Pühapäev, 7. november 2021

1 aasta IBs!

 Hurraaa! 

Ongi minu väike isetoimetav pudrupotike 1-aastane! Mäletan veel nii eredalt seda tunnet, kui 5. novembril 2020 minu IB kontole laekus esimene ülekanne - see suur rõõm, ja see suur hirm, et "MIDA ma ometi nüüd ostma hakkan, millega hakkama olen saanud?!" :D 

Ja siin ta nüüd ongi, minu armas väike tööline, juba üheaastane ning natuke enda luudele lihaseid kogunud! Hirmusid on õnneks tänaseks vähemaks jäänud, ja kuklas on teadmine, et "tasa sõuad, kaugele jõuad!". Aga igapäevaselt ikka kummitavad teemad nagu "mis siis saab, kui", "miks ma seda aktsiat ei ostnud siis kui hea hinnaga oli" ja "miks see ikka niii kaua aega võtab, ma ei saa mitte kunagi rikkaks".. :D 

Samas, see pilt on ju täitsa ilus?! 


Muuseas, just hiljuti kutsusin ka ühe sõbra ka IB kliendiks -  aitasin tal oma OÜ teha, selgitasin detaile, aitasin LHV ja IB konto avada ja isegi esimese aktsia osta. Samas ise magasin maha, et kui oleksin talle oma lingi jaganud, oleksin ka 200$ isegi selle nädalatepikkuse jamamise pealt kontole teeninud.. :( Olge teie targemad!

Kui vaadata tagasi aastatele 2020 ja 2021, on need vist töesti rahaliselt kõige edukamad minu elus olnud -  tehtud sammud on olnud kõige paremateks nurgakivideks tuleviku heaks. Kahju, et selliseid sammu ca 20 aastat tagasi ei julgenud astuda :D (Ok, 20 aastat tagasi oleks piisanud, kui oleks ülilollid sammud tegemata jätnud, oleksin ka paremas kohas praeguseks.. )

Aga olen siiski üliönnelik. Siit saab ainult edasi minna - oma OÜ alt rohkem tunde müüa, kogu raha investeerida, ka eraisikuna teeinutud raha vöimalikult suures summas ettevöttele laenata, ja muudkui edasi püüelda! 

Mul tundub juba endale ka see kergelt uhkeldamisena, aga tunnistan, et nii head aastat ei oodanud ma kohe kindlasti mitte! Kõik need lisakulud (LEI koodi pidin juba Bloombergis uuendama näiteks!) ja ettevõtte raamatupidamine (ostsin Pilvebüroolt raamatupidamise kohta öpiku, ning teen raamatupidamist ise Äriregistri earveldajas, väga mönus ja odav programm, esimene aasta veel täitsa tasuta kah!)  jms on tõesti seda väärt olnud. Loomulikult ei ole mul ju mingeid garantiisid, et järgmine 12 kuud sama (vöi pooltki nii) edukad tulevad, aga seepärast olen ka väga konservatiivse strateegia valinud - siiani 70% rahast dividendiaristokraatide ja dividendikuningate alla pannud.  On olnud ka paar riskantsemat ostu, ja möned kehvad ajastused, nii et möni aktsia on portfellis hetkel mitmeid sadu eurosid miinuses, aga eks needki on ju justnimelt öppetunnid! Siin aitabki ainult ootamine, strateegiline mötlemine ja kannatlikkus, nii need sendid vaikselt eurodeks kokku veerevad. Juba ainuüksi dividendide näol olen juba üle 430€ selle aastaga teeninud!

Mis siis järgmiseks sammuks? Ilmselt tuleks üle vaadata, kuidas minu dividendi-potikene toimetab. Kui vötsin praegu kuise graafiku ette, siis trend on muidugi suurepärane! 
See trend on üsna loogiline muidugi, sest olen stabiilselt iga kuu mingi summa eest aktsiaid juurde ostnud. Seda kavatsen muidugi laias laastus nüüd jätkata veel mönda aega. Küll aga oleks nüüd vaja lisada veel see vaade, et iga kuu laekuv dividendide summa suhtliselt stabiilselt sama suur oleks, et ühel päeval siis sellest endale näiteks väljamakseid tegema hakata. Et siis palgatöö tegemise asemel vaid rantjee elu nautida saaks. Täna muidugi tundub aga, et pean praeguse portfelli selleks veel vähemalt 10-kordistama ja see saab kindlasti veel pikk tee olema, sest noh, kogu konservatiivsuses Teslat ja bitcoini mu portfelli jöudnud ei ole, nagu arvata vöitegi. Sellegipoolest on mul lausa natuke raske uskudagi, et mu portfellike on juba väärt üle 50K euro!!! Milline imeline verstapost on saavutatud!

2022. aastal vöiks muidugi ägedaid verstaposte veel hulgi tulla. Nii imeline oleks, kui saaks kohe 3-kordistada selle portfelli, aga noh, ka kahekordistamine oleks ilmselt super! Küll aga on mul tunne, et selleks tuleb päris drastilisi samme ette vötta. 
Möned mötted, mis teha vöiks:
  • pensioni 2. sammas ka siia portfelli tuua - see oleks selles möttes hea möte, et mul on juba päris kopsakas tööandja poolt kogutud, aga hetkel "lukus" olev pensionisammas ühes teises riigis. Seda täna välja vötta ei saa, küll aga hakatakse ca 20 aasta pärast seda mulle röömuga maksma üsna kopsakas summas (muidugi juhul, kui ma üldse nii kaua elan, kui mitte, pärivad järeltulijad). Ehk siis vanuripölve pension saab juba üsna okei olema ilmselt. Kui 2. samba välja vötaksin ja siia portfelli tooksin, maksaksin küll 20% tulumaksuks, aga saaksin lisada powerit praegusele porfellile, mis vöimaldaks mul varem palgatöölt ära tulla ja ka natuke elada, mitte ainult vanuripölve oodata. 
  • OÜ alt vöimalikult palju konsultatsiooni müüa - väljavaated on tegelikult väga head, praegu paistab minu püsikliendil mulle tööd hulgi jaguma, pöhimure ongi see, et ise olen laisk olnud ja liiga vähe tunde teinud, mida arveldada. Siin saaks sissetuleku vähemalt 2x suuremaks ajada, kui ise pingutaks. Viimase aasta jookul on motivatsioon endal olnud kuidagi liiga köikuv ja energia läinud igale poole valedesse kohtadesse. Lisaks vöiks ju hoopis juurde otsida möni uus klient, kellele oma teenuseid kallimalt müüa - praeguse pöhikliendi käest saadav tunnitasu on mul nimelt turu alumises otsas, ja seda kergitada pole plaanis, sest see on nii mugav töökoht mulle, ja ma olen väga kehv müügimees ning läbirääkimiste pidaja. Lihtsam on vaadata, kas leian möne kliendi juurde, kellelt rohkem kasseerida.
  • Palk. Lisaks konsultatsioonitöödele on mul stabiilne pöhitöökoht, kust saan igakuise sissetuleku, mille abil maksan arveid, teen kodus remonti ja ostan toidu lauale. Üldiselt olen iga uue töökohaga saanud ka parema palga, aga koroona-ajal sattusin kehva olukorda, tegin ühe-kaks lolli sammu, ja sain uue töökoha oluliselt madalama palgaga, kui varem. Iseenesest on palk endiselt nii körge, et tänu astmelisele tulumaksule märkas seda vahet rahakotis riik oluliselt rohkem, kui mina ise, kuid sellegipoolest kavatsen järgmisel palgaläbirääkimisel, mis vötab aset 2022. aasta esimeses kvartalis, oma palka oluliselt suuremaks rääkida. Ja seda mitte lootuses, et oma pangakontol oluliselt suuremat summat näeksin, vaid hoopis selleks, et siis küsida lisaks, et saaksin tööajas "alla minna", st hakata edaspidi töötama palgatööl vaid max 75% täistööajast. See vöimaldaks, et rahakotti jääb endiselt ca sama suur summa, kui enne, kuid vaba aega tekiks ametlikult oluliselt juurde - mis omakorda vöimaldaks oma OÜ alt rohkem töötada, vöi kasvöi aktsiatega kauplemisega jms tegelema hakata. 
  • Säästa suurem osa igakuistest sissetulekutest. Ma ei ole ammu oma netoväärtuse tabelit siia välja vist toonud, aga mul tundub, et olukord on ikka päris hull viimasel ajal - ma kulutan oluliselt rohkem, kui peaks! Minu sissetulekud on viimastel kuudel (küll ajutiselt) oluliselt suurenenud, kuid säästmise asemel tundub köik raha kuskile ära kaduvat.
    Kaks köige suuremad raharöövlit tunduvad olevat söök ja kodu remont. Kodu remont on osaliselt küll väga möistlik ja vajalik, et kinnisvara väärtust oluliselt tösta, samas ei ole ma üldse kindel, kas mu kodu lähema aasta jooksul üldse müüki lähebki? Kui ei lähe, siis on üsna möttetu remondi löpetamisega kiirustada - teatavasti köik, mida kasutatakse, ka kulub, ja kulunud remondiga kinnisvara on kindlasti vähem väärt, kui värske remondiga kinnisvara. Ehk siis siin tuleks hoolega järele möelda, kuidas seda asja ajastada - samas ei tahaks riskida ka olukorraga, kus kevadel saaks kiiresti ja hea hinnaga kinnisvara maha müüa, kui oleks remondi ära löpetanud.. Möttekoht, aga ilmselt pean siiski tasapisi katsuma kevadeks köik ära löpetada, et mitte endale ise tobedat auku kaevata. Tänavune kevad, suvi ja sügis näitas MEELETULT kuuma kinnisvaraturgu, ja ei tahaks mitte kuidagi rongist maha jääda, kui see peaks niimoodi jätkuma lähema 1-2 aasta jooksul.
    Teine asi siis toit, mis on söna otseses möttes kulu ja luksus, mille puhul peaksin oma käitumise jälle hoolega üle vaatama. Millegipärast on viimasel ajal hirmus komme köigile tahtmistele kergelt järgi anda, ja isegi kui toitu ära viskama pole pidanud, siis tegelikult ei sure ma ka ära, kui natuke oluliselt vähem luksuslikult sööks, vöi söna otseses möttes nö madalama kvaliteediga toodeid vms eelistaks. Okei, loomalihafileest ma just nagunii ei toitu, aga igasuguseid snäkke ja delikatesse ei ole ka igapäevaselt vaja, rohkem juurikaid jms toidulaual oleks tervislikum ja odavam igal juhul.
    Kolmandaks metsikuks raharöövliks meil siin on loomulikult elekter, nagu ilmselt paljudel leibkondadel täna. Olen töesti köik vöimalikud energiatarbijad välja lülitanud, vöi energiasäästlikuma vastu välja vahetanud, aga midagi pole teha, igapäevaselt kulub meil lihtlabasele eksisteerimisele ikka vähemalt 40-50 kWh (söltub, kas pesta ja kuivatada pesu vöi mitte). Hetkel hakkab tunduma, et tuleks pesukuivati kinni teipida ja selle asemel hoopis hakata pesu jälle kenasti kuivatusrestile riputama. Tüütu küll, aga kindlasti majanduslikult palju möistlikum!  
    • Optimeerida püsikulutused - nende all mötlen siis igasuguseid püsitellimusi. Igakuiselt maksan ma: 
      • Spotify (see on uus luksus, ja terve pere peale ainult 1 kulutus, ma ise elaks parema meelega ilma, aga noh, pereliikmed.. ) - 11€/kuu
      • lemmikloomakindlustus - seda just uuendasin aastaks, ja ajasin näpuga järge, et ei maksaks kuidagi rohkem, kui hädavajalik. Kuna elame riigis, kus loomaarsti teenused aga on kulla hinnaga, siis hetkel on see pigem hädavajalik, tulevikus vaatame üle. 33€/kuu
      • tervise-, ravi- ja laenukindlustus - olen vötnud sellise madalama otsa väärtusega lahenduse, mis ei ole väga kasumlik, kui minuga peaks midagi juhtuma, aga abiks ikka, ja kuna ravijärjekorrad on meeletud meil siin, on pigem lootust, et kui arstiabi vaja vöi uuringuid, siis kindlustuse abil peaks kiiremini löögile saama, 45 €/kuu
      • kodukindlustus - no parem karta, kui kahetseda. Sisaldab ka reisikindlutust (ehkki noh, ega me ju tegelikult ei reisi, kui kohustuslik Eestis käik välja arvata) - 70 €/kuu
      • töötukindlustus - tänu sellele saan tervisekindlustuse VIST natuke odavamalt, kui ilma saaks, seetõttu olen hoidnud. Küll aga on viimasel ajal tunne, et see on suhteliselt möttetu kulu, sest töötuks jäämist minu alal praktiliselt karta pole, ja kui peaks olema, siis on mul juba oma ettevötte, mille arendamiseks jääkski rohkem aega, kui töötus peaks tabama. Küll aga pean seda niikaua siiski maksma, kui olen leidnud parema tervisekindlustuse, seega hetkel veel jätkan. 36 €/kuu.
      • auto kohustuslik kindlustus - no selleta ju lihtsalt ei saa, kui just autot maha müüa ei taha, ja ma hetkel ei taha. Auto ostsin odava, hoian seda nagu silmatera ning söidan sama autoga 15 a jutti, nii et sedamoodi autot kasutades  on see ikka oluliselt odavam, kui rentimine siin meie kandis. Seega ei pääse, kohustuslik autokindlustus 5€/kuu (tegelikult vist vähem, aga ümardame.. ).
      • kodukulud - elekter, vesi, prügi, internet, laenuintress - kõik on minimaalseks viidud.
    • Optimeerida jooksvad kulutused - siin saab küll ilmselgelt rohkem varieerida. Toit - süüa odavamalt saan kindlasti ning lisaks jahtida rohkem allahindlusi. Riided - ostsin sel sügisel üle mitme aasta väga palju uusi riideid endale, nüüd tuleks kompensatsiooniks riidekapist hulk olemasolevaid (aga mittesobivaid) asju kas üritada maha müüa vöi vähemalt taaskasutusse viia. Reisid - nii väga tahaks üle 5 a soojale maale minna, aga arvan, et tuleks see tahtmine sel talvel siiski alla suruda.
Rohkem ideesid hetkel ei olegi, mille arvelt jälle saaks kulutusi vähendada. On teil möni möte?
Seda nimekirja vaadates tundub mulle, et tuleks ikkagi pöhiaur panna konsultatsioonitundidele, et oma sissetulekuid suurendada.. Mis teie soovitaksite?


Laupäev, 4. september 2021

10-kuune beebi!

On ju ikka kombeks beebide minisünnipäevasid tähistada, eks? Seda teevad minu meelest päris paljud noored (ja mitte nii noored) lapsevanemad, ja näiteks ka lemmikloomaomanikud. Ise ma olen nii vana ja laisk (ja teiste prioriteetidega), et päris iga kuu ei viitsiks mitte midagi tähistada. Lemmikloomade sünnipäevad unustan üldiselt ära (ja nad ei pahanda üldse õnneks), ja ühtegi muud beebit majapidamises ei ole. 


Küll aga tuli mul täna meelde, et täna on ju ometi minu ettevõtte IB-konto  KÜMNE KUU sünnipäev! Uskumatu, veel 2 aastat tagasi ei eksisteerinud minu maailmas sellist asja nagu ettevõtte investeerimisportfell. Eraisikuna olin siis küll juba mönda aega varbaid börsirabalaugastes leotanud. Aga kui aasta tagasi avastasin, et ettevõtte alt haltuura tegemisest on tekkinud kenakene rahasumma kontole, tundus, et on aeg asja tõsiselt võtma hakata! 

Nii siis hakkasingi asjaga pihta. Esialgu sai hoolega loetud internetiavarustest kasulikku infot. Eriti kiidan siin Pilvebüroo blogi, hullult kasulik koht! Lisaks siis arvutasin ja arutasin, kalkuleerisin üht ja teistpidi, ja jõudsin üha tugevamale arusaamisele, et on tagumine aeg ka oma eraisiku portfell võimalikult ära likvideerida ja enamus rahast ettevõtte all hoopis börsile viia.

Alustasin siis IB-konto loomisega, ja täpselt 4. novembril laekus minu IB-kontole esimene deposiit! Ohh, kui hirmus tunne see oli :)) Ja IB-portaali öppimiskurv ei ole sugugi mitte naljaasi, ütlen ausalt! Aga kalkuleerisin, mis ma kalkuleerisin, mustad numbrid valgel paberil väitsid kindlalt, et tuleb oma hirm alla suruda ja asi ära teha, mugavustsoonist välja hüpata ja õppima hakata. Etteruttavalt võin öelda, et IB-portaali ja treideri tööjaama ja äpi kasutamist õpin tänaseni! Ikka on nii, et tuleb vajalikke funktsionaalsusi otsida, ja tihtipeale leian palju rohkem, kui oskan kasutadagi. Aga põhifunktsionaalsused on selged - raha oskan deponeerida, valuutat oskan vahetada, aktsiaid oskan osta! Tasapisi hakkab selgeks ka saama, kuidas endale portfelli tervisest ülevaade saada, ja näiteks tulude ning kulude aruannet genereerida. 

Aga mis ikka pikalt heietada, näitan hoopis pilte. 

Kui vaadata Time-Weighted Return ehk ajaliselt kaalutud tootlust, siis selleks on  (aegade algusest) eilse seisuga 11.74%. 
NB - pildil need D-tähed on siis raha kontole lisamine (deposit). Nagu näete, siis üritan pidevalt midagi ikka portfelli juurde saata. Sambakesed on siis portfelli NAV ehk puhasväärtus iga kuus lõpus, ning looklev joon siis tootlus (%).

Lisan juurde ka graafi, kus Money-Weighted Return, mis on selle 10 kuuga lausa 15.6%, aga ma tegelikult pigem fokusseerin ajaliselt kaalutud tootlusele. Minu meelest on see siiski reaalsem ja minu jaoks lihtsamini möistetav. 


Kuidas targemad selgitavad, millal kumba tootlust jälgima peaks?

Kui vaadata, mis minu portfellis kõige paremad paisutajad on olnud, siis on vaatepilt põnev. Ütlen kohe ära, et minu esialgne strateegia IB-kontoga pidi olema "dividendimiinivälja tekitamine", ehk siis plaan oli osta pidevalt stabiilseid dividendimaksjaid, kellel pikaajaline ajalugu ja stabiilne dividendikasv. Nii siis üritan ehitada portfelli, mis igal kuul dividende sisse toob.
Kuna aga dividenditootluse määr sellistel stabiilsetel aktsiatel kipub suht madal olema, siis mul hinges muidugi ikka alati kripeldab, et "aga kui võtaks lisaks ka.. ". Ja neil hetkedel siis muidugi olen teinud igasuguseid huvitavaid otsuseid, näiteks ostnud Berhshiret, Apple't ja mingeid potentsiaalseid kasvuaktsiaid, mis 50:60 töenäosusega kas töusevad nagu kosmoseraketid vöi jätavad järele ainult hägusa tolmusaba nagu komeedid.. (minu portfellis siis reeglipäraselt see teine variant). 


Ja üllatus-üllatus, minu portfelli paisutajateks ongi siis osutunud hoopis need nõrkushetkedele ostetud jokkerid! Parim on siis (vast ootuspäraselt) olnud onu Buffeti BRK B, mida esialgu ostsin pisut kaheldes, kuid tänaseks siis juba üle neljandiku oma hinnast juurde kasvatanud mulle. 
Aga kõige põnevam selle pildi juures on see, et -> kes oleks osanud oodata, et USDiga IB-s hoopis teenida saab?! Ma isegi ei ole ju valuutavahetust kuidagi täppisvahetada üritanud, vaid seda teinud lihtsalt siis, kui soov jälle midagi osta.  LHVga valuutavahetusvalust pääsemise üle olin niisamagi õnnelik, aga seda enam rõõmustan nüüd, kui tuleb välja, et valuutavahetus kui selline ise ka mu portfelli kasvatanud on! 

Aga selline vaatepilt paneb tegelikult ka mõtlema natuke strateegia üle. Kas peaksin tegema endaga kokkuleppe, et näiteks 50:50 jagan portfelli sissemaksed dividendiaktsiate ja kasvuaktsiate vahel, et oleks meelerahu ja tunneks, et ei tulista endale jalga dividendi-kinnisideega? Või kuidas edasi minna?
Pilk minu portfelli hiljutisele dividendiinfole ütleb, et selgi aastal on tulemas nii üht kui teist veel (ja kui veel oste teha regulaarselt iga kuu, siis seegi pilt paraneb ehk):



Dividendid mulle väga meeldivad, eriti kui nad pidevalt igakuist rahavoogu tekitavad, mille eest jälle uusi aktsiaid osta saaks. Samas need summad on siiani suht väikesed, ja kasvuaktsiad on olnud niivõrd paremad töölised. Mis teie arvate, kuidas peaks neid allokeerimisi tegema?

Üldiselt aga, aitab lobast! Lähen nüüd tagasi oma seitsme kriimsilma-ameti juurde, ja katsun natuke raha ikka jälle juurde teenida, see portfelli paisutamine on täielik hasartmäng ma ütlen! Kui juba hamba verele saanud, siis tahaks muudkui aga hagu juurde anda. Eriti kui pangakontol tegelikult meelerahufond kuude viisi tolmu kogub, aga.. ei! Targemad ütlevad önneks, et parem karta kui kahetseda, nii et tuleb lihtsalt katsuda rohkem tööd teha, et meelerahufond meelerahufondiks jääks ja samas portflel ikka sissemaksete üle röömustada saaks.

Pühapäev, 22. august 2021

No kaua ma pean veel tööl käima?!

 Küll on nädalavahetus mõnus! Arvestades, et töötan hetkel suhteliselt 3 koha peal, siis saan iga päevaga üha enam aru, KUI väga ma ikka igatsen finantsvabadust, ja lihtsalt puhkust. Loodan, et saan seda ikka varsti nautida, enne kui suurest ületöötamisest lusika nurka viskan.. 

Kui ma 2015.-2016. aastatel lugesin sellisest imeasjast, nagu rahamasin, mis ise raha teeks minu eest, ei suutnud ma oma silmi ja kõrvu uskuda. Olin peaaegu NELI kümnendit siin maamunal elanud ilmselges vaimupimeduses!!! Samas, kui tõde kuulutasid sellised tüübid, kes olid juba kahekümneselt kes sajatuhandenäriks, kes miljonäriks saanud ja lubasid, et kolmekümneselt või hiljemalt neljakümneselt ootab neid ees FIRE (ei, mitte põrgutules põlemine, vaid Financial Independence, Retire Early).. 

Njah, tuleb tunnistada, et sattusin paanikasse, kuidas ma sellise asja olen oma elus maha maganud? Et tavaline inimene, kes palgatöölisena elab, ei peagi orav-rattas-üheksast-viieni-ja-nii-viiskümmend-aastat-jutti elu elama?! Sukeldusin blogimaailma ja leidsin FIRE-inimesi igast mastist - kellel muudkui ärid lendasid nagu Eloni kosmoselaevad tähistaevas ja teenisid neile kulda ja karda, kuid ka neid, kes keskmise palga igakuiselt koju tõid, ja siis taarat korjasid ning nöudepesumasina tablette poolitasid, et ikka maksimeerida igakuist säästusummat, mis portfelli raha teenima läks. Ja leidsin igasuguseid kalkulaatoreid, mille abil sai ise proovida, kui kaua ja kui palju peaks säästma, et lõpuks ise ka sinna tõotatud FIRE-maale jõuaks. Tundus kättesaamatu ja noh, et ilmselt peaks ime juhtuma, et tegelikult ka ise sellega hakkama saaksin. Imedesse ma ei usu, aga samas fomo on mul suur, nii et otsustasin, et ainuke, mida hiljem kahetsen, on ilmselt see, et ma juba varem ei alustanud. 

Niisiis otsisin 2016. aastal oma säästud kokku ja hakkasin igatpidi optimeerima. Müüsin kodust maha kõik, mida eluks vajalikuks ei pidanud. Esialgu tundus, et seda pole palju, sest olin ju üürikorterist üürikorterisse kolinud pidevalt, aga siiski leidus ühtteist, mis sai maha müüa. Lisaks vaatasin oma igakuise eelarve üle ja kiskusin välja kõik kulutused, mis vähegi sain. õnneks oli mul igakuiselt kulutused alati kirja pandud, nii et üsna lihtne leida mõttetuid rahasöödikuid. Ka toidulaua vaatasin üle näiteks, nii palju kui see 4-6 liikmelise pere puhul võimalik. Sellegipoolest tundus, et saan väga vähe säästa, ja kuna elasin kohaliku kinnisvaraturu sunnil hirmkallites üürikorterites, siis igakuisest 50%-säästuklubist võisin vaid unistada, olles pere ainus rahateenija. Mingil hetkel aga suutsin siiski suurte säästuprogrammide abil lausa 37% säästa! 1. jaanuaril 2016 olid mul ikka väga lennukad plaanid:

Kahjuks ei olnud ma tol ajal väga täpne, kas see 100K ja 1000K € peaks olema siis kõik kuskil sukasääres sulas, aktsiates, või võib ka näiteks igasugused pensionisambad ja kinnisvara väärtuse selle sisse lugeda. 2 aastaga 100K eurot tundub praegugi väga väga lennukas soov, ma pean tunnistama. Eriti, kui vaadata oma ajaloolisse puhasväärtuse excelisse, siis tuleb sealt välja, et kõige varasema puhasväärtuse välja arvutamise olen teinud 30. aprillil 2016. Tol hetkel oli minu puhasväärtuseks (kõik varad-kõik võlad) 17952€. Samas, kui edasi kerida kuupäeva, siis üllatuslikult vahib mulle 31.12.2018. lahtrist vasta - uskuge või mitte - 98274€! Natuke jäi küll puudu 100K, aga kui nii vaadata, siis tegelikult ju saavutasingi peaaegu oma eesmärgi! Siinkohal olen ikka väga uhke, arvestades, et enamus oma säästetust lükkasin dets. 2017-dets 2018. a perioodil kõik börsile, mis korralikult selle peale langes.. :) 

2016. aastal seadsin eesmärgiks, et 2028. a peaks mul olema 1M eur, et 15 a varem pensionile minna. Erinevate riikide reeglite kohaselt peaksin ametlikult minema pensionile kuskil 2044/2046. aastatel, selleks ajaks olen siis auga välja teeninud mingi pisikese vanaduspensioni (isegi kui see peaks kokku lapitama mitme riigi hoiupörsast). Nüüd siis, keerame ajaseierit 4 aastat edasi, ja minu ponnistused peaks olema korralikult teel siis 1miljoni euro poole?! Kuidas on lood tegelikult, ja üleüldse, kas mul ongi vaja 1 miljonit € pangakontole, et saaks ometi lõpetada tööl käimise? Või jääb sellest hoopis väheks? Kuidas arvutada, millal ma siis ka FIRE olen?! 

Kõigepealt - olen teinud puhasväärtuse arvutamises väikeseid muudatusi. Esiteks, lisasin juurde oma sambad (2018. aasta väljavöte oleks vast üle 110K olnud, kui oleks sambad ka sisse pannud). Sest noh, need peaks ka ikkagi olema see raha, mida saan teatud vanusest kasutama ja kamandama hakata, praeguste pensionireformide reeglite kohaselt siis osaliselt ühe summana, osaliselt min 5a väljamaksetena vanuses 55-70 umbes.. Loodame, et ma nii kaua ikka elan.  Teiseks olen vahepeal ostnud maja ja võtnud mitu laenu, kui 2018. aastal olin absoluutelt võlavaba. Kinnisvaraturg aga on siin viimastel aastatel hästi huvitavaid pöördeid teinud, nii et kui minu kodulaenu saldo on hetkel ca 390K€, siis kinnisvara praeguseks minimaalseks väärtuseks panin 590K€ ja usun, et olin väga konservatiivne (arvestades tehtud kapitaalremonti ja samaväärsete naabermajade hiljutisi müügihindasid).  Kõiki neid vangerdusi arvestades on juulikuu seisuga minu puhasväärtus - paramparaaa- 393785€. Miljonieesmärgini minna on veel 7 aastat ja 4 kuud ehk 2678 päeva ehk.. kes see ikka nii täpset arvet peab..? Kuussada kuus tuhat kakssada viisteist eurot, ehk keskmiselt 226 eurot on vaja iga päev järgmise 7 aasta jooksul juurde tekitada. Seda on palju.. Samas, kui ma teeksin 7 päeva nädalas 6h tööd oma praeguse haltuura-tunnitasuga, teeniksin selle ilma mingi portfellita sisse. Ilmselge on, et päris nii töökas ma aga ei ole. Kui mitte midagi muud kui palgatööd teeks, aga suudaks sellest 50% säästa, siis teeniksin järgmise 7 aastaga 175Keurot portfelli.. Arvuta, kuidas tahad, aga eesmärgist on palju veel väga puudu ja püksirihma niipea lödvaks lasta ei saa! 😭

Aga kuidas ma siis tean, kui palju üldse raha vaja on portfelli, et saaks lõpuks jalad seinale visata? On mul üldse seda milli vaja niiväga? Ei, ma ei mõtle, et tahaks elada nagu naftasheik, luksusjahtidel cavat ja domperignoni juua iga päev (noh, sellega on lihtne, ma karsklane ja kardan merd nagu tuld 🤷‍♀️). Aga tahaks, et minu igapäevased kulud nagu eluase, toit, internet, transport, lemmiklooma toit, kindlustus, kehakatted ja mõni lihtsam hobi, oleks portfelli poolt kaetud, ükskõik, kui kaua ma siis peaks elama ja kas üldse kunagi pensioni saama või mitte. Oletame, et selliseks kuluks võiks olla 2000€ kuus. Kõige populaarsemaks tundub olevat 4%-reegel, mis siis võtab aluseks aktsiabörsi viimase 100 aasta käitumise, ja väidab, et kui aktsia- ja fondiportfellist iga aasta max 4% välja võtta, siis peaks see Sind ära toitma ükskõik kui kaua. St portfell  peab vastu börsikõikumistele ja suudab aastakümnete lõikes toota vähemalt 4% ilma, et peaksid muretsema, et ühel päeval raha otsas on. 

Oletame siis, et 2000€ kuus võimaldab mul okeilt ära elada elu lõpuni. 2000*12/0.04 = 600 000 €. See 600K€ on siis puhas finantsportfell, mille sisse võibolla mööndustega saaks arvestada ka sambad, aga kindlasti mitte maja või korterit, sest noh, tükikest korterit iga aasta maha müüma ju ei hakka, et saaks kassile toitu ja endale internetti koju osta? Kui maja välja arvestada, siis on mu noteeritud ja noteerimata portfell ja sambad täna kokku summas 218 636€. See on kõigest kolmandik summast, mida mul vaja, et 4% reegel mind ära toidaks. Samas on see siiski üsna rõõmustav uudis, sest - oletame, et ma müün ka oma maja vahepeal maha ja kolin odavamale pinnale, ning säästan lähemate aastate jooksul vähemalt 2000€ kuus, millal ma vöiks siis selle raha kokku saada?

Häkkisin excelis ringi, panin praeguseks stardikapitaliks 210000€ ja proovisin, et kui ma edaspidi 2000€ kuus säästan, siis ilma mingi liitintressi maagiata saan ma juba 16 aasta jooksul kokku 600K€. See on siis ee... aastaks 2037, ehk siis pea ca 8-9 a enne ametlikku pensioniiga. Ja pensioniea vöiks siis suhteliselt kröösusena elada. Kui aga loota, et börs näiteks 7% teenib lisaks minu säästmisele, vöiks see aeg max 8 aastat olla, enne kui rantjeena elama vöiks hakata, jne.. Ohjah. Ma niiväga tahaks, et saaksin juba 4a pärast "pensionile" minna. Arvuta, kuidas arvutad, muud ikka üle ei jää, kui ilusa pühapäeva puhul minna haltuurat tegema, et portfelli pärmi lisada! 




Laupäev, 21. august 2021

Ettevötta vöi mitte ettevötta

Hunt Kriimsilmal oli vist 9 ametit? Ma pidevalt üritan enda rahavoogude suurendamise eesmärgil ka nö ameteid juurde tekitada. Kunagi tegin selleks näiteks tõlketööd, käisin õhtuti peale kontoritööd poodides kaupa ladumas ja kassas kaupa piiksutamas, kirjutasin riigiametitele projekte, mille läbi viimise eest sain endale ka nö väikese töötasu ette näha jne jne. Tegelikult aga töötan IT-alal, ja ilmselgelt oleks sellel alal ka haltuura tegemine majanduslikult kõige tasuvam, samas ei pruugi mu "põhitööandjale" see väga meeldida. Nii et minu üritused on vahel edukamad, enamjaolt aga vähemedukad olnud. Siiski tekkis juba üle 10 a tagasi vajadus enda OÜ asutada, et ikka legaalsel moel oleks võimalik oma Kriimsilma-tegevusi toimetada. 

See oma OÜ asutamine ja omamine on päris huvitav. 2011. a jaanuarist hakati lubama ilma sissemakseta ettevõtte asutamist, ja sellest saadik on olnud võimalik ka kõik asjatoimetused digitaalselt korda ajada. 

Niisiis, asutasin ettevõtte, selle eest tuli tasuda 187€ riigilõivu, mille kandsin kohe ettevõtte kuludesse, ja sain nö esimesest firma sissetulekust maha arvestada. Järgmised aastad siis ettevõte vaikselt tiksus. Haltuuraotsi sattus mulle vähe, ja juba ettevõtte kassas olev papp tiksus mingil hetkel vaikselt kommunikatsioonikulude jms asjade peale ära, sest midagi targemat ma selle kassaga teha tollal ei osanud. Mingeid kulutusi tegelikult ettevõttel nagu rohkem polnudki, sest raamatupidamise sai ka põlve otsas ära teha ja kord aastas maksuametile aastaaruande tegemisega saab 30 minutiga ise ka hakkama. Ühel hetkel taipasin küll, et tegelikult oleks võinud ettevõtte alt raha kasvama panna, aga selleks hetkeks oli kassas kõigest 15€ ja see läks siis Mintosesse sente juurde veeretama. 

Õnneks paar aastat tagasi kukkus ka minusugusele magavale kanale järsku üks viljaseeme noka vahele ja ega ma seda siis kohe ära ei söönud, pistsin hellalt mulda ja katsun aegajalt kastagi! Minu ettevõttele tekkis klient, kellel aegajalt vaja osta minu konsultatsiooni. Tunnihind on tegelikult turu madalamas otsas, aga olen sellega rahul, sest ühtegi pingutust mul ka pole vaja teha, et tööd juurde saada, teen, palju on ja palju jaksan, ning esitan igakuiselt arveid. Kuna põlve otsas enam raamatupidamist ei viitsi teha, siis tekkis ka kohe uus "kulu" - e-arveldaja, mille abil lihtsalt arveid esitada ja arvet pidada, et palju ettevõttesse manti kokku kandnud olen! Ok, tegelikult on nii, et esimesed 12 kuud pole ma e-arveldaja eest midagi maksnud, aga väga mugav on see küll, nii et jään peale ka edaspidi kasutajaks ja kuna mul ka edaspidi ilmselt igakuiste kannete arv jääb vahemikku 0-10, siis jääb ka nüüd see kulu minimaalseks (5€+KM). 


E-arveldajaga olen tõesti rahul, kes ütles, et tasuta lõunaid ei ole. 

Nii kui ettevõttesse nüüd mingigi rahavoog tekkis, otsustasin selle raha kohe kasvama panna. Ja ka oma eraisiku investeeringud nüüd hoopis ettevõtte alla viia, sest noh - optimaalsem! Kuna ettevõtte raha investeerimiseks ka LEI koodi vaja, siis selle kulutuse optimeerimiseks on tasunud ettevõtte portfell võimalikult suureks paistuda. 

Niisiis, esimese 10 a jooksul on olnud kulud mu ettevõttele:

  • asutamiskulu 187€
  • LEI kood Bloombergis, esimene aasta 55€
  • riigilõiv põhikirja muutmiseks osakapitali sissemaksmisel 18€

Lisaks maksab mu ettevõte kinni minu mobiiliarved iga kuu - 3€ kuus - seda maksaksin ka eraisikuna niikuinii, nii et see on tegelikult puhas boonus.

Arvelduskonto LHVs on tasuta. Pangakaarti pole ettevõttele vaja, sest noh, milleks. Mul pole eraisikunagi LHV pangakaarti. Siis, kui ettevõtte asju ajan, kasutan täpselt sama internetti, mida eraisikunagi, nii et tegelikult vöiks vast boonusena ka selle ettevõtte alt kinni maksta. Samas on see summa nii väike, ja kogu boonus oleks see, et eraisikuna saaksin siis 30€ kuus rohkem ettevõttele omaniku laenu anda.. 🤷‍♀️

Esimese 10 a jooksul on olnud mu ettevõtte sissetulekud:

  • müüdud teenust paarikümne tuhande euro eest. Teenuse osutamisel mul erilisi kulusid pole olnud, sest olen saanud teenust pakkuda isiklikke töövahendeid (loe: arvutit ja kodust internetti) kasutades. 
  • Kui aga ettevõtte alt investeerimisega hamba veriseks sain, siis tundus, et see teenuse pakkumine on jube aeglane - rahavoog nii kõhnake. Seega otsustasin lisaks maksimeerida eraisikuna võimalikud rahavood ettevõttesse. Kuigi osakapitali sisse maksmise kohustust ei ole enne, kui tegelikult ettevõttest dividende välja tahaks võtta, oli see siiski esimene ideaalne võimalus ettevõttele raha investeerimiseks anda. Seega tegin ära 2500€ osakapitali sissemakse (selle eest siis ka kulutus 18€ riigilõivuks põhikirja muutmisel) ja sain ettevõttesse korraliku summa juurde, investeerimiseks.
  • Aeg läheb edasi, vahepeal on teenuse pakkumist vähem ja raha tuleb sisse vähem, aga investeerida ikka tahaks. Seega otsustasin igakuise eraisikuna säästetava summa panna ettevõttesse kui omaniku laenu, 0% intressiga. Ka see tehing on mulle igati kasulik, sest elan riigis, kus eraisikuna tuleb kapitalilt teenitud kasumilt maksta kas a) 30% tulumaksu kogu tulult, ilma kulusid maha arvestamata, või b) x% kogu investeeringutesummalt igakuiselt, st ka juhul, kui investeering peaks täiega miinuses olema ja mingit kasumit saanud ei olegi. Kuna x on õnneks üsna väike, praegu näiteks 0.4%, siis teoorias ei pruugi b)  üldse halb variant olla, aga siin on lisaks ka omad muud piirangud, igat aktsiat, Mintost jms ei saa arvestada sama süsteemi järgi ja "isiklik raamatupidamine" on päris hull, seega on mul siiski kõige mõistlikum see raha kõik anda ettevõttesse, mis võimalik.
Kuidas asjad siis ettevõtte all edenevad? 
Alustasin ettevõtte alt investeerimisega esialgu Mintoses ja Investly's, kuna ei raatsinud LEI koodi eest maksta. Üsna ruttu kahetsesin seda sammu ja siiani tilgutan, et viimasedki sendid sealt välja uuesti saada. Jaanuarist alates läheb kogu ettevõtte raha nüüd ainult IBsse. Tänaseks on IB kontole sisse kantud raha 40.3K€. Dividendidena on esimese 8 kuu jooksul juba laekunud 236€. Maksudeks läinud 67€, teenustasudeks 32€. (Arvestades, et Pinsi maksis ÜHELT tehingult LHVs 20€, tundub mulle nagu ma rööviks IBd 😱). IB kontol on varasid (raha + aktsiad) täna 44K€. Teinud olen nii mõistlikke oste (stabiilseid kasvu- ja dividendiaktsiaid) kui ka lolle oste (no näiteks haibitud hiinakas, mida tegelikult usaldada ei saa ja mis tänaseks mul -39%.. ), müünud ei ole midagi. Teenustasud IBs on ikka tegelikult ulmeliselt madalad, olen ostnud kokku (minu jaoks) päris korraliku portfellitäie suht olematu tasu eest, sh valuutavahetus + aktsia soetamise kulud, igakuist konto teenustasu ju enam polegi!

Muid kulusid ettevõttel hetkel ei olegi. Ühel päeval kindlasti plaanin ettevõtte alt hakata tegema rohkem kulutusi, näiteks kui on vaja teenuse pakkumiseks ja äri arendamiseks vaja uut autot, arvutit, telefoni jms, milleks täna vajadust ei ole. Ja iseenda töötasu + dividendid, kui otsustan päevatöölt ära tulla

Eraisikuna on mul ka veel hetkel mõnekümne tuhande euro suurune portfell + emergency fond, kuid seda kasvatada kindlasti ei soovi, pigem vähendan võimaluste piires. Nimelt plaanin edaspidi eraisikuna omada vaid kolme väikest rahakotikest:

  • lihtsasti kättesaadav hädaabifond, noh, "igaks juhuks, kui.. "
  • üks noteerimata investeering, mille õnnestumise puhul tulumaks kasumilt "ainult 20%" (sest noh, muidu kapitalilt teenitud kasum minu elukohariigis ülal mainitud 30%), eeldatavalt realiseerin selle  ehk hiljemalt 5a pärast, siis juba loodetavasti mitmekordse kasumiga (ptüiptüiptuï)
  • eluasemelaenu amortisatsioon, ca 650€ kuus. 
Kõik muu säästetu läheb 0% laenuna ettevõttesse. Miks? Sest nii maksimeerin liitintressi effekti kõige maksuefektiivsemalt. Eraisiku raha on täpselt sama likviidne nagu ta oleks ka minu eraisikuportfellis. IB kaudu on mul lihtsalt ligipääs fantastilistele aktsiaturgudele. Lisaks on enamus raha siis ühes ja samas kohas ning lihtsam silma peal hoida.Ehk ei ole ohtu, et unustan sama aktsia ühes kohas müüa ja teises kohas jätan alles vms. 
Kui tahan hakata raha välja võtma, on selleks mitmeid võimalusi:
  • tagastada jupphaaval eraisikult saadud laen, täiesti kulutuste ja maksude vabalt, kui mul peaks seda raha vaja olema. Kasumilt, mis see raha vahepeal teeninud on, ei pea hakkama kohe tulumaksu jms maksma, vaid võib rahulikult uut raha teenida, või kasutada muude (ettevõttega seotud) kulutuste katmiseks ilma mingi maksukohustuseta. Sh saan investeerimisele tehtud kulutused maha arvestada, seda eraisikuna ei saaks teha.
  • katta erinevaid kulutusi, mis tekivad juhul, kui panen päevatöö maha. Kuna sel juhul hakkan rohkem ettevõtte nimel toimetama, oman ka legaalset õigust (maksueelselt) maksta kinni need igapäevased kulutused, mis mul praegu eraisikuna (maksujärgselt) nagunii vaja katta on :) 
  • maksta endale oma ettevõtte alt (kasvõi miinimum)palka, sh ka sots. maksu, et välja teenida sots. kindlustus ja vanaduspension. Ilmselt teen seda varsti palju aastaid, sest kui võõraste bosside heaks rügamisest kopp ees, tundub üsna tore omada korralikku ettevõttet, mille alt võin teha "tööd", mis praegu minu hobiks (ehk siis portfelli hallata ja väiksemaid IT-teenuseid pakkuda) ja selle eest ka sots. kindlustus ning igakuine sissetulek saada legaalselt ja maksuoptimaalselt
  • maksta endale dividende - jah, siin siis 20% tulumaks, aga sellest seisust olen veel (peaaegu et valgus)aastate kaugusel, sest noh, niipea portfelli hävitama ei plaani hakata. 
Ainuke kulu, mida loodan kõige kauem vältida, on tegelikult ettevõtte raamatupidamiskulu. Juba see 5€+KM E-arveldajale on selline piisav mugavuskulu, mida alles nüüd suure ohke taustal olen nõus võtma, sest noh, mugavus maksab. Tegelikult olen sõbra interneti ja loogilise mõtlemise abil siiski võimeline selle kõik ise korda ajama, sest noh, raamatupidamine pole ju raketiteadus :P Iseasi, kas viitsin hakata TSDsid jms ise täitma, kui önnestub seda näiteks 20 € eest kuus sisse osta. Saab näha. Eeldan, et selle aja peale, kui endale palka tahan hakata maksma, teenib minu portfell juba piisavalt palju (aitäh, liitintressi võlumaailm!), et see 20€ ei märkagi.. 



Kuidas teile tundub, kas minu loogikas on kuskil suur viga? Esimene 8 kuud IBs ettevõtte alt investeerides on küll väga paljutõotav ja ODAV minu meelest olnud. Samas lugesin investor Pinsi blogist, et "Üks miinus minu silmis ettevõtjana investeerimisel on see, et igalt summalt, mille ettevõttest välja võtad, tuleb maksu maksta.Ja ma vist olen midagi maha maganud. Kuidas, mis, miks ometi? Jah, minul oli eeliseks see, et ettevõtte asutamise riigilõivu ammu ära maksnud, aga kuna portfell natuke juba jõudnud paisuda, siis aina kiiremini ja kiiremini hakkaks LHV (ja peagi maksuamet) minu portfelli lihtsalt ära sööma, kui ma ettevõtte alla poleks kolinud. Ainukese miinusena minu jaoks on olnud see, et kui eraisikuna oma Balti börsi aktsiad ära likvideerisin, siis muidugi kohe midagi tagasi ei ostnud ja seega jäin ulmelisest LHV ja Coop aktsiate hinnarallist, aga samas ega ma oma USA aktsiate hinnaralli üle ka kurta ei saa.. :) Aga muus osas tundub mulle ettevõtte alt investeerimine nii pagana maksuefektiivne

Teisipäev, 3. august 2021

Mötteid börsimaakleritest

Ma sain eile hea uudise - üks mu sugulane on huvitatud investeerimisest! Ma veel ei tea, kuidas see köik välja kukub löpuks, ja mis seisus tema finantstervis üldiselt on jne, aga olen HIRRRRMUS erutatud paljast möttest, et meil on kirjas kalendris "investeerimiskohting"!! 

Yep, lugesite öigesti, mul on ootamas ees "deit" inimesega, kellega loodan siis aktsiasöbraks saada ja hakata tulevikus kogemusi vahetama jne. Ma ei tea, kuidas teil sellega, aga minu jaoks on see SUUR asi! Olen tegelenud pöhjalikumalt säästmise ja investeerimisega juba 5 aastat, aga mul on tänase seisuga pmst 2,5 investeerimissöpra. Köik need 2,5 söpra asuvad erinevates riikides ja omavad erinevat investeerimisseisu, nii et kokkuvöttes saab igaühega neist ainult natuke nest asjadest rääkida, aga kasu sellestki. 

Blogimaastikul on küll önneks ka möned ülitoredad blogijad, kellel köigil oma vaatenurk ja kelle blogiga suhestun kuidagi. Küll aga on veel meeletult palju neid, kellega ma ei oska kuidagi suhestuda - enamasti on ikka inimestel oma släng, oma teadmised, omas kaalukategoorias investeeringud ja teistsugused investeerimisgrupid, millega mina üldse ei suhestu, seega on väga raske nö jälgida neid. Nii Rahakrati kui  Roosaare blogide jaoks oleks mul söna otseses möttes sönaraamatut ja wikipediat vaja, et kasvöi poolest jutust seal aru saada. Nii et väikegi töenäosus leida endale üks uus "samas keeles rääkiv" aktsiasöber teeb mulle ülisuurt röömu!



Ok, aga tegelikult tahtsin kirjutada välja ühe mötte börsimaakleritest. Lugesin Pinsi Põlve ja Rahatsi blogidest, et LHV on ikka megakallis börsimaakler. Muud Eesti pangad ilmselt siis veel kallimad. Vähemalt ei pea enam teatud hulga Balti aktsiate hoidmise eest raha maksma, mis on ju suur samm edasi. Ma ikka pidevalt imestan, et mis suur töö see aktsiate hoidmine on, et selle eest nii palju raha saab küsida. 

Seetöttu olen ise kasutanud juba aastaid hoopis ühte Skandinaavia börsimaaklerit. Nimelt on olemas selline Rootsi firma nimega Nordnet AB. Neil on 4 Põhjamaade riigis - Soomes, Rootsis, Norras, Taanis oma portaal, kus saab siis kliendiks registreerida ja aksiatega kauplema hakata. 

Ütleks, et nende investeerimistoodete valik on päris hea ja lai, suur hulk erinevaid (teenustasuta!) indeksfonde, lisaks siis aktsiad Skandinaavia turgudel, ligi pääseb ka USA ja Kanada aktsiatele, möningatele ETFidele, sertifikaatidele, optsioonidele jne. Ainuke väike probleem - nende portaal on kohalikus keeles! Ehk siis peamiselt siiski sobiv neile, kes soome, rootsi, norra vöi taani keelt peaks natukenegi valdama. (Proovisin ise järgi - tegelikult google automaatne tölge on täitsa adekvaatne!)

 Ja igal riigil on oma hinnastamispoliitika. Näiteks Soome portaalis maksad x% (min y€) kuus söltuvalt tehingute arvust. Mida rohkem tehinguid eelmisel kuul tegid, seda väiksema protsendiga teenustasu on! Ja fonde saab osta-müüa üldiselt tasuta. Rootslastel on erinevad hinnapaketid, investeerimisega alustajatele on kuni 80000SEK portfellini üldse teenustasu 0! Kontot avada ja sulgeda saab tasuta, hoidmistasu ka pole, USA jms aktsiate ostmise puhul tuleb juurde valuutavahetustasu (mis on suht kröbe vörreldes IBga). Kontot lubatakse avada ka mujal EUs elavatel mitte-pöhjamaade-kodanikel, v.a. ameeriklastel siis. USA maksundusega Nordnet tegeleda ei taha, nagu vist paljud teisedki Euroopa maaklerid :)

Väga pönev oleks teada, et kas keegi sellisele variandile möelnud? Kuna ise elangi pöhjamaal ja saan siin oma sissetulekud, siis loomulikult keel pole probleemiks ja oli üsna elementaarne siin ka Nordneti konto avada, et siis lihtsamalt/soodsamalt Skandinaavia turgudele ligi pääseda. Milline valik, ütleks! Möned minu lemmikud aktsiad portfellis on näiteks Novo Nordisk taanlastelt. Pakub insuliinitooteid üle maailma. Aktsia hind läbi aegade töusnud 1500%, stabiilne ja usaldusväärne. Ei näe, et diabeetes siit ilmast kuhugi kaoks, pigem vastupidi. Ostsin aktsia aasta tagasi, tänaseks 40% plussis. Swedencare rootslastelt. Lemmikloomade tervisele keskenduv firma, pakuvad loomade hügieenitooteid, toitu ja ravimeid. Ostsin aktsia üle aasta tagasi, tänaseks 380% ja ei näe, et kasv peaks peatuma, lemmikloomad on eriti koroona-aegadel veel prioriteetsemaks saanud. Rootsis on ka hulk mängude ja kasiinonduse ettevötteid jms, mis muudkui teevad suurt lendu ja teenivad meeletult kasumit. Rääkimata siis Kone, Fortum (yep, ostsin tagasi Fortumi, kuigi siin millalgi halasin, et ma päris täpselt ei saa aru, mis fenomen tal on!), Stora Enso, Nordea jms Soomest.. 

Kuidas teile tundub? Kas ei ahvatle keelt harjutama ja kontot avama möne Skandinaavia börsimaakleri juures (Nordnet on lihtsalt üks näide, neid ju veel), vöi olete leidnud parema viisi Skandinaavia börsidele ligipääsuks? Vöi pigem ei huvita Skandinaavia börsid?

EDIT: otsisin veel vöimalusi juurde. 

- Rootsis on näiteks Avanza.se. Tundub, et pmst Nordnetiga identne hinnakiri ja turgude/instrumentide valik. 

- Soomes on mingi OP. Kahjuks tundub, et eraisikuna saavad kliendiks ainult Soome kodanikud. Ettevötte reeglite kohta ei suutnud välja lugeda piiranguid, aga vabalt vöivad need kuskil peenes kirjas olla. 

- Selle artikli kohaselt on Euroopa parimad platvormid siis ikkagi: 1) IB  - soodne ja väga suurte vöimalustega, aga algajale päris keeruline kasutada. 2) eToro - esmapilgugl väga paljulubav, ja näiteks väidavad nad, et palju aktsiaid on 0%-teenustasuga, ehk näiteks väidetavalt 1000USD eest Apple aktsiaid osta ja hoida on tasuta. Väga intrigeeriv lubadus, kavatsen konto teha! 3) DeGiro - tundub väga lihtne kliendiks registreerida, aga paistab, et tuleb siiski "oma maa" valida, kas siis Soome, Rootsi, UK, Sveits jne, mis tähendab, et vajab hoolega uurimist, mis see maksuresidentsuse, keelevalikute ja hinnakirja osas tähendab. DeGiro.fi lubab, et 2000USD eest Apple aktsiaid ostes maksad vaid 0.53€ (vöi 20000SEK eest ostes, siis 5.26 SEK, pmst sama hind), jällegi VÄGA intrigeeriv lubadus, ilmselt teen konto! Küll aga on neil nö "lisaturgude tasu", ehk siis kui registreerid ennast Rootsi portaali kasutajaks, siis saad odavalt osta sealt aktsiaid, aga maksad lisatasu (a' la 2.50 € tehingult) NYSEl kaubeldes. Saa siis aru. FAQ väidab, et akuvad ka ettevötte alt investeerimise vöimalust, kliendiks registreerimisel tavaline hulk dokumente vaja.  4) XTB, mis vist rohkem FX ja CFD traderitele, pole minu rida; ja Firstrade mis ka väidetavalt pakub lausa 0% teenustasuga aktsiakauplemist! 

Väga huvitav nimekiri ja ilmselt uurin järele nii eToro kui ka DeGiro. Kas kellelgi on nende kohta juba kogemusi jagada? 

Näide DeGiro lubadusest:



Neljapäev, 29. juuli 2021

Rööprähklemisest. ja beebisammudest

 Ahoi, ahoi! 

Suur suvi ja puhkused täies hoos paljudel, kuidas läheb? Kas jõuate puhata ja mängida? Kas puhkuseraha juba kulutatud, või annab puhkus vastupidi, rohkem võimalusi teenimiseks, säästmiseks ja investeerimiseks?

Mina rähklen mitmel rindel nagu ikka, ja puhkusest pole haisugi. Minu vaimusilmas oleks ideaalne olukord selline, kus tegelen erinevate tööde ja tegemistega, mis rahakest loodetavasti sisse toovad, või säästavad mind hulludest tarbimiskuludest, et vaevaga teenitud raha saaks rahapajakesse uut raha tootma minna. Reaalsuses aga ma enam nii kindel polegi... Kohati ikka tuleb selline tunne, et oskan vaid rahmeldada ja asju segi ajada, katki teha, kulusid suurendada jms. No ühesönaga, üks jama teise otsas. Vahel harva tundub, et midagi enamvähem ka laabub löpuks, üle kivide ja kändude. Rääkimata sellest, et suvi minu jaoks ei tähenda ei puhkust ega suurt lõbu. Siiani töötan mitmel rindel ja lisaks täidan kodus kohustusi ning teen remonti, et ehitusmeestele maksmisest pääseda. Viimasel ajal on väsimus sellest nii suur, et luban endale pidevalt - see on VIIMANE selline kohustusi täis suvi!!! Järgmisel aastal on remont tehtud, töölt võtan puhkuse ja haltuurat teen ainult meeldivate ja toredate projektide raames, mingeid igavaid asju raha pärast ei tee! Haha. Eks näe.. Ennegi oma sönu söönud :) 

Mu lemmik Pinsikas kirjutas, et tal ka olukord suht must, aga rajale saamiseks ja meele turgutamieks tegeleb Ramsey Beebisammudega. Super hea möte minu meelest!

Seda musta augu tunnet tunnen ise ka,.. mul asi nii hull ei ole, aga pidevalt on olnud hirmsad kulutused, küll hambad vajavad erakorralisi kulutusi, küll auto saab halva üllatuse möne  jms asjad, mille kulutused üldse ei ole nii meeldivad, aga tegemata ka jätta ei saa :(  Lisaks siis ammu ammu planeeritud koduremont - selle nimel pidin sel aastal ka ühe korraliku peaaegu 4%-intressiga remondilaenu vötma. Üldse ei ole mõnus. Veel paar aastat tagasi olin täiesti laenudeta, nii et nüüd närib sees PIDEVALT, et lisaks kodulaenule ka mingid väikelaenud mul kukil. Ahjaa, ja lisaks olen vötnud nüüd ka öppelaenu. Seda suureks probleemiks ei pea siiski, pigem vötaksin hea meelega veel suurema summa :D Nimelt meie riigis on sellega see tore asi, et seadus ei luba vaeseid tudengeid koorida - öppelaenu intress on 0.05%, mis tähendab, et laenu tasub igal juhul vötta, isegi lihtsalt tähtajalisel hoiusel hoides teenib sellega ju.  Olematu intressikulu vörra sööb inflatsioon laenu väärtusesse auke nagu sveitsi juustu, nii et mulle teeb öppelaen ainult röömu. Lisaks meeldib mulle jälle öppida, mul kraadidest küllaga ei saa  :) Nüüd siis manööverdangi, et loodan öppelaenu summat sel aastal lausa suurendada, et selle abil remondilaenu kiiremini tagasi maksta. 

Igatahes, aitäh Pinsikale beebisammude kirjelduse eest! Tegi rõõmu, et mul:

1) samm 1 on täidetud

2) samm 2 vötab küll aega, aga 4% remondilaenu peaks hiljemalt 2,5a makstud saama, kui mitte varem. Võimalus on ka eluasemelaenu selle arvelt suurendada järgmisel aastal, ehk siis väiksema intressi peale tuua. Alles jääb kindlasti öppelaen, sest noh, erinevalt Eestist, siin on see pmst tasuta. 

3) samm 3 ehk 3-6 kuud kulud on sellised kahtlased. Ilmselt mul on hetkel hädaabifond  natuke kokku kuivanud, sest olen selle arvelt suurendanud samm 4 pensionifonde. Kuna ma Eestis palka ei saa, siis III sambasse ei saa maksta, seega investeerin ise oma tulevase pensionäri rantjee-elu nimel. Samas saan ülikiiresti rantjeeportfellist ja ettevõttele antud laenust oma 3-6 kuu kulude fondi suurendada, nii et ei muretse!

4) Ehk siis - samm 4 all ise päris 15% iga kuu kahjuks ei lähe säästu/investeeringutesse, aga nii 13% kanti hetkel ikkagi! Loodan peagi remondi jms jamaga ühele poole saada, siis saab seda summat jälle suurendada. Mine tea, äkki müün peale remonti kodu maha ka, et kui kasum piisav sellest, saab ju jälle midagi uut remontima hakata, haha! Enda lohutuseks aga vöin öelda, et minu tööandja samal ajal paneb minu jaoks "kohalikku" III sambasse lausa 18% lisaks, nii et tegelikult on seis pensioniga ikka väga hea!

5) samm 5 ehk laste ülikoolifond. Hmm... ma arvan, et jätan selle vahele. Lapsed teevad oma valikud ise. Põhjamaades on selle asjaga nii hästi, et kes ikka tahab õppida, saab väga häid toetusi, tasuta õppelaenu ja haridus on tasuta. Muidugi võivad nad alati otsustada Eestis vms riigis ülikooli minna, kus tuleb hariduse ja elamise eest ise raha kuskilt välja võluda, aga see on siis ju nende valik. Siis tuleb kas tööle minna, vanematekodus edasi elada, või leiame mingi ühise lahenduse. Loovutan oma rantjee-portfellist midagi, kui tõesti muudmoodi ei saa. 

6) sammud 6 (kodulaenu ära maksmine) ja 7 (rikkus ja lahkus) on minust veel kauged, aga noh - ilusad eesmärgid! :) Mine tea - kui selle maja remonditud saan, korraliku kasumiga maha müün ning uue elamise mõistlikult ja laenuvabalt kuskil normaalsema kinnisvaraturu kliimas suudan hankida, siis äkki täituvad need sammud ka kuidagi :))) 

Päris põnev, saab näha, mis elu toob.. 

Uups.. beebisamme analüüsides tuli veel meelde paar võlga. Ma kasutan igakuiselt krediitkaarte! Miks? Sest krediitkaarti saab erinevatest kohtadest tasuta, pangakaarti eest peaksin pangale kuutasu maksma :( Lisaks saab krediitkaardiga makstes nö cashback, ehk igalt ostult vähemalt 0.5% ostusummast otse kontole kõlinal tagasi. Küll aga maksan krediitkaardivõla iga kord järgmisel kuul kohe ära, nii et mingeid intresse maksma ei pea. Saab torti süüa ja jääb tort alles ka, olen väga rahul.

Teine võlg on veel. Nimelt kasutan ühte Skandinaavias levinud investeerimisplatvormi, millel siis investeerimiskontol hulk Skandinaavia börside aktsiaid. Enamjaolt dividendi-, aga ka hulk kasvuaktsiaid. Ja seal on selline tore asi, nagu aktsialaen. Ehk siis juba olemasolevate aktsiate x% väärtuses saab vötta krediiti, et aktsiaid veel juurdegi osta. Kuna intress on hädised 0.886%, siis otsustasin kevadel, et max 4000€ ulatuses vöin endale seal krediiti lubada. Siiani tegelikult pole kordagi kasutanud krediiti rohkem kui max 1800€ ulatuses. Teeninud olen sel aastal selle pealt aga juba vähemalt 700€! Muidugi on risk suur - börsiaasta on olnud imeline, ja mida rohkem olemasolevad aktsiad on tõusnud, seda väiksem risk, et mingi jama juhtub. Oleks aga börs vabalangemisse läinud nagu aasta eest, oleks krediidi kasutamine ka väga riskantne olnud, sest teatud piiri ületades oleks intress töusnud 0.886& pealt hoopis 2% vöi veel hullem, 6% peale. Seega hoian investeerimiskontol igapäevaselt silma peal ja vähendan krediidi summa 0ni, kui midagigi kahtlast peaks börsidel vöi maailma majanduses üldiselt toimuma hakkama. 

Kolmapäev, 12. mai 2021

Portfell on tühjaks saamas...

 Viimastel aastatel olen mitu korda pidanud oma aktsiaportfelli pidanud tühjaks müüma, tegelen sellega jälle sel kevadel. Huvitaval kombel on esimest korda olukord, kus portfelli tühjendamine ei ole valus.

Mis siis toimub? Esimene kord, kui portfelli tühjendasin mõned aastad tagasi, tegin seda selleks, et kodu osta. No üürimine oli lihtsalt nii meeletult kallis ja pidev kolimine tegi elu jube hapuks, nii et aitas. Peale aastaid otsimist avanes hetk, kui kinnisvaraturg tundus natuke pahas tujus olevat (kõik kartsid, et keskpangad hakkavad intresse tõstma) ja turule tuli samal ajal perfektne majakene, mida siis keegi ei tahtnud, ja minul õnnestus peaaegu et võileivahinna eest purki püüda. Tänasel päeval kinnisvaraturgu hinnates tundub, et saaksin lausa paarsada tuhat eurot kasumit, kui müüa! Hetkel veel müügi plaani ei ole. Kahjuks portfellist tuli sissemakseks päris palju maha müüa ja portfelli taastamine on olnud aeganõudev  ja vaevaline töö. 

Teist korda tühjendasin portfelli eelmise aasta veebruaris, enne kui suured koroona-langused tulid. Mul tekkis juba jaanuaris kuidagi halb tunne kõhtu, et see nahkhiire-nali läheb veel palju maksma, ja hakkasin portfellist kraami maha müüma, et tekiks korralikumalt kassat. Aktsiaturgudel tuligi veebruari lõpus ja märtsis korralik kukkumine, aga kahjuks ei osanud ma oodata, et see kõik nii kiiresti taastub, nii et õigel ajal oma vaba kassat kõike ära kasutada ei osanud. Ei osanud lihtsalt hinnata, et millised tegevusalad kõige vähem kaotavad ja millised kõige rohkem võidavad koroonast.. Taastasin küll portfelli tasahaaval ja tänaseks näen rõõmuga, et kuigi 1000% võitusid ei teinud, nagu profid, on mu portfellid ikkagi täitsa ilusad magusad ja sini-rohelised suures osas!

Nüüd siis käes kolmas kord, kus tühjendan portfelli ja otsustasin korralikult ümber allokeerimised teha. Nimelt sai mul kõrini nendest eraisiku maksujamadest. Liiga keeruline ja tüütu ja nende "katusel istuvate vareste eest maksuametit toita" sööb korralikult portfelli väiksemaks ka, enne kui ma üldse mõne varblasepoju kätte olen saanud. Eriti, kuna olen maksukohuslane mujal ja investeeringuid oli palju Eestis. Niisiis olen otsustanud suurema osa eraisiku alt tehtud investeeringuid ära likvideerida ja ettevõtte alt hoopis investeerida. Kuna minu ettevõtte kapital oli nagunii juba investeeritud peamiselt välismaakleri juures, siis nüüd rändab sinna juurde ka portsukene omanikult saadud laenu ja kohe igasuguste kapitali tulumaksude jms osas elu muretu! Raamatupidamist pean ettevõttele ja selle investeeringute portfellile nagunii tegema, eraisiku maksuarvestusi siis kohe palju vähem. Seepärast siis seekord ka eriti valus ei ole - aktsiate müümiseks on suhteliselt hea aeg, paljudelt aktsiatelt olen saanud täitsa okei dividendisumma, ja raha kolib lihtsalt loodetavasti sobivamatesse kohtadesse uut raha tootma.

Ühtlasi otsustasin siis ka oma portfelli kaine pilguga üle vaadata - millised investeeringud mulle sobivad ja millistest peaksin pigem eemale hoidma? 

Noh, esimese asjana jõudsin juba mainida, et faktooringulaenudest loobun nüüd. Mitte sellepärast, et need laenud mulle ei meeldiks, vaid just teenusepakkujast loobumise pärast. Kui leiaks mingi võimaluse see osa portfellist asendada näiteks 10-18% ettevõtte laenudega, nagu Rahakratil, võtaks avasüli vastu. Kust selliseid saab?

Teiseks tähendas see, et suure osa Eesti/Balti aktsiatest otsustasin maha müüa. Portfellis istus mul näiteks Tallinna Vesi, mis pidevalt igasuguste regulatsioonide küüsis ja mille dividenditootlus ei ole ka sel aastal enam midagi hiilgavat. Läti Gaasist oli ka aeg loobuda, äkki mingil hetkel kukub aktsia hind jälle sellisele ahvatlevale tasemele, aga praegu hoian eemale. Nordeconist loobusin suure rõõmuga, ei meeldi igasugused imelikud kuulujutud ettevõtte kohta. Asemele ostaks ehk Merko, aga selle aktsia teeb pidevalt sellist rallit nüüd, et ei teagi. Mingil hetkel ostaks hea meelega ka LHV ehk tagasi, aga hetkel on hind ikkagi selline, et hea meelega vaataks, mis see 2021. aasta meile veel toob. Portfelli pisikeses pimedas sopis kügelevad kahekesi veel Tallinna Sadam (mis enam-vähem nullis ostuhinnaga vörreldes) ja Tallink, mis siis tasapisi hinnas küll taastumas olnud viimasel ajal, aga mine tea, millal tegelikult ka nende äri suuremas osas taastuma hakkab, nii et see istub endiselt miinuses. Ei raatsi nagu müüa ka, aga kas on mötet hapukurke ikka alles hoida ja tüütut maksuarvestust teha selle nimel, et mitte pisikest kahjumit võtta?

Lisaks on mul päris põhjalik Skandinaavia aktsiate portfell ja näpuotsaga USA dividendimaksjaid. Nende osas ei ole veel järeldusele jõudnud, kuidas edasi ja kas kasutan kohalikku shabloonmaksustamise võimalust edasi - vähemalt toimib kõik maksude osas automaatselt ja ise investeerimiskonto puhul midagi arvutama ja Maksuametile raporteerima ei pea. Ühest küljest tundub ülimugav, kui kõik finantsid on "ühes" kohas ehk siis sama maakleri juures. Mõttekoht, samas asjatuid müügi- ja ostukulusid ei plaani tegema hakata, nii et ilmselt neid aktsiaid niipea puutuma ei hakka. 

Ühisrahastuses mul enam midagi eriti ei ole. Mintosest kolin samamoodi eraisiku rahaga välja. Seal on küll näpuotsaga raha ka ettevõtte kontol, ja ses osas ei ole ma veel otsustanud täielikult, kas hoian edasi veel mõnda aega. Näiteks on võimalus, et ainult vähendan Mintose summat, tootlus on ju tegelikult ca 14% mis ei ole üldse halb! 

Krüptot mul ei ole, sellega on muretu. 

Kinnisvarainvesteeringuid mul ka peale kodu ei ole. Praeguste plaanide kohaselt elan praeguses kinnisvaras veel vähemalt aastakese, mis annab võimaluse selle väärtust tõsta renoveerimise läbi, samas enda elamiskulusid hoida kontrolli all. Ideaalis müüks selle vähemalt 40% kasumiga maha - arvestades äsja müüdud naabermaja hinna järgi, kui praegune kinnisvaraturu hullumeelsus jätkub, alternatiivselt üüriks välja, sõltuvalt elukorraldusest siis kas pikemaks või lühemaks ajaks. Seda saab ilmselt alles siis otsustada, kui lõpuks aeg käes. 

Noteerimata ettevõtetesse ei ole ka kunagi julgenud investeerida, sest mul kipub olema halb nina headele äriideedele kahjuks. Funderbeami konto on mul ammu, aga miskipärast spekuleerida seal siiski pole osanud. Eelistan seetõttu pigem valida investeerimisettevõtete aktsiaid - nemad teevad igapäevaselt tööd sellega, et hindavad startup-firmasid ja omavad ses osas ehk paremat nina. 

Selline mööbeldamine on omamoodi väga põnev, samas aga tekitab ikka palju kahtlusi ka - kuidas olla kindel, et ma nüüd kuidagi tunnelvaatesse kinni pole jäänud ja mingeid halbu valikuid ei tee, jättes midagi palju sobivamat hoopis kahe silma vahele?

Kuhu teie praegu investeerite?

Kolmapäev, 5. mai 2021

See igavene investly

 Ma olen nii hirmus väsinud Investlyst! Ma ei tea, kas on minusuguseid lolle veel, kes selle "toreda" Eesti faktooringu-portaali kasutaja? Kuidas teil läheb? Või olen siiski ainuke.. 

Kandsin sinna oma esimese rahanatukese 06.11.2017. Aastate jooksul kandsin juurde päris palju rahakest, ja erinevatel perioodidel on natuke mõistust pähe tulnud, siis olen ka palju jälle välja kandnud. Tänaseks, 3,5 aastat hiljem, on numbrid sellised:

  • keskmine aastane tootlus 8.95%
  • kokku saadud tulu 770 eurot
  • ühtegi "maha kandmist" ei ole tehtud, nii et teoorias peaks mul olema lootust veel lahkuda portaalist kogu oma raha ja saadud kasumiga. Reaalselt.. ma ei ole nii kindel

2017. aastal tundus faktooring hea möte, ja tundub tegelikult tänaseni. Iidsetest aegadest seda tehtud, ka pankade poolt jne. Aga Investly vahendusteenus on vägagi küsitav. 

Alustame siis portaali funktsionaalsusest ja kasutajasõbralikkusest. 2017. aastal mötlesin, et "ok, alustav portaal ja anname aega". Täna, pea neli aastat hiljem on UI ikka selline, et "Hallo.. Aasta 2000 helistas ja tahab oma UI tagasi!". Kasutajasõbralikkusest ja elementaarsest funktsionaalsusest pole ikka veel haisu ja on ilmselge, et ettevõte pole juba aastaid mitte sentigi tarkvaraarendusele kulutanud.

Teine asi on muidugi probleemsete arvete jahtimine. No anna kannatust. Mitte mingit reaalset infot, vanad maksmata arved istuvad AASTAID õhus ja lisainfot ei tule, raha ka tagasi ei tule. Klienditeenindus on pehmelt öeldes olematu, ja kui ka MINGIL moel õnnestub kas FB grupis või e-posti teel kunagi mingit infot saada, siis on see tühi mull. Minu kogemusel kahjuks tihtipeale ka ülbe ja ebaviisakas. Heal juhul üldiselt saad lihtsalt teada, et "küll siis, kui mingit infot saame, seda ka jagame".  Ja investor peaks rahul olema selle musta kardina vahtimisega, ilma mingi infot, et KAS üldse midagi kardina taga toimub? Nää...


Kolmas asi on üldse faktooringu tingimused.. Okei, sel teemal ma virisema ei hakka. Kui keegi tõesti soovib oma raha panna näiteks 296 päevaks kuskile faktooringusse 8% intressi eest, teades, et see raha ei pruugi sealt 296 päeva pärast üldse tagasi tulla, Investly ei võta endale mingeid kohustusi, ja potentsiaalsete maksuvailuste puhul jääb investor potentsiaalselt AASTATEKS pika ninaga, tühjade kätega ja ilma mingisuguse elementaarsegi infota, siis.. las investeerib. Mina olen 3,5 aasta jooksul lõpuks targemaks saanud ja tegelen juba päris kaua sellega, et saada raha portaalist kätte. Tänaseks on seis selline:

Summad on tillukesed, jah. Pst olematud, et mis ma virisen?.. Raha on raha, ja oma raha osas ei taha ma isegi sellist pilti. 

Kuidas teil? Kas kasutate ka Investlyt, olete rahul?




Pühapäev, 28. märts 2021

Häkin oma elu!

Mõtlesin, et teen siia mõned märkmed, mis minu elus muutunud on, et jääks märk maha teatud valikutest, sh sellest, miks ma eriti ei kirjuta siia midagi :D 

  1. 2019. aastal kukkus minu säästude pott peaaegu nulli ja investeerimisportfellist pidin ka suuuuuure ampsu tegema. Kohutavalt valus, aga tean, et pikas perspektiivis see ehk tasub ära. Nimelt ostsin lõpuks oma kodu, ja seega vähendasin oma igakuiseid kulusid eluasemel ca 50% võrra. Kodu sai valitud suure hoolega, peale ca 2 aastast otsimist, et oleks:

    • mõnus elada, mahuks kõik ära ja oleks nii tore, et ei hirmutaks mõte siin elada ka näiteks järgmised 5-10-20 aastat.

    • omaks suurt potentsiaali nii väljaüürimise kui ka võimaliku müügi osas. St ostsin kodu, mis oli oluliselt odavam kui piirkonnas olevad teised variandid, kuna vajas sanitaarremonti. Remondivajadus oli siiski piisavalt tagasihoidlik, et oli võimalik kohe sisse kolida ja elada ilma, et midagi kohe PEAKS tegema. Nii on olnud pea 2a jooksul võimalik seda vaikselt putitada paremaks ilma hingematvaid kulutusi tegemata.


  2. minu pere kasvas 2019. aasta lõpus veel ühe pereliikme võrra. Huvitaval kombel murdusin oma "säästuelu" teekonnalt ehk siis tuli taaskord juurde üks muidusööja, ehk siis mina olen endiselt leibkonnas ainuke leivateenija. Kas siin on tegu mingi "külgetõmbeseaduse" naljaga, et "mõtlesid, et proovid rohkem raha teenida ja vähem kulutada? Hold my beer..."? Igatahes, lugu on selline, et pere on meil nüüd viimased 1,5 a 7-liikmeline. Uusim pereliige nõuab jubedalt tähelepanu, ja on lisanud hulga korrapäraseid kulutusi. Noh, mis seal ikka. Vähemalt on armas selline.

  3. umbes samal ajal olin otsustanud, et soovin veeta oma päevi rohkem "enda meele järgi", ehk hakkasin aktiivsemalt otsima viise, kuidas välja astuda argipäevasest "vara üles, jooksuga kontorisse, päev otsa teiste heaks tooli soojendamist, õhtul täistuubitud rongiga koju, söök-pere-diivan"-rutiinist. Koroona, samal ajal, huvitaval kombel itsitas pihku minu kehvakeste ponnistuste peale ja otsustas õnneks mõned asjad kandikul kätte serveerida, ole vaid naine ja kasuta võimalust. Seega 2020. aasta oli minu jaoks täis suuri muudatusi:

    • hakkasin tööle 100% ainult distantsilt, ehk siis omaenda kodukontorist. Ja mulle VÄGA sobib! Ka peale koroonavaktsiini saamist (kui see sel aastal peaks mingi ime läbi juhtuma) ei ole mul plaanis enam tavapärase kontoriroti orav-rattas-rutiini juurde pöörduda. Vahel harva võib ju tore olla käia kontoris kohvinurgas pläkutamas, aga hommikul kl 8 ja õhtul kl 17 mind tipptunnil kuskil liiklusummikutes vöi täistuubitud rongides te mind enam ei leia.

      Kodukontor on imeline - hoian kokku hulga aega kuhugi transporteerumise pealt, viibin päev otsa endale meeldivas keskkonnas, võin vabalt oma kodukontori asukoha liigutada aja- ja kliimavöötmesse, mis mulle meeldib, ning saan tööpauside ajal veeta aega mõne pereliikmega näiteks metsas, aias, külmkapiuksel jne.

      Kulud "tööl käimiseks" on aga oluliselt väiksemad - kuna töötan videokõnede ja digitaalsete tööriistade abil, siis ei huvita kedagi, mis mul täpselt seljas on, kas löön ennast hommikul ikka piisavalt "lille", tööle transporteerumiseks ei kulu midagi ning ka pereliikmetele ei pea leidma mingeid kulukaid alternatiivseid paigutusmeetodeid, nagu lastehoid, koertehoid jms luksuseid.

    • vahetasin töökohta, ja seega saan nüüd oluliselt vähem palka, et vältida tööalast stressi ja liigseid kulusid. Eelmises töökohas sain küll igakuiselt suhteliselt hea sissetuleku, kuid arvestades kohalikku astmelist tulumaksu, tundis sellest kohalik valitsus ja maksuamet oluliselt rohkem rõõmu kui mina ise. Nii otsene ülemus kui ettevõtte juht olid totaalsed jobud ning kuigi töökaaslased olid imelised, ja toode, mida ehitasime, väga põnev, oli siiski aeg enda nö prostitutsioon lõpetada. Pidasin vastu päris mitu aastat just tooteidee ja töökaaslaste nimel, kuid see-eest oli stress nii suur, et tervis hakkas otsasid andma ja kehakaal tahtis ka juba saja kiloni jõuda. Üritan enda aega ja ajurakke edaspidi müüa ainult ettevõtetele, kus raha ja pingutuse tasakaal paigas. Nüüd siis saan küll vähem raha igakuiselt, aga kõige rohkem märkab seda ilmselt siiski maksuamet. Mina olen nüüd rahul ja taastun stressist ja depressioonist, võin 100% kodust töötada, tunnen ennast inimesena, keda ka inimesena koheldakse, ja säästan oluliselt "kõrvalkuludelt", sh psühholoogil käimiselt :)) Muide, kui esialgu arvasin, et praegune palk on ju NII palju väiksem, siis peale mõnda arvutamist, tuli välja, et tegelikult ilmselt ka rahaliselt töökoha vahetamisest reaalselt võitsin, kuigi otsene sissetulek on paberil väiksem.


    • alustasin lisaõpinguid, mille eest saab raha! Kui varem olin pidevalt tegelenud enesetäiendamise ja juurdeõppimisega, siis alati pidin selle eest juurde maksma. Nüüd aga selgus, peale mõningast uurimist, et tegelikult on ka minu vanuses võimalik minna täiskasvanu- ja täiendõppesse noore inimese kombel, saada selle eest õppetoetust ja isegi tasuta õppelaenu. Oot, tasuta õppelaenu?! Jah, tasuta ses mõttes, et õppelaenu intress on suurusjärgus ca 0,05% aastas, ehk siis võtan kõik, mis saab, ja vahetan oma kodulaenu ja väikelaenu ja remondilaenu sellise tasuta laenu vastu. Investeeriks ka, aga ilmselt tuleb esmajärjekorras siiski uus kodu väljaüüritavaks teha. Ehk siis - täiendan ennast erialaselt ja laiendan ka niisama silmaringi, boonusena saan hulga "tasuta" raha, igakuine sissetulev rahavool suurenes ca 30% võrra! Õppelaenu tagasimaksmisele ei pea niipea mõtlema, ja siis, kui ükskord peab, saab kuumakse olema vast ca 30-70€/kuus, ehk siis eeldatavalt ei tekita see probleeme, kui ma just praeguses elustiilis radikaalset kannapööret ei tee, ja söömise, joomise ja hasartmängudega ennast põhja ei vii.



    • hakkasin vaikselt tegelema nö kõrvaläriga. Minu pikaajaliseks unistuseks on loobuda palgatööst ja hakata enda aja peremeheks. Töötan erialal, mille puhul see on ka väga võimalik, ning tean, et minusuguse aja eest maksavad paljud kohalikud firmad ca 80-130 €/h. Sõltuvalt asukohast muidugi ka poole vähem või veelgi rohkem. Kuna palgatööst päevapealt loobumine ei tundunud mõistlik, ja ise ennast kuidagi hästi müüa ei oska, siis tuleb tunnistada, et kõik sai alguses suht pimesi sülle kukkunud võimalusest. Nimelt, kedagi teist kuhugi tööle parseldada püüdes sattusin hoopis ise olukorda, kus mulle pakuti tunnipõhist konsultandi tööd, distantsilt! Kõik tundus lausa IMELINE, noh, välja arvatud see, et esialgne tunnihind oli imetilluke, aga kuna töö oli ka tutvuste kaudu ise sülle kukkunud, ja põhitegevuste kõrvalt ja esimene kord, siis olin väga rahul ja võtsingi vastu!
      Sain maitse suhu ja tänaseks veendunud, et just sedamoodi oma aega tulevikus tahangi müüa. Rahakrati moodi rakett ma ei ole, aga olen viimase aastaga suutnud teenida oma ettevõttesse ikkagi paarkümmend tuhat eurot, mis nüüd kuskil tööd teha tiksub ja loodetavasti ise raha juurde teenib, samal ajal, kui mina uusi projekte otsin, kus oleks võimalik ennast tulevikus juba korraliku raha eest maha müüa.
Uhhh! Sain vist suuremad asjad kirja! Tuleb tunnistada, et kui neid punkte siin üleval vaatan, siis olen enda üle väga uhke! Olen teinud suuri kauaigatsetud samme viimase 2 aasta jooksul ja selle üle VÄGA uhke! 
Samas väljaminekute piiramise osas ma väga edukas ei ole olnud. Kuna koroona-ajal on peale minu ka kogu pere kodus, siis tuleb tunnistada, et näiteks toidu arvelt säästmine on olnud võimatu, sissetulekud on hoopis kasvanud, mitte kahanenud. Reisimas ei käinud me ju varemgi, ja hobid olid kõik sellised säästu-hobid, aga kuna pereliikmed enam tasuta päeval süüa ei saa, siis minu väljaminekud koroona-ajal oluliselt kasvanud. Lisaks oli oluliselt vaja upgrade'i teha kodusele internetile, et kõigi pereliikmete videokoosolekud ära saaks teenindada. Ja ühistranspordi vältimiseks (mis siin on range "soovitus") on tulnud oluliselt rohkem kulutada autosõitudele. Ja noh, enesekaitsevahenditele on väljaminekud kasvanud. Õnneks väljaminekud riietele/jalanõudele on mõnevõrra vähenenud. 

Kuhu siis nüüd edasi? 2021. tuleb säästmise osas ilmselt kehv aasta :( On vaja teha mõned suured kulutused, et kodu saaks kaubandusliku välimuse ning vajadusel siis nüüd kas välja üüritud, või mahagi müüdud. Maha müümine tundub väga kurb mõte, sest kodu on nii suure hoolega valitud, aga samas kinnisvara hinnad on siin meeletult kasvanud viimase 2 aasta jooksul. No vaatame. Tahaks seda hinnarallit, ja viimaks ometi realiseerunud kaugtöö võimalust ära kasutada, ja ise kolida kuskile oluliselt soojemasse, meeldivamasse ja odavamasse kanti :) 

 Selle viimatimainitud idee osas on aja veel palju tööd vaja teha. Minu selle aasta põhifookuseks jääb kindlasti just enesetäiendamine ja isikliku äri edendamine. Kerge see kindlasti ei ole, ja vahel on tekkinud lootusetuse tunne, aga tegelikult mõistusega võttes saan aru, et kiiresti ja kergelt ei saagi oodata muutusi, kui enda panust ei ole piisavalt muutnud.

Muide, mul on ka 2 huvitavat raamatusoovitust, mis eeldatavasti aitavad neid pikaajalisi eesmärke saavutada. Ise sain need soovitused toredate finantsblogijate käest, aga kui teil märkamata jäi või olete lihtsalt seni edasi lükanud, siis soovitan soojalt - LUGEGE (või kuulake) - Chris Voss  ja James Clear - väärt iga minutit!