Pühapäev, 28. märts 2021

Häkin oma elu!

Mõtlesin, et teen siia mõned märkmed, mis minu elus muutunud on, et jääks märk maha teatud valikutest, sh sellest, miks ma eriti ei kirjuta siia midagi :D 

  1. 2019. aastal kukkus minu säästude pott peaaegu nulli ja investeerimisportfellist pidin ka suuuuuure ampsu tegema. Kohutavalt valus, aga tean, et pikas perspektiivis see ehk tasub ära. Nimelt ostsin lõpuks oma kodu, ja seega vähendasin oma igakuiseid kulusid eluasemel ca 50% võrra. Kodu sai valitud suure hoolega, peale ca 2 aastast otsimist, et oleks:

    • mõnus elada, mahuks kõik ära ja oleks nii tore, et ei hirmutaks mõte siin elada ka näiteks järgmised 5-10-20 aastat.

    • omaks suurt potentsiaali nii väljaüürimise kui ka võimaliku müügi osas. St ostsin kodu, mis oli oluliselt odavam kui piirkonnas olevad teised variandid, kuna vajas sanitaarremonti. Remondivajadus oli siiski piisavalt tagasihoidlik, et oli võimalik kohe sisse kolida ja elada ilma, et midagi kohe PEAKS tegema. Nii on olnud pea 2a jooksul võimalik seda vaikselt putitada paremaks ilma hingematvaid kulutusi tegemata.


  2. minu pere kasvas 2019. aasta lõpus veel ühe pereliikme võrra. Huvitaval kombel murdusin oma "säästuelu" teekonnalt ehk siis tuli taaskord juurde üks muidusööja, ehk siis mina olen endiselt leibkonnas ainuke leivateenija. Kas siin on tegu mingi "külgetõmbeseaduse" naljaga, et "mõtlesid, et proovid rohkem raha teenida ja vähem kulutada? Hold my beer..."? Igatahes, lugu on selline, et pere on meil nüüd viimased 1,5 a 7-liikmeline. Uusim pereliige nõuab jubedalt tähelepanu, ja on lisanud hulga korrapäraseid kulutusi. Noh, mis seal ikka. Vähemalt on armas selline.

  3. umbes samal ajal olin otsustanud, et soovin veeta oma päevi rohkem "enda meele järgi", ehk hakkasin aktiivsemalt otsima viise, kuidas välja astuda argipäevasest "vara üles, jooksuga kontorisse, päev otsa teiste heaks tooli soojendamist, õhtul täistuubitud rongiga koju, söök-pere-diivan"-rutiinist. Koroona, samal ajal, huvitaval kombel itsitas pihku minu kehvakeste ponnistuste peale ja otsustas õnneks mõned asjad kandikul kätte serveerida, ole vaid naine ja kasuta võimalust. Seega 2020. aasta oli minu jaoks täis suuri muudatusi:

    • hakkasin tööle 100% ainult distantsilt, ehk siis omaenda kodukontorist. Ja mulle VÄGA sobib! Ka peale koroonavaktsiini saamist (kui see sel aastal peaks mingi ime läbi juhtuma) ei ole mul plaanis enam tavapärase kontoriroti orav-rattas-rutiini juurde pöörduda. Vahel harva võib ju tore olla käia kontoris kohvinurgas pläkutamas, aga hommikul kl 8 ja õhtul kl 17 mind tipptunnil kuskil liiklusummikutes vöi täistuubitud rongides te mind enam ei leia.

      Kodukontor on imeline - hoian kokku hulga aega kuhugi transporteerumise pealt, viibin päev otsa endale meeldivas keskkonnas, võin vabalt oma kodukontori asukoha liigutada aja- ja kliimavöötmesse, mis mulle meeldib, ning saan tööpauside ajal veeta aega mõne pereliikmega näiteks metsas, aias, külmkapiuksel jne.

      Kulud "tööl käimiseks" on aga oluliselt väiksemad - kuna töötan videokõnede ja digitaalsete tööriistade abil, siis ei huvita kedagi, mis mul täpselt seljas on, kas löön ennast hommikul ikka piisavalt "lille", tööle transporteerumiseks ei kulu midagi ning ka pereliikmetele ei pea leidma mingeid kulukaid alternatiivseid paigutusmeetodeid, nagu lastehoid, koertehoid jms luksuseid.

    • vahetasin töökohta, ja seega saan nüüd oluliselt vähem palka, et vältida tööalast stressi ja liigseid kulusid. Eelmises töökohas sain küll igakuiselt suhteliselt hea sissetuleku, kuid arvestades kohalikku astmelist tulumaksu, tundis sellest kohalik valitsus ja maksuamet oluliselt rohkem rõõmu kui mina ise. Nii otsene ülemus kui ettevõtte juht olid totaalsed jobud ning kuigi töökaaslased olid imelised, ja toode, mida ehitasime, väga põnev, oli siiski aeg enda nö prostitutsioon lõpetada. Pidasin vastu päris mitu aastat just tooteidee ja töökaaslaste nimel, kuid see-eest oli stress nii suur, et tervis hakkas otsasid andma ja kehakaal tahtis ka juba saja kiloni jõuda. Üritan enda aega ja ajurakke edaspidi müüa ainult ettevõtetele, kus raha ja pingutuse tasakaal paigas. Nüüd siis saan küll vähem raha igakuiselt, aga kõige rohkem märkab seda ilmselt siiski maksuamet. Mina olen nüüd rahul ja taastun stressist ja depressioonist, võin 100% kodust töötada, tunnen ennast inimesena, keda ka inimesena koheldakse, ja säästan oluliselt "kõrvalkuludelt", sh psühholoogil käimiselt :)) Muide, kui esialgu arvasin, et praegune palk on ju NII palju väiksem, siis peale mõnda arvutamist, tuli välja, et tegelikult ilmselt ka rahaliselt töökoha vahetamisest reaalselt võitsin, kuigi otsene sissetulek on paberil väiksem.


    • alustasin lisaõpinguid, mille eest saab raha! Kui varem olin pidevalt tegelenud enesetäiendamise ja juurdeõppimisega, siis alati pidin selle eest juurde maksma. Nüüd aga selgus, peale mõningast uurimist, et tegelikult on ka minu vanuses võimalik minna täiskasvanu- ja täiendõppesse noore inimese kombel, saada selle eest õppetoetust ja isegi tasuta õppelaenu. Oot, tasuta õppelaenu?! Jah, tasuta ses mõttes, et õppelaenu intress on suurusjärgus ca 0,05% aastas, ehk siis võtan kõik, mis saab, ja vahetan oma kodulaenu ja väikelaenu ja remondilaenu sellise tasuta laenu vastu. Investeeriks ka, aga ilmselt tuleb esmajärjekorras siiski uus kodu väljaüüritavaks teha. Ehk siis - täiendan ennast erialaselt ja laiendan ka niisama silmaringi, boonusena saan hulga "tasuta" raha, igakuine sissetulev rahavool suurenes ca 30% võrra! Õppelaenu tagasimaksmisele ei pea niipea mõtlema, ja siis, kui ükskord peab, saab kuumakse olema vast ca 30-70€/kuus, ehk siis eeldatavalt ei tekita see probleeme, kui ma just praeguses elustiilis radikaalset kannapööret ei tee, ja söömise, joomise ja hasartmängudega ennast põhja ei vii.



    • hakkasin vaikselt tegelema nö kõrvaläriga. Minu pikaajaliseks unistuseks on loobuda palgatööst ja hakata enda aja peremeheks. Töötan erialal, mille puhul see on ka väga võimalik, ning tean, et minusuguse aja eest maksavad paljud kohalikud firmad ca 80-130 €/h. Sõltuvalt asukohast muidugi ka poole vähem või veelgi rohkem. Kuna palgatööst päevapealt loobumine ei tundunud mõistlik, ja ise ennast kuidagi hästi müüa ei oska, siis tuleb tunnistada, et kõik sai alguses suht pimesi sülle kukkunud võimalusest. Nimelt, kedagi teist kuhugi tööle parseldada püüdes sattusin hoopis ise olukorda, kus mulle pakuti tunnipõhist konsultandi tööd, distantsilt! Kõik tundus lausa IMELINE, noh, välja arvatud see, et esialgne tunnihind oli imetilluke, aga kuna töö oli ka tutvuste kaudu ise sülle kukkunud, ja põhitegevuste kõrvalt ja esimene kord, siis olin väga rahul ja võtsingi vastu!
      Sain maitse suhu ja tänaseks veendunud, et just sedamoodi oma aega tulevikus tahangi müüa. Rahakrati moodi rakett ma ei ole, aga olen viimase aastaga suutnud teenida oma ettevõttesse ikkagi paarkümmend tuhat eurot, mis nüüd kuskil tööd teha tiksub ja loodetavasti ise raha juurde teenib, samal ajal, kui mina uusi projekte otsin, kus oleks võimalik ennast tulevikus juba korraliku raha eest maha müüa.
Uhhh! Sain vist suuremad asjad kirja! Tuleb tunnistada, et kui neid punkte siin üleval vaatan, siis olen enda üle väga uhke! Olen teinud suuri kauaigatsetud samme viimase 2 aasta jooksul ja selle üle VÄGA uhke! 
Samas väljaminekute piiramise osas ma väga edukas ei ole olnud. Kuna koroona-ajal on peale minu ka kogu pere kodus, siis tuleb tunnistada, et näiteks toidu arvelt säästmine on olnud võimatu, sissetulekud on hoopis kasvanud, mitte kahanenud. Reisimas ei käinud me ju varemgi, ja hobid olid kõik sellised säästu-hobid, aga kuna pereliikmed enam tasuta päeval süüa ei saa, siis minu väljaminekud koroona-ajal oluliselt kasvanud. Lisaks oli oluliselt vaja upgrade'i teha kodusele internetile, et kõigi pereliikmete videokoosolekud ära saaks teenindada. Ja ühistranspordi vältimiseks (mis siin on range "soovitus") on tulnud oluliselt rohkem kulutada autosõitudele. Ja noh, enesekaitsevahenditele on väljaminekud kasvanud. Õnneks väljaminekud riietele/jalanõudele on mõnevõrra vähenenud. 

Kuhu siis nüüd edasi? 2021. tuleb säästmise osas ilmselt kehv aasta :( On vaja teha mõned suured kulutused, et kodu saaks kaubandusliku välimuse ning vajadusel siis nüüd kas välja üüritud, või mahagi müüdud. Maha müümine tundub väga kurb mõte, sest kodu on nii suure hoolega valitud, aga samas kinnisvara hinnad on siin meeletult kasvanud viimase 2 aasta jooksul. No vaatame. Tahaks seda hinnarallit, ja viimaks ometi realiseerunud kaugtöö võimalust ära kasutada, ja ise kolida kuskile oluliselt soojemasse, meeldivamasse ja odavamasse kanti :) 

 Selle viimatimainitud idee osas on aja veel palju tööd vaja teha. Minu selle aasta põhifookuseks jääb kindlasti just enesetäiendamine ja isikliku äri edendamine. Kerge see kindlasti ei ole, ja vahel on tekkinud lootusetuse tunne, aga tegelikult mõistusega võttes saan aru, et kiiresti ja kergelt ei saagi oodata muutusi, kui enda panust ei ole piisavalt muutnud.

Muide, mul on ka 2 huvitavat raamatusoovitust, mis eeldatavasti aitavad neid pikaajalisi eesmärke saavutada. Ise sain need soovitused toredate finantsblogijate käest, aga kui teil märkamata jäi või olete lihtsalt seni edasi lükanud, siis soovitan soojalt - LUGEGE (või kuulake) - Chris Voss  ja James Clear - väärt iga minutit!