada.

Aga teate, jõusaalitagi on praeguseks hetkeks tunne, nagu oleksin vähemalt Tartu maratoni läbi teinud! Ma nimelt jõudsin eile järeldusele, et tuleb siiski ka neljandale pereliikmele uued ilmastikukohased jalavarjud hankida. Praegustest saabastest nimelt hakkasid ootamatult varbad välja piiluma. Kuna kannad on siiski veel kaetud ja tegemist on tõelise shopingu-põlguriga, tahtsin proovida tabada kaks kärbest ühe hoobiga. Ehk siis soetada "uued" jalavarjud kohalikust Osta.ee-analoogist. Nii saaks ju valida tõenäoliselt vähekasutatud, kuid hea hinnaga jalavarjud ilma kodust lahkumata, ja lasta need müüjal veel mugavalt endale postkontorisse ka saata. Mõeldud, tehtud!

Või eee... nii lihtsalt see nüüd ka ei läinud! Tuleb välja, et kasutatud saabaste oksjonilt ostmine on tõeline võistlussport ja päris põhjalik pingutus. Jõudsin kahe päeva jooksul teha pakkumisi kuuel oksjonil, kus pakuti sobiva suuruse, väljanägemise ja hinna kombinatsiooniga kaunu. Ja absoluutselt igal oksjonil pakkus keegi viimasel hetkel minu max hinnast üle ja jäin pika ninaga. 

Saate aru, täielik hasart tekkis! Esialgne mõte, et kui näed sobivaid jalanõusid, kukuks kohe pakkuma, eks? Aga ee.. samas ei taha ju teistele huvilistele jalanõusid reeta ja hinda varakkult üles kruvida. Seega hakkasin muudkui pakkumist timmima. Ootasin ära, kuni oksjoni lõpuajani oli jäänud vaid 2 minutit, ja lajatasin siis oma pakkumise, haha, säh teile, võtan ikka võidu koju! Aga võta näpust, selgus, et teisedki pakkujad olid oksjonilehel stardivalmis ja ikka jõudis keegi oma pakkumisega viimasel hetkel minult ostu hammaste vahelt näpsata... Pagan võtaks, kes oleks osanud arvata, et vanad saapad nii populaarsed on?! Nii ma neist muudkui ilma jäin, sest üle maksta ma ka ei kavatsenud.

Igatahes kuuenda sobiva saapapaari juures  ootasin hetkeni, kui oksjoni lõpuni oli jäänud VIIS SEKUNDIT, ja litsusin siis oma pakkumise teele. Pean tunnistama, et selleks hetkeks tundsin ennast juba nii hullumeelsena, et ei oleks üldse imestanud, kui ka sellisel juhul keegi viimasel sekundil minust üle oleks pakkunud 👹

Kokkuvõtteks, peale 2 päeva ebaõnnestunult püüdmist siiski lõpuks näkkas, konksu otsa jäid korralikud nahast saapad õiges suuruses. Hind koos postikuludega tuleb 24€ ja selle maksin kohe ära.  Nüüd ootan ärevusega hinges, kas oli ikka usaldusväärne müüja ja kas saapad jõuavad kiiremas korras kohale. Tuleb tunnistada, et vahepealne hasart võttis lausa higiseks ja adrenaliini lakke!

Muuseas, müüjate profiile uurides jäi silma, et mõni hangeldas lausa igapäevaselt igasuguse kraamiga, tekkis kahtlus, et tegemist polnud sugugi vaid oma pere kasutu kraami maha müümisega. Huvitav, kas peaks isegi sellise äriga tegelema hakkama? Tihemini kirbukal käima, ja kui jäid leide silma jääb, neid siis oksjonile panema? Mis te arvate, kas kõrbeksin kiiresti, või teeniksin mõne eurokese siiski?

Enda kiitmiseks pean veel lisama, et tegelen aktiivselt lubaduste täitmisega:

• olen sel kuul maha müünud juba 41€ eest kasutut kraami
• järgmiseks nädalaks olen kokkulepped ostjatega juba teinud, mis tähendab veel 450€ eest kasutu kraami maha müümist
• oksjonitel on veel 26€ eest kraami, mis ootab huvilisi, hoidke pöialt, et oksjonid korda lähevad!

Mis teie kasutatud asjade oksjonitelt ostmise kohta arvate? Kuidas ülepakkumisi väldite? 

Hale feil ehk mismõttes säästukuu?

Nonii, sõnusingi ära! Ehk nüüd tuleb üks ving ja hala selle kohta, kuidas minu välja kuulutatud #säästukuu kukkus juba esimese kolme päeva jooksul haledalt läbi!

Esimeseks jamaks siis selgus, et noorima pereliikme saapalukk läks katki. Et tegu oli 3 talve vanade saabastega, mis korralikult vatti näinud, igasuguse esteetilise välimuse juba suhteliselt kaotanud ja lisaks ka ebamugavalt väikeseks jäämas, oli ilmselge, et parandada neid ei ole enam mõtet.

Seega seadsime aga sammud kaubandusse, ja jäingi kohe 45€ võrra vaesemaks. Hea uudis muidugi oli see, et saabaste õige hind oli 50€, aga poemüüja andis lahke meelega -10%. Lisaks paistavad olevat piisavalt tugevad saapad, et kesta vähemalt järgmised 3-4 talve.

Lisaks selgus, et olen üks õige pehmo lapsevanem, sest traumeeriva shoppamiselamuse eest tuli väsinud pereliikmele lisaks soetada veel pea 5€ turgutav cappucino. Eks ma teadsin ju varemgi kahjuks, et nii pehmo olen, aga kuna see 5€ oli vanast ajast jäänud kohviku kliendikaardile ootama, siis tegelikult ma seda veebruari eelarvest ei maksnud ja seetõttu väga taga ei nuta. Peresuhted maksavad ju ka midagi. 😇

Lisakuluks oli veel auto päevase parkimise eest 10€. See aga on planeeritud kulu, ja omaette kokkuhoid, sest bussiga asju ajama minnes oleks meil kõikide käikude peale kulunud mitu tundi rohkem aega, ning vähemalt 25€ bussipiletitele, kuna ühistransport on siin kallis lõbu. Naljakas küll, aga autosõit on meie peres #säästetudeuro.

Siis läksime ülejäänud 2 pereliikmega muid asju linna peale ajama, ja mida ma näen - ka nende talvesaapad on omadega täiesti läbi! Ühel kukub kohe tald saabaste küljest ära, ja teisel on lihtsalt saapad nii pragusid täis, et lund ja vett need kindlasti enam väljas ei hoia... Oeh! Revideerisin kodus jalanõudekapid läbi ja leidsin ühed vanad saapad, mis veel kõlbavad asendama tallata saapaid. Tuli lihtsalt uued paelad peale tõmmata ja vetthülgava kaitsekihiga läikima lüüa. Elagu taaskasutus, sest ka nö "uued paelad" olid tegelikult säästetud mõnelt juba minema visatud tennisepaarilt, seega #säästetudeuro

Loodame, et need asendussaapad kestavad veel kuu aega ja pääseme sel hooajal uute saabaste ostmisest. Teise pereliikme praguliste saabaste osas ei oskagi hetkel midagi peale hakata. Teoreetiliselt, kui suurt lörtsi ja vihma ei tule, püsivad varbad enamvähem kuivad ja kuu aja pärast ehk on juba tennise-ilm..

Kõikide asjaajamiste i-le täpiks aga astusime läbi kohalikust raamatukogust, ja tarisime koju hulga kohustuslikke ja mitte-nii-kohustuslikke-aga-väga-põnevaid raamatuid, mis omakorda tähendab ju ka tervet hulka #säästetudeurosid! Soovitan teilegi!

Kokkuvõtlikult, käes on kuu 4. päev, ja veebruari eesmärkidest:

• toidule max 400€ - tänaseks on kulunud juba 149€, ja poes käin sel kuul kindlasti veel 3 korda, mis tähendab, et tuleb midagi radikaalselt muuta oma ostukäitumises, et eesmärki järgida!
• peale regulaarsete maksete (üür, toit, transport, elekter) ühtegi kulutust sel kuul ei tee - kukkusin juba läbi, kuu skoor hetkel 46€ (saapad, vatipadjad) 😡 
• müüa kodust maha kraami vähemalt 500€ eest. Hetkel olen välja pannud kuulutusi lausa 525€ eest, aga ühtegi huvilist pole tekkinud, kahtlustan, et pean hindasid korrigeerima.
• vaadata üle igapäevaste säästunippide nimekiri  - tulemas lähema paari päeva jooksul! Stay tuned!

Säästuboss või tõeline vedamine

Tere esmaspäeva, sõbrad! Loodan, et teil oli suurepärane ja lõõgastav nädalavahetus, ning uude nädalasse astute rõõmuga! Või noh, kui on sinine esmaspäev, siis pigem ikka helesinine 💤

Ma ise tegelikult alustan just tööpäeva, nii et pikalt ei lobise, aga tahtsin teile lihtsalt näidata tõelise säästubossi elu! Nimelt olen terve selle talve koonerdanud ja üritanud varasemate hooaegade talveriietega läbi saada. Lihtsalt, et tagasihoidlikult läbi saada, mitte asjatult raha kulutada, ja olemasolevaid ressursse optimaalselt ära kasutada. Rääkimata siis sellest, et hoiduda shoppamisest, mida ma kohe üldse ei salli.

ERITI ei salli ma muide jalanõude shoppamisest, sest a) mul on mingi väga imelik jalakuju, millele sobivaid jalanõusid lihtsalt ei müüda ja mu süda tilgub verd iga kord, kui pean miljon eurot välja käima jalanõude eest, mis mu jalgu tapavad, ning b) sest jalanõud maksavadki vähemalt miljon, on enamasti täiesti ulme välimusega ja üldse mitte seda nö "investeeringut" väärt, sest ka kalli märgi jalanõud lagunevad minu jalas kosmilise kiirusega. Ma nimelt kasutan neid sihtotstarbeliselt, ehk kõnnin jalanõudega vähemalt 200-300km  kuus. Ja ütlen ausalt, tänapäeva jalanõud ei paista seda otstarvet väga toetavat.

Seega käisin siiani oma 4 talve tagasi üliodavalt ostetud kunstnahast kehvikutega, mis väiksegi lumega vett sisse lasid (ja mitte tilkagi välja), ning eriti nägusad ka välja ei näinud. Lihtsalt lootsin, et saan selle talve veel läbi, ja siis võin auga prügikasti visata ning mitte oma pead vaevata uute jalanõude leidmisega enne järgmist hooaega.. Nagunii on talvel võimalik pimedas tööle minna ja pimedas töölt tulla, nii ei pea tänaval häbenema ka eriti oma käimasid 😂

AGA võta näpust! Hommikul tööle tulles selgus, et minu saabastel kukuvad kohe tallad alt ära, ja lisaks oli tunne, et kõnniksin nagu sokkis tänaval, esimese niiske kohaga olid jalad märjad 👀

Ahastasin juba, et no isegi kui ma tööle kohale jõuan, siis kohju tagasi need jalanõud mind küll enam ei vii, ja töö juures olevate toasussidega praeguse ilmaga kah välja ei kipu. Siis jäi aga silma kontori kõrval asuv secondhand-poekene, astusin sisse ja voilà! Kui kunagi endale sobivaid jalanõusid ei leia, siis seekord jäid kohe sobivad näppu, maksid kõigest 15€ ja vanad saapad võisid sinna samasse poe ukse kõrvale prügikasti rännata!

Uskumatu! Olin oma mõtetes lausa kartnud seda hetke, kui pean mingite uute kallite ja ebamugavate saabaste eest 150€ välja käima. Nii juhtus nimelt minuga eelmisel talvel. Veetsin saapapoodides ligi nädal aega iga oma lõunapausi ja proovisin läbi umbes 798 paari erinevaid saapaid, kuni suure ohkamisega lõpuks ühed kuulsad märgisaapar 150€ eest koju soetasin. Esimesed 3 nädalat lonkasin, sest loomulikult suutsid uued saapad minu jalad katki teha. Järgmised 3 kuud kirusin, sest kallid saapad hakkasid kohe lagunema ja olid libedad ka, ning kevadeks andsin alla ja viisin saapad poodi tagasi - hoolimata suurest hinnast ei suutnud nad isegi ühte hooaega minu jalas vastu pidada, ja uskuge mind, ma olen hoolikas kõndija, mitte mingi saapalõhkuja. Pood võttis sõna lausumata saapad  ja maksis mulle 150€ tagasi, nii et kokkuvõttes ei tohiks ju kurta - sain terve hooaja tasuta peente märgisaabastega käia. Aga tuleb tunnistada, et halb maik jäi siiski juurde. Kui isegi need ei kõlba, kust siis veel minusugune saapad saab? Ei taha viltide või kalossidega käia..

Seega - lõpp hea, kõik hea. 15€ eest usun, et saan oma "uute" saabastega veel järgmiselgi hooajal käia.

Kui teil aga sarnased jamad saabastega ja olete mingi hea lahenduse leidnud, andke teada! Kust teie oma jalanõud soetate, ja kuidas hinna-kvaliteedi suhtega rahul olete?

Kui mõnus kõlin!

Tööpäev oli pikk ja tihe, nii et jõudsin vaevu lõunapausi ajal korra pilgu indeksile ja üksikutele uutele lemmikaktsiatele visata, ja mis ma nägin!

Uus aasta aktsiaturul on ootamatult positiivselt alanud, teist päeva järjest kontodel sinised-rohelised protsendinumbrid ja pudrupotike rahakatlake podiseb hoolega ka dividende toota! Tänase seisuga siis aasta esimesed 7.63€ dividende laekunud. 

Lisaks sain täna jälle kodust ühe vana meie jaoks kasutu eseme maha müüdud, ja rahakotti kukkus selle eest täpselt 8€! Kõlab naeruväärselt? 

Minu jaoks mitte, iga piisake on rahamasina toitmisel arvel! 

Tegemist oli mööblitükiga, mille soetasime (vaese üliõpilase) perre pea 15 aastat tagasi üliodavalt ja oleme seda korduvalt erinevate kodude vahel kolinud. See kõik on oma jälje jätnud ja maha müümise asemel oleksin pidanud ta tõenäoliselt hoopis jäätmejaama sõidutama, mis omakorda oleks hoopis lisakulu mulle tekitanud. Nüüd sai keegi teine endale soodsalt vajaliku mööblieseme ja mina tunnen ennast ka väga keskkonnasõbralikuna.

Milliseid kasutuid asju teil kodus leidub, mida kellelgi teisel võiks vaja minna? Äkki tasuks tolm maha pühkida ja maha ärida, mõelge ise - sel ajal kui need kasutud asjad teil kodus tagumikku laiaks istuvad kasutult tolmu koguvad, peate teie raha teenima, võiks ju vastupidi hoopis?! 

Viskan siinkohal väljakutse - kogu jaanuari kuu jooksul kodust kokku vähemalt 10 eset ja müü maha! Saadud raha eest võid kasvõi Kasvukonto osasid osta, või investly's arveid rahastades mõnusat intressi teenida! Liitintress on imeline!

Ma julgen siinkohal näiteks väita, et isegi paari kuu (liit)intress on juba imeline. Mina isiklikult võiksin minna homme bensiini autosse tankima krediitkaardiga teenitud intressiraha eest! Mõelge, ma pole minutitki selle tankimiskorra jaoks pidanud tööd rügama! 

Tegelikult ma rahamasina poolt toodetud rahasummade ära tarbimist ei propageeri, ja saadan selle raha uuesti uut raha tootma, aga paljas mõte sellisest ise kasvavast rahast on nii magus! 

Kaks kärbest ühe hoobiga - pisikest hädaabipuhvrit pean nagunii igaks juhuks kuskil kättesaadavana hoidma (olen ikkagi ainuke raha teeniv inimene siin leibkonnas) ja 2% intressiga krediitkaardikonto on selleks vägagi sobiv!