Võibolla olete ka pidanud vahel üle elama hetke, kus kõhus tõmbab õõnsaks ja otsaette ning seljale tuleb hetkega külm higi? Tunne on selline, et .. "oh f****!!!". Kõlab tuttavalt?
Mul on küll ja üldiselt selliste asjade osas, kus ma ise oleks saanud mingi suure jama või lolluse ära hoida, aga ei mõelnud asjadele õigel hetkel vms.
Näiteks, kui olen hullult ringi sahminud ja siis avastanud, et panin parklas vist kohvitassi, mobiiltelefoni ja rahakoti autokatusele, ise lajatasin ennast rooli ja tõmbasin kaabekaga minema.
Näiteks, või nii... Päriselt on ka juhtunud peaaegu mitu korda, haha! See tunne..
Sellest ajast peale, kui ma otsustasin regulaarselt nö ostupaastu harrastada, juhtub mul sellist külma-higi-hetke paar korda iga kuu, ja seda just rahakotiga! Enamasti reede õhtuti, kui teen laupäevaseid nädala toidukorvi soetamise plaane, hakkan mõtlema, et "oot.. ma pole sel nädalal veel oma rahakotti näinud ega katsunud, ON mul üldse rahakottt (ja raha) veel kuskil?!?"
Enamasti õnneks selgub, et on ikka alles õnneks, lihtsalt on see jõudnud käekotis kõige alla, kuna pole seda juba 6 päeva vaja läinud.
Nüüd juulikuus on asi kohe eriti hull, ma pole mitte ühtegi korda veel rahakotti välja otsinud, et toidupoodi minna! 4 weeks and counting!
Õnneks või kahjuks hakkan aga ka ära harjuma selle olukorraga, ja säilitan kergemini rahu. Peale käekoti pahupidi pööramist on rahakott ju siiani turvaliselt lokaliseeritud. Samas tuleb tunnistada, et oma erinevatele pangakontodele kiikan sisse ikka pea iga päev (või pigem lausa mitu korda päevas, haha).
Keegi optimist siin arvas, et pean ikka paar nädalat veel ilma toidupoodi minemata vastu, elame näeme, ma ise ei julge veel loota! Küll aga tuleb tunnistada, et rikkaliku toiduvaliku puudumine mõjub ülihästi tervisliku kehakaalu hoidmisele/saavutamisele! Lisaks olen patoloogilisest piimaga kohvi joomisest võõrdunud ja avastanud, et piimata kohv on täitsa joodav. Mis järgmiseks..
Kuvatud on postitused sildiga säästukuu. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga säästukuu. Kuva kõik postitused
kolmapäev, 25. juuli 2018
neljapäev, 12. juuli 2018
Säästukuu veidrustest
Igal suvel tabab mind ootamatult olukord, kus suurem osa pereliikmetest on mööda ilma laiali erineval moel oma puhkust nautimas ja kodus ei ole erilist elumärki lausa paari kuu jooksul. Linnakorteri "rõõmud", maal, metsas ja mere ääres on ju mõnusam. See on minu meelest kõige parem aeg üks korralikum säästukuu korraldada ja ennast natuke igapäevamullist välja lükata ja sulgi raputada. Mõjub hästi rahakotile ja tuletab meelde, kui lihtne on liigse tarbimisharjumuse küüsi langeda.
Ah, et kuidas see väljedub? No näiteks, võtsin jaanipäeva paiku käsile traditsioonilise "kapid tühjaks"-eesmärgi täitmise. Viimati käisingi poes kuskil 23. juuni paiku, ja toogi kord jõudis toidukorvi kõigest kohvikoor, 0.5€/kg maksvad värsked kartulid ja natuke värskeid suviseid puuvilju.
Kohe saab sellest mööda 3 nädalat ja tekkinud on juba väike hasart. Kas saab kuu aega täis? Või pean lausa 6 nädalat vastu? Või äkki 8 nädalat? :D Tegin väikese inventuuri:
Küll aga tuleb öelda, et vastab tõele vana hea "tühi kõht on parim kokk!" ütlus ning suure näljaga ja korralikult toiduaegasid jälgides on kõik, mis olemasolevatest toiduainetest valmis teinud, ka oma tee kõhtu jõudnud.
See aga ei tähenda, et isusid ei tekiks. Loomulikult on tänavatel palju isuäratavaid värskeid ilusaid marju ja puuvilju, tänavakohvikutest tuleb maitsvaid grillimise lõhnasid jne. Eelmisel nädalavahetusel olin juba peaaegu murdumas suurest isust millegi vaheldusrikka järele, kui tuli meelde et kevadel sai ju paar kartulit ja igasuguseid seemneid peenrasse susatud. Selgus, et igasugused pahalased olid vahepeal peenra kallal käinud ja heale-paremale otsa peale teinud, seda suurem oli aga minu rõõm leida ohtralt maitsvat värsket naerist ning mõned mõnusad kartulipabulad. Mmmm.. värske võis praegu kartul, milline delikatess!
Edasijõudnute nippe on mul ka! Näiteks töö juures pakutakse meil hommikuks müslit ja võileibu. Kui hommikuvõileivad õigel ajal valmis teha, aga alles lõunaks ära süüa, siis on juba poole päeva kõhutäis tasuta käes! Õhtuooteks on tööl alati puuvili olemas ja nii jääbki ainsaks mureks kodus õhtul üks soe kõhutäis valmis teha.
Sel nädalal aga saan lausa seitsmel järjestikusel päeval tasuta süüa - nimelt viibin töö asjus konverentsil/koolitusel, kus jagatakse maitsvaid kohvipausi-snäkke ja õhtuks kergeid soolaseid suupisteid. Kui vahepalaks veel paar puuvilja haarata, siis ongi terve päev kaetud. Vot nii saab ka optimeerida!
Mis arvate, kas venitan 6 nädalat täis ilma sentigi toidupoodi viimata? 3 nädalat ja 2 päeva siis veel..
Kuidas teie ära elaksite, kui ootamatult peaksite kuu aega sentigi toidule kulutamata toime tulema?
Ah, et kuidas see väljedub? No näiteks, võtsin jaanipäeva paiku käsile traditsioonilise "kapid tühjaks"-eesmärgi täitmise. Viimati käisingi poes kuskil 23. juuni paiku, ja toogi kord jõudis toidukorvi kõigest kohvikoor, 0.5€/kg maksvad värsked kartulid ja natuke värskeid suviseid puuvilju.
Kohe saab sellest mööda 3 nädalat ja tekkinud on juba väike hasart. Kas saab kuu aega täis? Või pean lausa 6 nädalat vastu? Või äkki 8 nädalat? :D Tegin väikese inventuuri:
- külmkapis on veel 1 pakk viilupeekonit, 20 muna, 2 laimi, 1 kg juustu, 500g võid, ketsup ja purgitäis moosi
- sügavkülmas on veel 1 liiter vanilli jäätist (pole minu maitse, aga kui nälg majja jõuab, söön ilmselt silmagi pingutamata ära :D), 1 korra jagu külmutatud puuvilju ja spinatit smuuti tegemiseks, ca 10 singipiruka jagu taigent ja singikuubikuid ning suur hulk külmutatud kananagitsaid (jällegi, pole minu maitse, aga kuna hamba all need ei karju, siis pigem söön neid, kui lasen näljal silmanägemise ära viia!)
- kuivainete kapis on mingi hulk näkileibasid, väike kogus makarone (üldiselt eelistan süüa süsivesikuvaest toitu, seega need jätan tõesti tõsisema näljakriisi perioodiks), mõned kiirnuudlipakid, natuke kuivatatud uba ja hernest, 1 tuunikala konserv, ca 1kg pudrumaterjali (mis suvel ei ole just eriti isuäratav minu jaoks), kohvi ning teed.
See aga ei tähenda, et isusid ei tekiks. Loomulikult on tänavatel palju isuäratavaid värskeid ilusaid marju ja puuvilju, tänavakohvikutest tuleb maitsvaid grillimise lõhnasid jne. Eelmisel nädalavahetusel olin juba peaaegu murdumas suurest isust millegi vaheldusrikka järele, kui tuli meelde et kevadel sai ju paar kartulit ja igasuguseid seemneid peenrasse susatud. Selgus, et igasugused pahalased olid vahepeal peenra kallal käinud ja heale-paremale otsa peale teinud, seda suurem oli aga minu rõõm leida ohtralt maitsvat värsket naerist ning mõned mõnusad kartulipabulad. Mmmm.. värske võis praegu kartul, milline delikatess!
Edasijõudnute nippe on mul ka! Näiteks töö juures pakutakse meil hommikuks müslit ja võileibu. Kui hommikuvõileivad õigel ajal valmis teha, aga alles lõunaks ära süüa, siis on juba poole päeva kõhutäis tasuta käes! Õhtuooteks on tööl alati puuvili olemas ja nii jääbki ainsaks mureks kodus õhtul üks soe kõhutäis valmis teha.
Sel nädalal aga saan lausa seitsmel järjestikusel päeval tasuta süüa - nimelt viibin töö asjus konverentsil/koolitusel, kus jagatakse maitsvaid kohvipausi-snäkke ja õhtuks kergeid soolaseid suupisteid. Kui vahepalaks veel paar puuvilja haarata, siis ongi terve päev kaetud. Vot nii saab ka optimeerida!
Mis arvate, kas venitan 6 nädalat täis ilma sentigi toidupoodi viimata? 3 nädalat ja 2 päeva siis veel..
Kuidas teie ära elaksite, kui ootamatult peaksite kuu aega sentigi toidule kulutamata toime tulema?
reede, 23. veebruar 2018
See ei maksa ju midagi!
Teate, mis minu meelest kõige suurem lõks ühe säästlikult mõtleva inimese igapäevaelus?
Selleks on väikesed mõttetud märkamatud kulud, eriti sellised, mida saaks korra mugavustsoonist välja astudes ülilihtsalt vältida. Näiteks kulud kandekottidele!
Tundub esmapilgul üsna süütu vaatepilt, eks? Sest noh, võtame näiteks kilekoti. 1 kilekott, mis ta siis maksab, 0,20€ vist umbes? Paljud kauplused teevad küll viimasel ajal propageerimistööd, et kui ostad kilekoti, siis võtad elu ühelt merekilpkonnalt vms, ja soovitavad osta hoopis paberkoti. Paberkott on mõnes kaupluses odavam, mõnes aga pisut kallimgi, kui kilekott.
Ja eks me kõik vahel mõtleme, et peaks ka kottide osas säästlikumalt käituma. Aga samas - nad ei maksa ju mitte midagi. Ja kahjuks tuleb enamasti kandekoti puudumine meelde kassas, kui juba vaja seda kasutusele võtta. Siis on hilja koju koti järele joosta, ja ikka tuleb ka paar kotti osta.
Ja üldse - kui ostad kilekoti, pole sellest ju hullu midagi, sest seda kannatab ka prügikotina veel kasutada. Paberkott kahjuks ju prügikotiks ei kõlba, heal juhul vaid klaaspurkide, tekstiilide ja ajalehtede hoidmiseks sobivad, ja kõvemate märkide puhul teinekord uuesti poodi minnes kasutamiseks.
Ütlen kohe ära, et mina hakkasin poes käimiseks kasutama esialgu pappkaste (siis, kui veel autoga poes käisin ja kauba koju vedamine tähendas vaid autost üle ukse tuppa tõstmist), hiljem aga tekstiilist kandekotte kasutama juba aastaid tagasi, enne kui finantsvabaks saamise võimausest üldse unistadagi oleks osanud. Juba siis tundus mulle kilekoti hind üle mõistuse kõrge olevat. Olen kirunud küll ennast korralikult, kui poes avastanud, et kandekotid on koju jäänud, aga üldreeglina olen siis pigem improviseerinud käekoti ja suurte taskute abiga, kui kilekoti soetanud.
Kuigi, mis seal ikka dramaatilist, asi siis see 0.2-0.25€ kulutada? Või enamasti vähemalt 2x0.2€, sest noh, juba poes olles tasub mitme päeva kraam korraga ära osta ja alati jõuab ostukorvi rohkem, kui esialgu arvanuks. Aga kui nüüd natuke arvutada, siis kui käia poes 2 korda nädalas, iga kord tulla koju 2 uue kotiga. Oletame, et vahel ostad kilekoti, vahel paberkoti, et loodusesõbralikum olla. Võtame lihtsama arvutamise tarbeks kuldse keskmise hinna, 0.25€ tükk. 1 nädalaga teeb see juba kottidele kulunud rahaks 1€. Mis on ju peenraha ometi? Iga kuu teeb see 4€, mis tundub ka suhteliselt väike summa, eks? Aga aastas? Aastas teeb see juba 48€ tühipaljastele kandekottidele. Ja kui nüüd veel fantaseerida, et üks tavaline inimene hakkab näiteks ise poes käima iseseisvudes, 18. aastaseks saades. Ja ostab max 4 kotti nädalas kuni kõrge eani, näiteks 75. eluaastani. See teeb 57 aastat, 57x48 = 2736€, mille paned oma elu jooksul kõigest kilekottidele!
2736€ on üle 2x rohkem, kui tavainimene kuus teenib.
Mis juhtuks aga, kui Sa iga nädal jätaksid kile- ja paberkotid hoopis ostmata, ja investeeriksid selle raha? Oletame, et lõpetad kohe täna kilekottide ostmise ja paned selle raha hoopis igakuiselt näiteks mõnda indeksfondi kasvõi, mis ei vaja ka mingit erilist toimetamist, kui et kanna aga iga kuu oma kokku hoitud kilekoti raha sinna juurde (4€).
Oletame, et indeksfondi keskmiseks tootlusegks saab 10% aastas (keskmine tootlus börsil üle aastate on üldiselt olnud suuremgi, aga me ei ole siin mingid investeerimisgurud).
15. aasta lõpuks oleks sul sel juhul kõigest tänu kilekottidest loobumisele portfellis 1525€.
20. aasta lõpuks oleks sul sel juhul kõigest tänu kilekottidest loobumisele portfellis 2749€.
25. aasta lõpuks oleks sul sel juhul kõigest tänu kilekottidest loobumisele portfellis 4721€.
...
40. aasta lõpuks oleks sul sel juhul kõigest tänu kilekottidest loobumisele portfellis 19269€
57. aasta lõpuks oleks sul sel juhul kõigest tänu kilekottidest loobumisele portfellis 99343€
PEA 100 000 EUROT tänu sellele, et võtsid korduvkasutatava kandekoti poodi minnes kaasa.
Päris põnev pensionäripõlv saaks olema, või mis? Kõik tänu sellele, et lõpetasid lihtsalt ühekordselt kasutatavate kottide ostmise. Hea küll, päris pool miljonit ei ole, aga palju puudu ka ei jää.. nagu ise näete, kasvab see lumepall üha kiiremini, mida edasi aeg läheb (loe: mida varem alustad!) Pole ka mingi eriline pingutus.
Muide, kui sinu argumendiks on prügikottide vajadus, siis soovitan prügi sorteerida niipalju kui vähegi võimalik, et vähendada olmeprügi kogust. Olmeprügi jaoks aga saad Pakendikeskusest osta spetsiaalseid prügikotte, mis maksavad 0.57€ rull, milles on 50 kotti, kui ostad terve kasti ehk 50 rulli. Nii lähevad prügikotid Sulle maksma max 0.0114€/tk, ehk 1.14 senti kott. Veidi vähem, kui 20 senti kott, kas pole?
Muuseas, kui siis peale kilekottidest võõrutamist peaksite USAsse sõitma, valmistuge shokiks, seal pakitakse samamoodi iga kaup eraldi kilekotikesse, nagu alloleval pildil... Vaesed kilpkonnad! 😓
Ja need kotikesed on nii õhukesed, et teist korda neid kasutada eriti ei kannata millegi asjaliku jaoks. Hea, kui kaup kojugi jõuab...
Muide, mina pean tunnistama, et pole ühtegi korduvkasutatavat kandekotti ise pidanud ostma, neid jagatakse tänapäeval igasugustel üritustel jms, ja kaltsukaski ei tohiks nad midagi erilist maksta.
Kas teil on juba korduvkasutatavad kandekotid kasutusel? Kust olete saanud parimad?
Selleks on väikesed mõttetud märkamatud kulud, eriti sellised, mida saaks korra mugavustsoonist välja astudes ülilihtsalt vältida. Näiteks kulud kandekottidele!
 |
| Kilekoti pilt laenatud delfist, autor Marianne Loorents |
Ja eks me kõik vahel mõtleme, et peaks ka kottide osas säästlikumalt käituma. Aga samas - nad ei maksa ju mitte midagi. Ja kahjuks tuleb enamasti kandekoti puudumine meelde kassas, kui juba vaja seda kasutusele võtta. Siis on hilja koju koti järele joosta, ja ikka tuleb ka paar kotti osta.
Ja üldse - kui ostad kilekoti, pole sellest ju hullu midagi, sest seda kannatab ka prügikotina veel kasutada. Paberkott kahjuks ju prügikotiks ei kõlba, heal juhul vaid klaaspurkide, tekstiilide ja ajalehtede hoidmiseks sobivad, ja kõvemate märkide puhul teinekord uuesti poodi minnes kasutamiseks.
Ütlen kohe ära, et mina hakkasin poes käimiseks kasutama esialgu pappkaste (siis, kui veel autoga poes käisin ja kauba koju vedamine tähendas vaid autost üle ukse tuppa tõstmist), hiljem aga tekstiilist kandekotte kasutama juba aastaid tagasi, enne kui finantsvabaks saamise võimausest üldse unistadagi oleks osanud. Juba siis tundus mulle kilekoti hind üle mõistuse kõrge olevat. Olen kirunud küll ennast korralikult, kui poes avastanud, et kandekotid on koju jäänud, aga üldreeglina olen siis pigem improviseerinud käekoti ja suurte taskute abiga, kui kilekoti soetanud.
Kuigi, mis seal ikka dramaatilist, asi siis see 0.2-0.25€ kulutada? Või enamasti vähemalt 2x0.2€, sest noh, juba poes olles tasub mitme päeva kraam korraga ära osta ja alati jõuab ostukorvi rohkem, kui esialgu arvanuks. Aga kui nüüd natuke arvutada, siis kui käia poes 2 korda nädalas, iga kord tulla koju 2 uue kotiga. Oletame, et vahel ostad kilekoti, vahel paberkoti, et loodusesõbralikum olla. Võtame lihtsama arvutamise tarbeks kuldse keskmise hinna, 0.25€ tükk. 1 nädalaga teeb see juba kottidele kulunud rahaks 1€. Mis on ju peenraha ometi? Iga kuu teeb see 4€, mis tundub ka suhteliselt väike summa, eks? Aga aastas? Aastas teeb see juba 48€ tühipaljastele kandekottidele. Ja kui nüüd veel fantaseerida, et üks tavaline inimene hakkab näiteks ise poes käima iseseisvudes, 18. aastaseks saades. Ja ostab max 4 kotti nädalas kuni kõrge eani, näiteks 75. eluaastani. See teeb 57 aastat, 57x48 = 2736€, mille paned oma elu jooksul kõigest kilekottidele!
2736€ on üle 2x rohkem, kui tavainimene kuus teenib.
Mis juhtuks aga, kui Sa iga nädal jätaksid kile- ja paberkotid hoopis ostmata, ja investeeriksid selle raha? Oletame, et lõpetad kohe täna kilekottide ostmise ja paned selle raha hoopis igakuiselt näiteks mõnda indeksfondi kasvõi, mis ei vaja ka mingit erilist toimetamist, kui et kanna aga iga kuu oma kokku hoitud kilekoti raha sinna juurde (4€).
Oletame, et indeksfondi keskmiseks tootlusegks saab 10% aastas (keskmine tootlus börsil üle aastate on üldiselt olnud suuremgi, aga me ei ole siin mingid investeerimisgurud).
15. aasta lõpuks oleks sul sel juhul kõigest tänu kilekottidest loobumisele portfellis 1525€.
20. aasta lõpuks oleks sul sel juhul kõigest tänu kilekottidest loobumisele portfellis 2749€.
25. aasta lõpuks oleks sul sel juhul kõigest tänu kilekottidest loobumisele portfellis 4721€.
...
40. aasta lõpuks oleks sul sel juhul kõigest tänu kilekottidest loobumisele portfellis 19269€
57. aasta lõpuks oleks sul sel juhul kõigest tänu kilekottidest loobumisele portfellis 99343€
PEA 100 000 EUROT tänu sellele, et võtsid korduvkasutatava kandekoti poodi minnes kaasa.
Muide, kui sinu argumendiks on prügikottide vajadus, siis soovitan prügi sorteerida niipalju kui vähegi võimalik, et vähendada olmeprügi kogust. Olmeprügi jaoks aga saad Pakendikeskusest osta spetsiaalseid prügikotte, mis maksavad 0.57€ rull, milles on 50 kotti, kui ostad terve kasti ehk 50 rulli. Nii lähevad prügikotid Sulle maksma max 0.0114€/tk, ehk 1.14 senti kott. Veidi vähem, kui 20 senti kott, kas pole?
Muuseas, kui siis peale kilekottidest võõrutamist peaksite USAsse sõitma, valmistuge shokiks, seal pakitakse samamoodi iga kaup eraldi kilekotikesse, nagu alloleval pildil... Vaesed kilpkonnad! 😓
Ja need kotikesed on nii õhukesed, et teist korda neid kasutada eriti ei kannata millegi asjaliku jaoks. Hea, kui kaup kojugi jõuab...
Muide, mina pean tunnistama, et pole ühtegi korduvkasutatavat kandekotti ise pidanud ostma, neid jagatakse tänapäeval igasugustel üritustel jms, ja kaltsukaski ei tohiks nad midagi erilist maksta.
Kas teil on juba korduvkasutatavad kandekotid kasutusel? Kust olete saanud parimad?
laupäev, 17. veebruar 2018
Nädala säästunipp - ema ostab!
Nii-nii, ongi jälle nädalavahetus, ja meie peres nädala ostude tegemise päev. No ei lähe kohe üldse meil see #ostupaast ega #säästukuu mitte kuidagi. Kohe võin ära öelda, et näiteks toidule kulutasin jälle rohkem, kui plaanis oli. Samas ei tahakski seda kõike väga veebruari kulutuste alla määrata, kuna kõike ostetut me kunagi kohe ära ei söö ja aasta keskmist ehk aitavad tänased ostud kindlasti alla tuua.
Nimelt lubasin ju, et sel kuul enam liha ei osta, aga ostsin siiski. Seda sellepärast, et täna oli toores kana imelise hinnaga - 2€/kg. Tavaliselt maksab kõige odavam kana 3.5-4€/kg ja seega soetasin täna kohe kaks kana. Esiteks saab neid väga hästi sügavkülmas hoides hiljem kasutada, ei pea kohe ära tarbima. Teiseks jagub meil alati ühest kanast lausa kolmeks toidukorraks. Esmalt teeme ahjukana, ja naudime mõnusat sooja kanapraadi, siis aga nokin kanakorjuselt viimased liha- ja nahajäänused kokku, kallan peale kana küpsetamisel tekkinud kanapuljongi, ja teen teisel päeval õhtusöögiks kanapastat ning kolmandal päeval õhtusöögiks kanasuppi. Igast õhtusöögist jääb veel järgmise päeva õhtuooteks näljastele väike eine. Seega ülihea ost!
Kuhu aga läks meil raha sel nädalal?
Lühidalt - olen selle nädala kulutustega üldjoontes rahul.
Bensiini oli autos veel ca 120km jagu ja kuna nädalas sõidan max 15km, oleks sellega vabalt välja tulnud. Täna aga olid üle pika aja bensiini hinnad korralikult langenud, seetõttu oli targem ära tankida, mine tea, millal uus võimalus.
Maiustustele ise ei kulutanud, küll aga kinkis meie toidupood mööda läinud sõbrapäeva puhul meile kommikarbi.
Puuviljadele kulus palju, aga neist loobuda me küll ei taha.
Piimatooteid kulub meil jah ülipalju.
Kokku sel kuul kulunud toidule 356€. 400€se eelarve raamidesse jäämise lootus on üsna õhukeseks kahanenud, aga ma ei jäta veel jonni! Täna suutsin poes ennast kenasti manitseda, ja näiteks harjumuspärase mugava friikartulikoti jätta ostmata. Kodus on 0.6€/kg kartulid olemas, milleks vaja kulutada 1€/kg friikartulitele?!
Täna vaatasin üle kevadise seemnevaru, hea uudis on see, et puudu oli ainult basiilik ja herneid. Mõlemaid armastatakse meil lihtsalt ko-hu-ta-valt, nii et neid tuleb juurde varuda. Lisaks taipasin muidugi, et olen iga kuu vähemalt 3.20€ kulutanud poest potis kasvava basiiliku ostmiseks, kui tegelikult võiks ju seda kodus lambi allgi kasvatada. #säästetudeuro
Panin nüüd tilli, murulaugu ja basiiliku potti, vaatame, kas saab varsti kodust kraami?
Aga kui vaadata, kuidas teistel läheb säästuveebruariga, tuleb müts maha võtta! Toita 4-5-6 inimest vaid 144€ ära on ju fantastiline. Muidugi pean tunnistama, et ka minu meelest on parim säästunipp see, kui saab emal lasta toidu eest maksta. 😎 Kui me veel Eestis elasime, tõi minugi ema meile pidevalt piima, liha ja hulganisti imelisi aiasaadusi. Enamasti toorainetena, aga tihti lausa sooja valmis tehtud koduse toiduna. I-M-E-L-I-N-E! 💖
(ok, #nali, ma väga loodan, et ShoppingQ ei solvu, et siin postitusele lingin, minu meelest oli see väga armas, ja tema näeol on minu silmis tegemist ühe tõeliselt ägeda naisega, kelle blogi armastan juba mitu aastat lugeda ja väga loodan,et ta kirjutamist ei jäta! Kuna mul endalgi hulk järeltulijaid ja tegemist nendega omajagu, mõtlesin kunagi isegi temaga tutvust teha, kahjuks aga olen selleks ilmselt liiga häbelik.. )
Nüüd Eestist kaugel elades kahjuks see nipp meil nagunii eriti enam läbi ei lähe (no paar korda aastas ikka, kui Eestis käime 😀). Seetõttu on minu uueks nipiks see - tean täpselt, palju iga kaubaartikkel tavapäraselt erinevates poodides maksab, ja ostan alati siis, kui on korralik soodusmüük.
Mina ostan niimoodi meile harjumuspärast kraami alati võimalikult soodsat, ja varuga. Toidud saan siis planeerida selle järgi, mille isu meil on, muretsemata, et pean ostma liiga kallilt, sest sügavkülmas on alati olemas näiteks nii hakkliha, kanafilee kui kanajäsemed ja pitsasink (loomaliha meie eelarvesse ei mahu kahjuks) ja sahvris köögiviljad. Eelduseks on aga, nagu öeldud, et pead teadma, mis on tavapärane hind ja mis on tegelikult ka soodus (mitte lihtsalt äge kollane silt tavapärase hinnaga). #säästetudeuro
Noh, ja rääkimata siis sellest, et loomulikult tuleks võimalikult palju köögivilju hoopis ise kasvatada, kui vähegi võimalus on. Kellel uhket aiamaalapikest pole, omab ehk rõdu või valguserikast aknalauda. Mina igatahes kavatsen sel aastal kindlasti nii aknalaual, rõdul kui aiamaal kasvama panna suure hulga kraami, olen selle nimel juba aasta jagu ettevalmistusi teinud.
Mis teie lemmikuteks soodsateks toitudeks on?
Nimelt lubasin ju, et sel kuul enam liha ei osta, aga ostsin siiski. Seda sellepärast, et täna oli toores kana imelise hinnaga - 2€/kg. Tavaliselt maksab kõige odavam kana 3.5-4€/kg ja seega soetasin täna kohe kaks kana. Esiteks saab neid väga hästi sügavkülmas hoides hiljem kasutada, ei pea kohe ära tarbima. Teiseks jagub meil alati ühest kanast lausa kolmeks toidukorraks. Esmalt teeme ahjukana, ja naudime mõnusat sooja kanapraadi, siis aga nokin kanakorjuselt viimased liha- ja nahajäänused kokku, kallan peale kana küpsetamisel tekkinud kanapuljongi, ja teen teisel päeval õhtusöögiks kanapastat ning kolmandal päeval õhtusöögiks kanasuppi. Igast õhtusöögist jääb veel järgmise päeva õhtuooteks näljastele väike eine. Seega ülihea ost!
Kuhu aga läks meil raha sel nädalal?
Lühidalt - olen selle nädala kulutustega üldjoontes rahul.
Bensiini oli autos veel ca 120km jagu ja kuna nädalas sõidan max 15km, oleks sellega vabalt välja tulnud. Täna aga olid üle pika aja bensiini hinnad korralikult langenud, seetõttu oli targem ära tankida, mine tea, millal uus võimalus.
Maiustustele ise ei kulutanud, küll aga kinkis meie toidupood mööda läinud sõbrapäeva puhul meile kommikarbi.
Puuviljadele kulus palju, aga neist loobuda me küll ei taha.
Piimatooteid kulub meil jah ülipalju.
Kokku sel kuul kulunud toidule 356€. 400€se eelarve raamidesse jäämise lootus on üsna õhukeseks kahanenud, aga ma ei jäta veel jonni! Täna suutsin poes ennast kenasti manitseda, ja näiteks harjumuspärase mugava friikartulikoti jätta ostmata. Kodus on 0.6€/kg kartulid olemas, milleks vaja kulutada 1€/kg friikartulitele?!
Täna vaatasin üle kevadise seemnevaru, hea uudis on see, et puudu oli ainult basiilik ja herneid. Mõlemaid armastatakse meil lihtsalt ko-hu-ta-valt, nii et neid tuleb juurde varuda. Lisaks taipasin muidugi, et olen iga kuu vähemalt 3.20€ kulutanud poest potis kasvava basiiliku ostmiseks, kui tegelikult võiks ju seda kodus lambi allgi kasvatada. #säästetudeuro
Panin nüüd tilli, murulaugu ja basiiliku potti, vaatame, kas saab varsti kodust kraami?
Aga kui vaadata, kuidas teistel läheb säästuveebruariga, tuleb müts maha võtta! Toita 4-5-6 inimest vaid 144€ ära on ju fantastiline. Muidugi pean tunnistama, et ka minu meelest on parim säästunipp see, kui saab emal lasta toidu eest maksta. 😎 Kui me veel Eestis elasime, tõi minugi ema meile pidevalt piima, liha ja hulganisti imelisi aiasaadusi. Enamasti toorainetena, aga tihti lausa sooja valmis tehtud koduse toiduna. I-M-E-L-I-N-E! 💖
(ok, #nali, ma väga loodan, et ShoppingQ ei solvu, et siin postitusele lingin, minu meelest oli see väga armas, ja tema näeol on minu silmis tegemist ühe tõeliselt ägeda naisega, kelle blogi armastan juba mitu aastat lugeda ja väga loodan,et ta kirjutamist ei jäta! Kuna mul endalgi hulk järeltulijaid ja tegemist nendega omajagu, mõtlesin kunagi isegi temaga tutvust teha, kahjuks aga olen selleks ilmselt liiga häbelik.. )
Nüüd Eestist kaugel elades kahjuks see nipp meil nagunii eriti enam läbi ei lähe (no paar korda aastas ikka, kui Eestis käime 😀). Seetõttu on minu uueks nipiks see - tean täpselt, palju iga kaubaartikkel tavapäraselt erinevates poodides maksab, ja ostan alati siis, kui on korralik soodusmüük.
Mina ostan niimoodi meile harjumuspärast kraami alati võimalikult soodsat, ja varuga. Toidud saan siis planeerida selle järgi, mille isu meil on, muretsemata, et pean ostma liiga kallilt, sest sügavkülmas on alati olemas näiteks nii hakkliha, kanafilee kui kanajäsemed ja pitsasink (loomaliha meie eelarvesse ei mahu kahjuks) ja sahvris köögiviljad. Eelduseks on aga, nagu öeldud, et pead teadma, mis on tavapärane hind ja mis on tegelikult ka soodus (mitte lihtsalt äge kollane silt tavapärase hinnaga). #säästetudeuro
Noh, ja rääkimata siis sellest, et loomulikult tuleks võimalikult palju köögivilju hoopis ise kasvatada, kui vähegi võimalus on. Kellel uhket aiamaalapikest pole, omab ehk rõdu või valguserikast aknalauda. Mina igatahes kavatsen sel aastal kindlasti nii aknalaual, rõdul kui aiamaal kasvama panna suure hulga kraami, olen selle nimel juba aasta jagu ettevalmistusi teinud.
Mis teie lemmikuteks soodsateks toitudeks on?
Hurraa, üks linnuke kirjas!
Tundub, et eesmärkide seadmine ja väljakutsete algatamine on päris populaarne, et endal kraest haarata või teisi innustada. Nii teen minagi endale pea igapäevaselt, ja ühest väljakutsest juba rääkisin siin. Nimelt seadsin endale veebruarikuuks päris mitu eesmärki, mis sunnivad mind veidi mugavustsoonist välja astuma ja vaeva nägema.
Üheks eesmärgiks oli:
- müüa kodust maha kraami vähemalt 500€ eest. Müümiseks sobib nii riidekapi sisu, kasutuna seisvad mänguasjad ja elektroonikavidinad, kui ka näiteks üleliigne mööbel. Minimalism ruulib!
Ja täna ongi see päev, kui võin uhkelt kuulutada, et sain eesmärgi täidetud! Nimelt müüsin eile LÕPUKS maha natuke suurema summa eest üleliigset mööblit, mis juba mitu nädalat kohalikus kuulutusteportaalis üleval oli! Kuna huvi mööbli vastu oli leigem, kui ma lootsin, jõudsin selle aja sees juba natuke hinda alandada ja oleksin peaaegu esimesele tingijale väga soodsa tehingu teinud, kui ootamatult tuli kindel huviline, kandis kohe raha kontole ja saadab täna kohe transpordi mööblile järele ka! Ausalt öeldes oli selle mööbli müümine täielik saaga, pean sellest kohe eraldi kirjutama, niipalju "nalja" sai!
Aga kokkuvõtlikult saan öelda, et olen juba praeguseks kuu skooriga rahul. Tänaseks olen kodust mõttetult seisvat kraami maha müünud sel kuul juba 544€ eest, sel aastal kokku aga lausa 1044€ eest! Klirrrrr, kõik läheb säästukassasse!
Ja tunnistan ausalt, et päris ulme on vaadata, kui palju ASJU on meie ellu aastate jooksul kogunenud, mida me tegelikult (enam) ei vaja või polegi kunagi päris hädatarvilikud olnud. Kasvõi juba kapis tolmu koguvaid jalanõusid on maha müüa vähemalt 5 (loe:VIIS) paari, enamus neist vaid korra või paar kantud või lausa kandmata. Köögikappidest olen leidnud terve hulga väiksemaid ja suuremaid vidinaid, mis niisama seisavad. Ometi olen ma ju alati olnud hästi säästlik enda arvates, ja shopinguhullust on asi kohe eriti kaugel.
Muide, üks asi, mille ise kunagi ostsin second hand-poest ja mis paljudele võib tunduda liigne luksus, kuid meie peres on ennast tõestanud kui aasta parim kulutus, on popcorni masin. Jep, lugesite õigesti :D See on ikka ulme, kui suur on hinnavahe kinos ja poes müüdavate popcornipakkide ja ise tehtud popcorni vahel. 0,5kg maisiseemneid maksab siin 1€ ja sellest saab 50 portsu popcorni. Juurde lisandub vaid tilgakese õli ja meelepäraste maitseainete hind, samas kui kinos maksab üks ports 5€. Vahe on peaaegu 250x!!!! Me küll kinos ei käi rohkem kui kord-paar aastas, sest noh, kodus on mugavam, mõnusam ja odavam filme vaadata, aga ka kodus mikrolaineahjus tehtava popcorniga võrreldes on hinnavahe mitmekordne, ning maitsevahe veel suurem. #säästetudeuro
(ps. jah, meil siin võib kinno oma joogi, popkorni ja kasvõi toiduga minna).
(ps. jah, meil siin võib kinno oma joogi, popkorni ja kasvõi toiduga minna).
Alternatiivina ilmselt paljud kärsatavad kodus potis popcorni, olen ka seda proovinud, aga nüüd masinat kasutades pean tunnistama, et vahe on meeletu - potiga jamamine oli jube, popcorn kõrbes poti põhja ja õli läks ka kordades rohkem, kui popcorni masinas, tulemus oli aga väga nigel. Eriti õnnelik olen muidugi selle üle, et popcornimasina ostsin kasutatuna ja üliodavalt. Täitsa luks diil! Kes ütles, et säästuelu on kehv!
Aga kuidas teil säästuveebruar edeneb?
esmaspäev, 12. veebruar 2018
Kuidas läheb ostupaast ja kuhu kaob raha
Võtsin veebruari alguses endale eesmärgi (vähemalt proovida) veebruaris võimalikult vähe raha kulutada ja võimalikult palju säästa. See hasart on minus suur eriti just nüüd, kus börsil on pöörised ja keerised möllamas ja samas kevadine raportite hooaeg ning dividendide maksmise periood kohe ukse ees. Sellises olukorras tahaks ju eriti võimalust kasutada, ning raha õigesse kohta suunata, mitte lihtsalt ära süüa või maha visata.
Mõtlesin, et kui iga nädal vahekokkuvõte teha, siis äkki on lihtsam tabada, kuhu raha kaob, ja püksirihma veidi pingutadagi?
Igatahes möödunud nädal ei ole olnud just kõige säravam. Sai tehtud palju tööd. Sai käidud uueks nädalaks toiduvarud hangitud. Sai viidud ära taara, mille juures tuleb märkida, et taara korjamises valitseb ka täielik hapukurgihooaeg, viimase 1,5 kuu tulemuseks oli kõigest 1.60€ taara eest!
Samas söögile kulus jälle hirmus palju, sealjuures sai lisaks lubatud endale liigagi luksust...
Toidule kulus sel nädalal 118.22€:
- Kartulikrõpse lubasin esialgu ostukorvi lubadusega, et "ma ju tõin taara ära, selle arvelt võib", hiljem sain muidugi ise ka aru, et taarat oli vaid 1.6€ eest, aga krõpse millegipärast lausa 5.8€ eest?! Ja noh, siirup on ju tõesti täielik raiskamine, eriti arvestades, et kodus on olemas ka kodune õuna- ja mustsõstramahl. Neid küll tarbitakse regulaarselt, aga vahelduseks kulub siiski liiga palju ka poesiirupit.
- Puuvilju sööme kohutavalt palju, va banaanid, millest osad loodan sügavkülma smuutide jaoks valmis lõigata. Sel juhul jagub paarist banaanist mitmeks kuuks.
- Kartulit ostsin viimati detsembris 0.3€ kg, aga see oli mingi eriline pakkumine. Tavaolukorras ostan 0.6€ kg ja usun, et see on vist küll selle riigi odavaim, olen otsinud tikutulega, aga odavamalt pole leidnud.
- Piimatooteid kulub meil palju, jah..
- Leiva, pitsa- ja pirukataigent ei tohiks vist väga raske ise teha olla? Kui vaid laiskusest jagu saaks, saaks selles osas vist kokku hoida?
- Mozzarella ostan alati kõige odavama, aga tegelikult vist elaks ikka vabalt ilma ära? :)
- Lihatooteid ostsin kohutavalt palju jälle, kuigi arvasin, et lähemad 2-3 nädalat enam liha ei osta. Nimelt armastan lihatooteid osta alati ette soodushinnaga ja säilitada vajadusel sügavkülmas, et ei peaks kalli hinnaga ostma. Täna näiteks oli saadavalt kanakoivad 1.3€ kg, tavahind on 2.6€ kg, seega ostsin ette ja loodan, et veebruaris enam lihatooteid ei osta. Ise ma, muide, peaaegu liha ei söögi, aga nooremate pereliikmete tervise huvides pean siiski seda soetama
Kokkuvõtteks - toidule on veebruaris juba kulunud 266€, mis tähendab, et 400€se kuueelarve juures on kulutada jäänud 134€, ja süüa vaja osta veel 2 korda. Tulevatel nädalatel läheb päris kitsaks.. Kodus kappides on õnneks siiski olemas nüüd nii kartulid, makaronid ja spagettid, hulk lihatooteid ja palju muud, seega teoreetiliselt peaks välja tulema. Praktikas kipume liiga palju maiustama, endiselt..
Selleks, et sel nädalal toidu pealt kokku hoida, jätsin ostmata traditsioonilised hommikusöögiks toodavad saiakesed. Luban ennast homme hommikul kl 6 üles ajada, et perele hommikusöögiks ise muffineid või pirukaid teha. Mitmekordne hinnavahe on päris hea motivaator.
Niimoodi siis toiduga. Lisaks tuleb tunnistada, et #ostupaast on korralikult feilinud veel paaril põhjusel. Nimelt kulus lisaks sel nädalal:
Hügieenitarvete pealt saaks kokku hoida ilmselgelt, majapidamispaberi asemel võiks rohkem kasutada tekstiilist lappe ja käterätikuid, ja neid pesta regulaarselt. Muide! Söögilauas võtsin juba säästunipi kasutusele - tavapärased kätepaberid, mida salvrättide asemel kasutame, lõikasin pooleks! Nii kulub igal söögikorral paberit loodetavasti vähemalt poole vähem. #säästetudeuro #säästunipp
Parkimisele kulunu oli planeeritud ja loodetavasti selle kuu viimane kulu. Sõbrapäevaks perele šokolaadikarbi ost oli juhuslik vedamine, kuna ostan alati väikese üllatuse nagunii, seekord sain soodushinnaga.
Seemned kevadeks olid aga ootamatu ost, lootsin, et need enne märtsi algust müügile ei tule. Ostmata ka ei saanud aga jätta, sest aiamaaga on suured plaanid ja tahaks sel aastal veel rohkem pottides ja peenras perele kasvatada, kui varem! Seega ei saanud võimalust kasutamata jätta.
Kust teie võimalikult soodsalt seemneid soetate?
pühapäev, 4. veebruar 2018
Hale feil ehk mismõttes säästukuu?
Nonii, sõnusingi ära! Ehk nüüd tuleb üks ving ja hala selle kohta, kuidas minu välja kuulutatud #säästukuu kukkus juba esimese kolme päeva jooksul haledalt läbi!
Esimeseks jamaks siis selgus, et noorima pereliikme saapalukk läks katki. Et tegu oli 3 talve vanade saabastega, mis korralikult vatti näinud, igasuguse esteetilise välimuse juba suhteliselt kaotanud ja lisaks ka ebamugavalt väikeseks jäämas, oli ilmselge, et parandada neid ei ole enam mõtet.
Seega seadsime aga sammud kaubandusse, ja jäingi kohe 45€ võrra vaesemaks. Hea uudis muidugi oli see, et saabaste õige hind oli 50€, aga poemüüja andis lahke meelega -10%. Lisaks paistavad olevat piisavalt tugevad saapad, et kesta vähemalt järgmised 3-4 talve.
Lisaks selgus, et olen üks õige pehmo lapsevanem, sest traumeeriva shoppamiselamuse eest tuli väsinud pereliikmele lisaks soetada veel pea 5€ turgutav cappucino. Eks ma teadsin ju varemgi kahjuks, et nii pehmo olen, aga kuna see 5€ oli vanast ajast jäänud kohviku kliendikaardile ootama, siis tegelikult ma seda veebruari eelarvest ei maksnud ja seetõttu väga taga ei nuta. Peresuhted maksavad ju ka midagi. 😇
Lisakuluks oli veel auto päevase parkimise eest 10€. See aga on planeeritud kulu, ja omaette kokkuhoid, sest bussiga asju ajama minnes oleks meil kõikide käikude peale kulunud mitu tundi rohkem aega, ning vähemalt 25€ bussipiletitele, kuna ühistransport on siin kallis lõbu. Naljakas küll, aga autosõit on meie peres #säästetudeuro.
Siis läksime ülejäänud 2 pereliikmega muid asju linna peale ajama, ja mida ma näen - ka nende talvesaapad on omadega täiesti läbi! Ühel kukub kohe tald saabaste küljest ära, ja teisel on lihtsalt saapad nii pragusid täis, et lund ja vett need kindlasti enam väljas ei hoia... Oeh! Revideerisin kodus jalanõudekapid läbi ja leidsin ühed vanad saapad, mis veel kõlbavad asendama tallata saapaid. Tuli lihtsalt uued paelad peale tõmmata ja vetthülgava kaitsekihiga läikima lüüa. Elagu taaskasutus, sest ka nö "uued paelad" olid tegelikult säästetud mõnelt juba minema visatud tennisepaarilt, seega #säästetudeuro
Loodame, et need asendussaapad kestavad veel kuu aega ja pääseme sel hooajal uute saabaste ostmisest. Teise pereliikme praguliste saabaste osas ei oskagi hetkel midagi peale hakata. Teoreetiliselt, kui suurt lörtsi ja vihma ei tule, püsivad varbad enamvähem kuivad ja kuu aja pärast ehk on juba tennise-ilm..
Kõikide asjaajamiste i-le täpiks aga astusime läbi kohalikust raamatukogust, ja tarisime koju hulga kohustuslikke ja mitte-nii-kohustuslikke-aga-väga-põnevaid raamatuid, mis omakorda tähendab ju ka tervet hulka #säästetudeurosid! Soovitan teilegi!
Kokkuvõtlikult, käes on kuu 4. päev, ja veebruari eesmärkidest:
Esimeseks jamaks siis selgus, et noorima pereliikme saapalukk läks katki. Et tegu oli 3 talve vanade saabastega, mis korralikult vatti näinud, igasuguse esteetilise välimuse juba suhteliselt kaotanud ja lisaks ka ebamugavalt väikeseks jäämas, oli ilmselge, et parandada neid ei ole enam mõtet.
Seega seadsime aga sammud kaubandusse, ja jäingi kohe 45€ võrra vaesemaks. Hea uudis muidugi oli see, et saabaste õige hind oli 50€, aga poemüüja andis lahke meelega -10%. Lisaks paistavad olevat piisavalt tugevad saapad, et kesta vähemalt järgmised 3-4 talve.
Lisaks selgus, et olen üks õige pehmo lapsevanem, sest traumeeriva shoppamiselamuse eest tuli väsinud pereliikmele lisaks soetada veel pea 5€ turgutav cappucino. Eks ma teadsin ju varemgi kahjuks, et nii pehmo olen, aga kuna see 5€ oli vanast ajast jäänud kohviku kliendikaardile ootama, siis tegelikult ma seda veebruari eelarvest ei maksnud ja seetõttu väga taga ei nuta. Peresuhted maksavad ju ka midagi. 😇
Lisakuluks oli veel auto päevase parkimise eest 10€. See aga on planeeritud kulu, ja omaette kokkuhoid, sest bussiga asju ajama minnes oleks meil kõikide käikude peale kulunud mitu tundi rohkem aega, ning vähemalt 25€ bussipiletitele, kuna ühistransport on siin kallis lõbu. Naljakas küll, aga autosõit on meie peres #säästetudeuro.
Siis läksime ülejäänud 2 pereliikmega muid asju linna peale ajama, ja mida ma näen - ka nende talvesaapad on omadega täiesti läbi! Ühel kukub kohe tald saabaste küljest ära, ja teisel on lihtsalt saapad nii pragusid täis, et lund ja vett need kindlasti enam väljas ei hoia... Oeh! Revideerisin kodus jalanõudekapid läbi ja leidsin ühed vanad saapad, mis veel kõlbavad asendama tallata saapaid. Tuli lihtsalt uued paelad peale tõmmata ja vetthülgava kaitsekihiga läikima lüüa. Elagu taaskasutus, sest ka nö "uued paelad" olid tegelikult säästetud mõnelt juba minema visatud tennisepaarilt, seega #säästetudeuro
Loodame, et need asendussaapad kestavad veel kuu aega ja pääseme sel hooajal uute saabaste ostmisest. Teise pereliikme praguliste saabaste osas ei oskagi hetkel midagi peale hakata. Teoreetiliselt, kui suurt lörtsi ja vihma ei tule, püsivad varbad enamvähem kuivad ja kuu aja pärast ehk on juba tennise-ilm..
Kõikide asjaajamiste i-le täpiks aga astusime läbi kohalikust raamatukogust, ja tarisime koju hulga kohustuslikke ja mitte-nii-kohustuslikke-aga-väga-põnevaid raamatuid, mis omakorda tähendab ju ka tervet hulka #säästetudeurosid! Soovitan teilegi!
Kokkuvõtlikult, käes on kuu 4. päev, ja veebruari eesmärkidest:
- toidule max 400€ - tänaseks on kulunud juba 149€, ja poes käin sel kuul kindlasti veel 3 korda, mis tähendab, et tuleb midagi radikaalselt muuta oma ostukäitumises, et eesmärki järgida!
- peale regulaarsete maksete (üür, toit, transport, elekter) ühtegi kulutust sel kuul ei tee - kukkusin juba läbi, kuu skoor hetkel 46€ (saapad, vatipadjad) 😡
- müüa kodust maha kraami vähemalt 500€ eest. Hetkel olen välja pannud kuulutusi lausa 525€ eest, aga ühtegi huvilist pole tekkinud, kahtlustan, et pean hindasid korrigeerima.
- vaadata üle igapäevaste säästunippide nimekiri - tulemas lähema paari päeva jooksul! Stay tuned!
neljapäev, 1. veebruar 2018
Veebruari väljakutse #ostupaast
Tere veebruar! ⛄
Natuke veel, ja ongi käes kevad! Kevad minu jaoks tähendab suuri plaane aiamaal peenarde tegemises ja rõdul potipõllumajanduses, sest nii on võimalik väikese vaevaga kokku hoida nii mõnigi euro.
Lisaks tähistab 1. veebruar minu jaoks ametlikku #ostupaastu aastapäeva. Olin küll juba mõnda aega üritanud majanduslikult mõelda ja säästlikult käituda, kui täpselt aasta tagasi otsustasin asjaga teadlikult, ametlikult ja põhimõttekindlalt tegutsema hakata. Nimelt võtsin vastu põhimõtted:
- #ostupaast - kuulutasin esialgu välja #ostupaastu üheks kuuks. Põhimõte siis selles, et tahtsin drastiliselt vähendada impulssoste ja raisatud raha, seega hakkasin üles kirjutama päevi, kui ma mitte midagi ei ostnud, ja hiljem tõmbama kriipse iga korra kohta, kui pidin millegi eest maksma. Esialgu oli eesmärk ühe kuu jooksul mitte rahakotti avada rohkem, kui 4 korda kuus. Nimelt käin ma 1 kord nädalas poes ja ostan kõik vajaliku toidukraami korraga ära, ülejäänud päevadel eelistan pangakaardi lihtsalt koju jätta, et ahvatlusi ei tekiks.
- #säästetudeuro - otsustasin iga kord enne, kui mingi ostu sooritan, teadlikult vastata kolmele küsimusele:
- kas mul on seda ikka vaja?
- kas ma saan seda kuskilt laenata?
- kas ma saan seda kasutatult soodsamalt osta?
Ja kui kohe mitte mingi nipiga ei õnnestunud nende küsimuste abil ostust mööda nihverdada, alles siis tegin kulutuse. Tuleb tunnistada, et mind üllatas kõige rohkem see, KUI tihti tabasin ennast juba esimese küsimuse juures, et ehh.. ega tegelikult ei ole küll VAJA! - #säästukuu - selleks, et säästliku eluviisiga harjuda, võtsin endale esialgu lihtsad eesmärgid. Kuulutasin veebruarikuu #säästukuuks ja otsustasin esialgu järgida ostupaastu reegleid terve veebruari kuu jooksul. Märtsi alguses hindasin olukorra üle ja avastasin, et olin ellu jäänud ja erilisi negatiivseid mõjusid ei olnud avaldanud, positiivsetest mõjudest aga täheldasin, et kontole oli jäänud uskumatu rahasumma. Tekkis hasart, et kuidas oleks, kui kuulutaks ka märtsikuu säästukuuks. Ja nii see aeg läks, ning tänaseks olen säästupiraat! Vahel mõtlen küll, et oleks aeg mõni #raiskamiskuu või vähemalt #laristamispäevgi endale teha, aga kui võrdlen sellest "laristamisest" saadavat hetkemõnu #säästetudeuro asemel saadava lumepalliefektiga, siis on laristamisisu ära kadunud.
Kui tagasi vaatan, siis minu jaoks kõige ägedamad #säästukuud olid juuni-juuli-august, kui otsustasin 2 kuu söögieelarveks lubada endale vaid 50€ ja kõik, mis sellest summast üle läheb, tuli välja teenida kuidagi (näiteks taara korjamisega või millegi maha müümisega). Äkki sel suvel jälle?
Sel aastal otsustasin veebruarikuud taas säästukuuna käsitleda, ja panen ka endale eesmärgid:
- toidule max 400€ (tavapäraselt lubatud 500€) - peres on 4 suure isuga inimest, aga ees ootab lühike, 28 päevane kuu, teeme ära! Õnneks on meil kuivainetekapis ja sügavkülmas ka mõndagi..
- peale regulaarsete maksete (üür, toit, transport, elekter) ühtegi kulutust sel kuul ei tee, kui tahtmine lõbustustes osaleda vms, tuleb see kuidagi kavalalt finantseerida või leida tasuta lõbustusi (a' la piknik pargis, lauamängud kamina ees). #ostupaast
- müüa kodust maha kraami vähemalt 500€ eest. Müümiseks sobib nii riidekapi sisu, kasutuna seisvad mänguasjad ja elektroonikavidinad, kui ka näiteks üleliigne mööbel. Minimalism ruulib!
- vaadata üle igapäevaste säästunippide nimekiri ja tuletada meelde kohad, kus lihtsalt võimalik tavapärane asendada loodusliku ja/või säästliku moodusega, näiteks kallis kodukeemia, a' la puhastusvahendid, mida on võimalik lihtsalt asendada lihtsate vahendite ja toorainetega.
Mis teie arvate, kas saan hakkama? Kas tuleme välja 400€ söögiarvega, kui oleme muidu harjunud maiustama näiteks puuviljadega? Kas olete proovinud ostupaastu? Kas keegi liitub meie säästukuuga?
Tellimine:
Postitused (Atom)