Rööprähklemisest. ja beebisammudest

 Ahoi, ahoi! 

Suur suvi ja puhkused täies hoos paljudel, kuidas läheb? Kas jõuate puhata ja mängida? Kas puhkuseraha juba kulutatud, või annab puhkus vastupidi, rohkem võimalusi teenimiseks, säästmiseks ja investeerimiseks?

Mina rähklen mitmel rindel nagu ikka, ja puhkusest pole haisugi. Minu vaimusilmas oleks ideaalne olukord selline, kus tegelen erinevate tööde ja tegemistega, mis rahakest loodetavasti sisse toovad, või säästavad mind hulludest tarbimiskuludest, et vaevaga teenitud raha saaks rahapajakesse uut raha tootma minna. Reaalsuses aga ma enam nii kindel polegi... Kohati ikka tuleb selline tunne, et oskan vaid rahmeldada ja asju segi ajada, katki teha, kulusid suurendada jms. No ühesönaga, üks jama teise otsas. Vahel harva tundub, et midagi enamvähem ka laabub löpuks, üle kivide ja kändude. Rääkimata sellest, et suvi minu jaoks ei tähenda ei puhkust ega suurt lõbu. Siiani töötan mitmel rindel ja lisaks täidan kodus kohustusi ning teen remonti, et ehitusmeestele maksmisest pääseda. Viimasel ajal on väsimus sellest nii suur, et luban endale pidevalt - see on VIIMANE selline kohustusi täis suvi!!! Järgmisel aastal on remont tehtud, töölt võtan puhkuse ja haltuurat teen ainult meeldivate ja toredate projektide raames, mingeid igavaid asju raha pärast ei tee! Haha. Eks näe.. Ennegi oma sönu söönud :) 

Mu lemmik Pinsikas kirjutas, et tal ka olukord suht must, aga rajale saamiseks ja meele turgutamieks tegeleb Ramsey Beebisammudega. Super hea möte minu meelest!

Seda musta augu tunnet tunnen ise ka,.. mul asi nii hull ei ole, aga pidevalt on olnud hirmsad kulutused, küll hambad vajavad erakorralisi kulutusi, küll auto saab halva üllatuse möne  jms asjad, mille kulutused üldse ei ole nii meeldivad, aga tegemata ka jätta ei saa :(  Lisaks siis ammu ammu planeeritud koduremont - selle nimel pidin sel aastal ka ühe korraliku peaaegu 4%-intressiga remondilaenu vötma. Üldse ei ole mõnus. Veel paar aastat tagasi olin täiesti laenudeta, nii et nüüd närib sees PIDEVALT, et lisaks kodulaenule ka mingid väikelaenud mul kukil. Ahjaa, ja lisaks olen vötnud nüüd ka öppelaenu. Seda suureks probleemiks ei pea siiski, pigem vötaksin hea meelega veel suurema summa :D Nimelt meie riigis on sellega see tore asi, et seadus ei luba vaeseid tudengeid koorida - öppelaenu intress on 0.05%, mis tähendab, et laenu tasub igal juhul vötta, isegi lihtsalt tähtajalisel hoiusel hoides teenib sellega ju.  Olematu intressikulu vörra sööb inflatsioon laenu väärtusesse auke nagu sveitsi juustu, nii et mulle teeb öppelaen ainult röömu. Lisaks meeldib mulle jälle öppida, mul kraadidest küllaga ei saa  :) Nüüd siis manööverdangi, et loodan öppelaenu summat sel aastal lausa suurendada, et selle abil remondilaenu kiiremini tagasi maksta. 

Igatahes, aitäh Pinsikale beebisammude kirjelduse eest! Tegi rõõmu, et mul:

1) samm 1 on täidetud

2) samm 2 vötab küll aega, aga 4% remondilaenu peaks hiljemalt 2,5a makstud saama, kui mitte varem. Võimalus on ka eluasemelaenu selle arvelt suurendada järgmisel aastal, ehk siis väiksema intressi peale tuua. Alles jääb kindlasti öppelaen, sest noh, erinevalt Eestist, siin on see pmst tasuta. 

3) samm 3 ehk 3-6 kuud kulud on sellised kahtlased. Ilmselt mul on hetkel hädaabifond  natuke kokku kuivanud, sest olen selle arvelt suurendanud samm 4 pensionifonde. Kuna ma Eestis palka ei saa, siis III sambasse ei saa maksta, seega investeerin ise oma tulevase pensionäri rantjee-elu nimel. Samas saan ülikiiresti rantjeeportfellist ja ettevõttele antud laenust oma 3-6 kuu kulude fondi suurendada, nii et ei muretse!

4) Ehk siis - samm 4 all ise päris 15% iga kuu kahjuks ei lähe säästu/investeeringutesse, aga nii 13% kanti hetkel ikkagi! Loodan peagi remondi jms jamaga ühele poole saada, siis saab seda summat jälle suurendada. Mine tea, äkki müün peale remonti kodu maha ka, et kui kasum piisav sellest, saab ju jälle midagi uut remontima hakata, haha! Enda lohutuseks aga vöin öelda, et minu tööandja samal ajal paneb minu jaoks "kohalikku" III sambasse lausa 18% lisaks, nii et tegelikult on seis pensioniga ikka väga hea!

5) samm 5 ehk laste ülikoolifond. Hmm... ma arvan, et jätan selle vahele. Lapsed teevad oma valikud ise. Põhjamaades on selle asjaga nii hästi, et kes ikka tahab õppida, saab väga häid toetusi, tasuta õppelaenu ja haridus on tasuta. Muidugi võivad nad alati otsustada Eestis vms riigis ülikooli minna, kus tuleb hariduse ja elamise eest ise raha kuskilt välja võluda, aga see on siis ju nende valik. Siis tuleb kas tööle minna, vanematekodus edasi elada, või leiame mingi ühise lahenduse. Loovutan oma rantjee-portfellist midagi, kui tõesti muudmoodi ei saa. 

6) sammud 6 (kodulaenu ära maksmine) ja 7 (rikkus ja lahkus) on minust veel kauged, aga noh - ilusad eesmärgid! :) Mine tea - kui selle maja remonditud saan, korraliku kasumiga maha müün ning uue elamise mõistlikult ja laenuvabalt kuskil normaalsema kinnisvaraturu kliimas suudan hankida, siis äkki täituvad need sammud ka kuidagi :))) 

Päris põnev, saab näha, mis elu toob.. 

Uups.. beebisamme analüüsides tuli veel meelde paar võlga. Ma kasutan igakuiselt krediitkaarte! Miks? Sest krediitkaarti saab erinevatest kohtadest tasuta, pangakaarti eest peaksin pangale kuutasu maksma :( Lisaks saab krediitkaardiga makstes nö cashback, ehk igalt ostult vähemalt 0.5% ostusummast otse kontole kõlinal tagasi. Küll aga maksan krediitkaardivõla iga kord järgmisel kuul kohe ära, nii et mingeid intresse maksma ei pea. Saab torti süüa ja jääb tort alles ka, olen väga rahul.

Teine võlg on veel. Nimelt kasutan ühte Skandinaavias levinud investeerimisplatvormi, millel siis investeerimiskontol hulk Skandinaavia börside aktsiaid. Enamjaolt dividendi-, aga ka hulk kasvuaktsiaid. Ja seal on selline tore asi, nagu aktsialaen. Ehk siis juba olemasolevate aktsiate x% väärtuses saab vötta krediiti, et aktsiaid veel juurdegi osta. Kuna intress on hädised 0.886%, siis otsustasin kevadel, et max 4000€ ulatuses vöin endale seal krediiti lubada. Siiani tegelikult pole kordagi kasutanud krediiti rohkem kui max 1800€ ulatuses. Teeninud olen sel aastal selle pealt aga juba vähemalt 700€! Muidugi on risk suur - börsiaasta on olnud imeline, ja mida rohkem olemasolevad aktsiad on tõusnud, seda väiksem risk, et mingi jama juhtub. Oleks aga börs vabalangemisse läinud nagu aasta eest, oleks krediidi kasutamine ka väga riskantne olnud, sest teatud piiri ületades oleks intress töusnud 0.886& pealt hoopis 2% vöi veel hullem, 6% peale. Seega hoian investeerimiskontol igapäevaselt silma peal ja vähendan krediidi summa 0ni, kui midagigi kahtlast peaks börsidel vöi maailma majanduses üldiselt toimuma hakkama. 

Portfell on tühjaks saamas...

 Viimastel aastatel olen mitu korda pidanud oma aktsiaportfelli pidanud tühjaks müüma, tegelen sellega jälle sel kevadel. Huvitaval kombel on esimest korda olukord, kus portfelli tühjendamine ei ole valus.

Mis siis toimub? Esimene kord, kui portfelli tühjendasin mõned aastad tagasi, tegin seda selleks, et kodu osta. No üürimine oli lihtsalt nii meeletult kallis ja pidev kolimine tegi elu jube hapuks, nii et aitas. Peale aastaid otsimist avanes hetk, kui kinnisvaraturg tundus natuke pahas tujus olevat (kõik kartsid, et keskpangad hakkavad intresse tõstma) ja turule tuli samal ajal perfektne majakene, mida siis keegi ei tahtnud, ja minul õnnestus peaaegu et võileivahinna eest purki püüda. Tänasel päeval kinnisvaraturgu hinnates tundub, et saaksin lausa paarsada tuhat eurot kasumit, kui müüa! Hetkel veel müügi plaani ei ole. Kahjuks portfellist tuli sissemakseks päris palju maha müüa ja portfelli taastamine on olnud aeganõudev  ja vaevaline töö. 

Teist korda tühjendasin portfelli eelmise aasta veebruaris, enne kui suured koroona-langused tulid. Mul tekkis juba jaanuaris kuidagi halb tunne kõhtu, et see nahkhiire-nali läheb veel palju maksma, ja hakkasin portfellist kraami maha müüma, et tekiks korralikumalt kassat. Aktsiaturgudel tuligi veebruari lõpus ja märtsis korralik kukkumine, aga kahjuks ei osanud ma oodata, et see kõik nii kiiresti taastub, nii et õigel ajal oma vaba kassat kõike ära kasutada ei osanud. Ei osanud lihtsalt hinnata, et millised tegevusalad kõige vähem kaotavad ja millised kõige rohkem võidavad koroonast.. Taastasin küll portfelli tasahaaval ja tänaseks näen rõõmuga, et kuigi 1000% võitusid ei teinud, nagu profid, on mu portfellid ikkagi täitsa ilusad magusad ja sini-rohelised suures osas!

Nüüd siis käes kolmas kord, kus tühjendan portfelli ja otsustasin korralikult ümber allokeerimised teha. Nimelt sai mul kõrini nendest eraisiku maksujamadest. Liiga keeruline ja tüütu ja nende "katusel istuvate vareste eest maksuametit toita" sööb korralikult portfelli väiksemaks ka, enne kui ma üldse mõne varblasepoju kätte olen saanud. Eriti, kuna olen maksukohuslane mujal ja investeeringuid oli palju Eestis. Niisiis olen otsustanud suurema osa eraisiku alt tehtud investeeringuid ära likvideerida ja ettevõtte alt hoopis investeerida. Kuna minu ettevõtte kapital oli nagunii juba investeeritud peamiselt välismaakleri juures, siis nüüd rändab sinna juurde ka portsukene omanikult saadud laenu ja kohe igasuguste kapitali tulumaksude jms osas elu muretu! Raamatupidamist pean ettevõttele ja selle investeeringute portfellile nagunii tegema, eraisiku maksuarvestusi siis kohe palju vähem. Seepärast siis seekord ka eriti valus ei ole - aktsiate müümiseks on suhteliselt hea aeg, paljudelt aktsiatelt olen saanud täitsa okei dividendisumma, ja raha kolib lihtsalt loodetavasti sobivamatesse kohtadesse uut raha tootma.

Ühtlasi otsustasin siis ka oma portfelli kaine pilguga üle vaadata - millised investeeringud mulle sobivad ja millistest peaksin pigem eemale hoidma? 

Noh, esimese asjana jõudsin juba mainida, et faktooringulaenudest loobun nüüd. Mitte sellepärast, et need laenud mulle ei meeldiks, vaid just teenusepakkujast loobumise pärast. Kui leiaks mingi võimaluse see osa portfellist asendada näiteks 10-18% ettevõtte laenudega, nagu Rahakratil, võtaks avasüli vastu. Kust selliseid saab?

Teiseks tähendas see, et suure osa Eesti/Balti aktsiatest otsustasin maha müüa. Portfellis istus mul näiteks Tallinna Vesi, mis pidevalt igasuguste regulatsioonide küüsis ja mille dividenditootlus ei ole ka sel aastal enam midagi hiilgavat. Läti Gaasist oli ka aeg loobuda, äkki mingil hetkel kukub aktsia hind jälle sellisele ahvatlevale tasemele, aga praegu hoian eemale. Nordeconist loobusin suure rõõmuga, ei meeldi igasugused imelikud kuulujutud ettevõtte kohta. Asemele ostaks ehk Merko, aga selle aktsia teeb pidevalt sellist rallit nüüd, et ei teagi. Mingil hetkel ostaks hea meelega ka LHV ehk tagasi, aga hetkel on hind ikkagi selline, et hea meelega vaataks, mis see 2021. aasta meile veel toob. Portfelli pisikeses pimedas sopis kügelevad kahekesi veel Tallinna Sadam (mis enam-vähem nullis ostuhinnaga vörreldes) ja Tallink, mis siis tasapisi hinnas küll taastumas olnud viimasel ajal, aga mine tea, millal tegelikult ka nende äri suuremas osas taastuma hakkab, nii et see istub endiselt miinuses. Ei raatsi nagu müüa ka, aga kas on mötet hapukurke ikka alles hoida ja tüütut maksuarvestust teha selle nimel, et mitte pisikest kahjumit võtta?

Lisaks on mul päris põhjalik Skandinaavia aktsiate portfell ja näpuotsaga USA dividendimaksjaid. Nende osas ei ole veel järeldusele jõudnud, kuidas edasi ja kas kasutan kohalikku shabloonmaksustamise võimalust edasi - vähemalt toimib kõik maksude osas automaatselt ja ise investeerimiskonto puhul midagi arvutama ja Maksuametile raporteerima ei pea. Ühest küljest tundub ülimugav, kui kõik finantsid on "ühes" kohas ehk siis sama maakleri juures. Mõttekoht, samas asjatuid müügi- ja ostukulusid ei plaani tegema hakata, nii et ilmselt neid aktsiaid niipea puutuma ei hakka. 

Ühisrahastuses mul enam midagi eriti ei ole. Mintosest kolin samamoodi eraisiku rahaga välja. Seal on küll näpuotsaga raha ka ettevõtte kontol, ja ses osas ei ole ma veel otsustanud täielikult, kas hoian edasi veel mõnda aega. Näiteks on võimalus, et ainult vähendan Mintose summat, tootlus on ju tegelikult ca 14% mis ei ole üldse halb! 

Krüptot mul ei ole, sellega on muretu. 

Kinnisvarainvesteeringuid mul ka peale kodu ei ole. Praeguste plaanide kohaselt elan praeguses kinnisvaras veel vähemalt aastakese, mis annab võimaluse selle väärtust tõsta renoveerimise läbi, samas enda elamiskulusid hoida kontrolli all. Ideaalis müüks selle vähemalt 40% kasumiga maha - arvestades äsja müüdud naabermaja hinna järgi, kui praegune kinnisvaraturu hullumeelsus jätkub, alternatiivselt üüriks välja, sõltuvalt elukorraldusest siis kas pikemaks või lühemaks ajaks. Seda saab ilmselt alles siis otsustada, kui lõpuks aeg käes. 

Noteerimata ettevõtetesse ei ole ka kunagi julgenud investeerida, sest mul kipub olema halb nina headele äriideedele kahjuks. Funderbeami konto on mul ammu, aga miskipärast spekuleerida seal siiski pole osanud. Eelistan seetõttu pigem valida investeerimisettevõtete aktsiaid - nemad teevad igapäevaselt tööd sellega, et hindavad startup-firmasid ja omavad ses osas ehk paremat nina. 

Selline mööbeldamine on omamoodi väga põnev, samas aga tekitab ikka palju kahtlusi ka - kuidas olla kindel, et ma nüüd kuidagi tunnelvaatesse kinni pole jäänud ja mingeid halbu valikuid ei tee, jättes midagi palju sobivamat hoopis kahe silma vahele?

Kuhu teie praegu investeerite?

See igavene investly

 Ma olen nii hirmus väsinud Investlyst! Ma ei tea, kas on minusuguseid lolle veel, kes selle "toreda" Eesti faktooringu-portaali kasutaja? Kuidas teil läheb? Või olen siiski ainuke.. 

Kandsin sinna oma esimese rahanatukese 06.11.2017. Aastate jooksul kandsin juurde päris palju rahakest, ja erinevatel perioodidel on natuke mõistust pähe tulnud, siis olen ka palju jälle välja kandnud. Tänaseks, 3,5 aastat hiljem, on numbrid sellised:

• keskmine aastane tootlus 8.95%
• kokku saadud tulu 770 eurot
• ühtegi "maha kandmist" ei ole tehtud, nii et teoorias peaks mul olema lootust veel lahkuda portaalist kogu oma raha ja saadud kasumiga. Reaalselt.. ma ei ole nii kindel

2017. aastal tundus faktooring hea möte, ja tundub tegelikult tänaseni. Iidsetest aegadest seda tehtud, ka pankade poolt jne. Aga Investly vahendusteenus on vägagi küsitav. 

Alustame siis portaali funktsionaalsusest ja kasutajasõbralikkusest. 2017. aastal mötlesin, et "ok, alustav portaal ja anname aega". Täna, pea neli aastat hiljem on UI ikka selline, et "Hallo.. Aasta 2000 helistas ja tahab oma UI tagasi!". Kasutajasõbralikkusest ja elementaarsest funktsionaalsusest pole ikka veel haisu ja on ilmselge, et ettevõte pole juba aastaid mitte sentigi tarkvaraarendusele kulutanud.

Teine asi on muidugi probleemsete arvete jahtimine. No anna kannatust. Mitte mingit reaalset infot, vanad maksmata arved istuvad AASTAID õhus ja lisainfot ei tule, raha ka tagasi ei tule. Klienditeenindus on pehmelt öeldes olematu, ja kui ka MINGIL moel õnnestub kas FB grupis või e-posti teel kunagi mingit infot saada, siis on see tühi mull. Minu kogemusel kahjuks tihtipeale ka ülbe ja ebaviisakas. Heal juhul üldiselt saad lihtsalt teada, et "küll siis, kui mingit infot saame, seda ka jagame".  Ja investor peaks rahul olema selle musta kardina vahtimisega, ilma mingi infot, et KAS üldse midagi kardina taga toimub? Nää...

Kolmas asi on üldse faktooringu tingimused.. Okei, sel teemal ma virisema ei hakka. Kui keegi tõesti soovib oma raha panna näiteks 296 päevaks kuskile faktooringusse 8% intressi eest, teades, et see raha ei pruugi sealt 296 päeva pärast üldse tagasi tulla, Investly ei võta endale mingeid kohustusi, ja potentsiaalsete maksuvailuste puhul jääb investor potentsiaalselt AASTATEKS pika ninaga, tühjade kätega ja ilma mingisuguse elementaarsegi infota, siis.. las investeerib. Mina olen 3,5 aasta jooksul lõpuks targemaks saanud ja tegelen juba päris kaua sellega, et saada raha portaalist kätte. Tänaseks on seis selline:

Summad on tillukesed, jah. Pst olematud, et mis ma virisen?.. Raha on raha, ja oma raha osas ei taha ma isegi sellist pilti. 

Kuidas teil? Kas kasutate ka Investlyt, olete rahul?

Häkin oma elu!

Mõtlesin, et teen siia mõned märkmed, mis minu elus muutunud on, et jääks märk maha teatud valikutest, sh sellest, miks ma eriti ei kirjuta siia midagi :D 

1. 2019. aastal kukkus minu säästude pott peaaegu nulli ja investeerimisportfellist pidin ka suuuuuure ampsu tegema. Kohutavalt valus, aga tean, et pikas perspektiivis see ehk tasub ära. Nimelt ostsin lõpuks oma kodu, ja seega vähendasin oma igakuiseid kulusid eluasemel ca 50% võrra. Kodu sai valitud suure hoolega, peale ca 2 aastast otsimist, et oleks:
   
   
• mõnus elada, mahuks kõik ära ja oleks nii tore, et ei hirmutaks mõte siin elada ka näiteks järgmised 5-10-20 aastat.
  
  
• omaks suurt potentsiaali nii väljaüürimise kui ka võimaliku müügi osas. St ostsin kodu, mis oli oluliselt odavam kui piirkonnas olevad teised variandid, kuna vajas sanitaarremonti. Remondivajadus oli siiski piisavalt tagasihoidlik, et oli võimalik kohe sisse kolida ja elada ilma, et midagi kohe PEAKS tegema. Nii on olnud pea 2a jooksul võimalik seda vaikselt putitada paremaks ilma hingematvaid kulutusi tegemata.
  
  
  
  
  
2. minu pere kasvas 2019. aasta lõpus veel ühe pereliikme võrra. Huvitaval kombel murdusin oma "säästuelu" teekonnalt ehk siis tuli taaskord juurde üks muidusööja, ehk siis mina olen endiselt leibkonnas ainuke leivateenija. Kas siin on tegu mingi "külgetõmbeseaduse" naljaga, et "mõtlesid, et proovid rohkem raha teenida ja vähem kulutada? Hold my beer..."? Igatahes, lugu on selline, et pere on meil nüüd viimased 1,5 a 7-liikmeline. Uusim pereliige nõuab jubedalt tähelepanu, ja on lisanud hulga korrapäraseid kulutusi. Noh, mis seal ikka. Vähemalt on armas selline.
   
   
3. umbes samal ajal olin otsustanud, et soovin veeta oma päevi rohkem "enda meele järgi", ehk hakkasin aktiivsemalt otsima viise, kuidas välja astuda argipäevasest "vara üles, jooksuga kontorisse, päev otsa teiste heaks tooli soojendamist, õhtul täistuubitud rongiga koju, söök-pere-diivan"-rutiinist. Koroona, samal ajal, huvitaval kombel itsitas pihku minu kehvakeste ponnistuste peale ja otsustas õnneks mõned asjad kandikul kätte serveerida, ole vaid naine ja kasuta võimalust. Seega 2020. aasta oli minu jaoks täis suuri muudatusi:
   
   
• hakkasin tööle 100% ainult distantsilt, ehk siis omaenda kodukontorist. Ja mulle VÄGA sobib! Ka peale koroonavaktsiini saamist (kui see sel aastal peaks mingi ime läbi juhtuma) ei ole mul plaanis enam tavapärase kontoriroti orav-rattas-rutiini juurde pöörduda. Vahel harva võib ju tore olla käia kontoris kohvinurgas pläkutamas, aga hommikul kl 8 ja õhtul kl 17 mind tipptunnil kuskil liiklusummikutes vöi täistuubitud rongides te mind enam ei leia.
  
  Kodukontor on imeline - hoian kokku hulga aega kuhugi transporteerumise pealt, viibin päev otsa endale meeldivas keskkonnas, võin vabalt oma kodukontori asukoha liigutada aja- ja kliimavöötmesse, mis mulle meeldib, ning saan tööpauside ajal veeta aega mõne pereliikmega näiteks metsas, aias, külmkapiuksel jne.
  
  Kulud "tööl käimiseks" on aga oluliselt väiksemad - kuna töötan videokõnede ja digitaalsete tööriistade abil, siis ei huvita kedagi, mis mul täpselt seljas on, kas löön ennast hommikul ikka piisavalt "lille", tööle transporteerumiseks ei kulu midagi ning ka pereliikmetele ei pea leidma mingeid kulukaid alternatiivseid paigutusmeetodeid, nagu lastehoid, koertehoid jms luksuseid.
  
  
• vahetasin töökohta, ja seega saan nüüd oluliselt vähem palka, et vältida tööalast stressi ja liigseid kulusid. Eelmises töökohas sain küll igakuiselt suhteliselt hea sissetuleku, kuid arvestades kohalikku astmelist tulumaksu, tundis sellest kohalik valitsus ja maksuamet oluliselt rohkem rõõmu kui mina ise. Nii otsene ülemus kui ettevõtte juht olid totaalsed jobud ning kuigi töökaaslased olid imelised, ja toode, mida ehitasime, väga põnev, oli siiski aeg enda nö prostitutsioon lõpetada. Pidasin vastu päris mitu aastat just tooteidee ja töökaaslaste nimel, kuid see-eest oli stress nii suur, et tervis hakkas otsasid andma ja kehakaal tahtis ka juba saja kiloni jõuda. Üritan enda aega ja ajurakke edaspidi müüa ainult ettevõtetele, kus raha ja pingutuse tasakaal paigas. Nüüd siis saan küll vähem raha igakuiselt, aga kõige rohkem märkab seda ilmselt siiski maksuamet. Mina olen nüüd rahul ja taastun stressist ja depressioonist, võin 100% kodust töötada, tunnen ennast inimesena, keda ka inimesena koheldakse, ja säästan oluliselt "kõrvalkuludelt", sh psühholoogil käimiselt :)) Muide, kui esialgu arvasin, et praegune palk on ju NII palju väiksem, siis peale mõnda arvutamist, tuli välja, et tegelikult ilmselt ka rahaliselt töökoha vahetamisest reaalselt võitsin, kuigi otsene sissetulek on paberil väiksem.
  
  
  
  
  
• alustasin lisaõpinguid, mille eest saab raha! Kui varem olin pidevalt tegelenud enesetäiendamise ja juurdeõppimisega, siis alati pidin selle eest juurde maksma. Nüüd aga selgus, peale mõningast uurimist, et tegelikult on ka minu vanuses võimalik minna täiskasvanu- ja täiendõppesse noore inimese kombel, saada selle eest õppetoetust ja isegi tasuta õppelaenu. Oot, tasuta õppelaenu?! Jah, tasuta ses mõttes, et õppelaenu intress on suurusjärgus ca 0,05% aastas, ehk siis võtan kõik, mis saab, ja vahetan oma kodulaenu ja väikelaenu ja remondilaenu sellise tasuta laenu vastu. Investeeriks ka, aga ilmselt tuleb esmajärjekorras siiski uus kodu väljaüüritavaks teha. Ehk siis - täiendan ennast erialaselt ja laiendan ka niisama silmaringi, boonusena saan hulga "tasuta" raha, igakuine sissetulev rahavool suurenes ca 30% võrra! Õppelaenu tagasimaksmisele ei pea niipea mõtlema, ja siis, kui ükskord peab, saab kuumakse olema vast ca 30-70€/kuus, ehk siis eeldatavalt ei tekita see probleeme, kui ma just praeguses elustiilis radikaalset kannapööret ei tee, ja söömise, joomise ja hasartmängudega ennast põhja ei vii.
  
  
  
  
  
  
• hakkasin vaikselt tegelema nö kõrvaläriga. Minu pikaajaliseks unistuseks on loobuda palgatööst ja hakata enda aja peremeheks. Töötan erialal, mille puhul see on ka väga võimalik, ning tean, et minusuguse aja eest maksavad paljud kohalikud firmad ca 80-130 €/h. Sõltuvalt asukohast muidugi ka poole vähem või veelgi rohkem. Kuna palgatööst päevapealt loobumine ei tundunud mõistlik, ja ise ennast kuidagi hästi müüa ei oska, siis tuleb tunnistada, et kõik sai alguses suht pimesi sülle kukkunud võimalusest. Nimelt, kedagi teist kuhugi tööle parseldada püüdes sattusin hoopis ise olukorda, kus mulle pakuti tunnipõhist konsultandi tööd, distantsilt! Kõik tundus lausa IMELINE, noh, välja arvatud see, et esialgne tunnihind oli imetilluke, aga kuna töö oli ka tutvuste kaudu ise sülle kukkunud, ja põhitegevuste kõrvalt ja esimene kord, siis olin väga rahul ja võtsingi vastu!
  Sain maitse suhu ja tänaseks veendunud, et just sedamoodi oma aega tulevikus tahangi müüa. Rahakrati moodi rakett ma ei ole, aga olen viimase aastaga suutnud teenida oma ettevõttesse ikkagi paarkümmend tuhat eurot, mis nüüd kuskil tööd teha tiksub ja loodetavasti ise raha juurde teenib, samal ajal, kui mina uusi projekte otsin, kus oleks võimalik ennast tulevikus juba korraliku raha eest maha müüa.

Uhhh! Sain vist suuremad asjad kirja! Tuleb tunnistada, et kui neid punkte siin üleval vaatan, siis olen enda üle väga uhke! Olen teinud suuri kauaigatsetud samme viimase 2 aasta jooksul ja selle üle VÄGA uhke! 

Samas väljaminekute piiramise osas ma väga edukas ei ole olnud. Kuna koroona-ajal on peale minu ka kogu pere kodus, siis tuleb tunnistada, et näiteks toidu arvelt säästmine on olnud võimatu, sissetulekud on hoopis kasvanud, mitte kahanenud. Reisimas ei käinud me ju varemgi, ja hobid olid kõik sellised säästu-hobid, aga kuna pereliikmed enam tasuta päeval süüa ei saa, siis minu väljaminekud koroona-ajal oluliselt kasvanud. Lisaks oli oluliselt vaja upgrade'i teha kodusele internetile, et kõigi pereliikmete videokoosolekud ära saaks teenindada. Ja ühistranspordi vältimiseks (mis siin on range "soovitus") on tulnud oluliselt rohkem kulutada autosõitudele. Ja noh, enesekaitsevahenditele on väljaminekud kasvanud. Õnneks väljaminekud riietele/jalanõudele on mõnevõrra vähenenud. 

Kuhu siis nüüd edasi? 2021. tuleb säästmise osas ilmselt kehv aasta :( On vaja teha mõned suured kulutused, et kodu saaks kaubandusliku välimuse ning vajadusel siis nüüd kas välja üüritud, või mahagi müüdud. Maha müümine tundub väga kurb mõte, sest kodu on nii suure hoolega valitud, aga samas kinnisvara hinnad on siin meeletult kasvanud viimase 2 aasta jooksul. No vaatame. Tahaks seda hinnarallit, ja viimaks ometi realiseerunud kaugtöö võimalust ära kasutada, ja ise kolida kuskile oluliselt soojemasse, meeldivamasse ja odavamasse kanti :) 

 Selle viimatimainitud idee osas on aja veel palju tööd vaja teha. Minu selle aasta põhifookuseks jääb kindlasti just enesetäiendamine ja isikliku äri edendamine. Kerge see kindlasti ei ole, ja vahel on tekkinud lootusetuse tunne, aga tegelikult mõistusega võttes saan aru, et kiiresti ja kergelt ei saagi oodata muutusi, kui enda panust ei ole piisavalt muutnud.

Muide, mul on ka 2 huvitavat raamatusoovitust, mis eeldatavasti aitavad neid pikaajalisi eesmärke saavutada. Ise sain need soovitused toredate finantsblogijate käest, aga kui teil märkamata jäi või olete lihtsalt seni edasi lükanud, siis soovitan soojalt - LUGEGE (või kuulake) - Chris Voss  ja James Clear - väärt iga minutit! 

Nuta või naera!

 No ma ju ütlesin! Jälgige mind, ei ole paremat indikaatorit börsil tegutsemiseks :D Kui mina ostan, siis kukub! Kui mina müün, siis hakkan niimoodi tõusma, et hoia piip ja prillid ja mütsilotu. 

No nagu siis, kui mina valmistusin kassa kogumisega selleks, et USA valimised natukenegi börsi kõigutavad. Ähh! Loomulikult hakkas algas börsil hoopis selline pidu et hirmus. Mulle natuke kohati tundus, et  natuke liiga optimistlikult, enne kui valimised veel purgiski olid, aga no mis teha. Ise olin ju rongist maas.

Sama juhtus nüüd sel nädalal 3 aktsiaga. Ahjaa, ja ühe spekulatsiooniga ka. Ostsin nimelt 3a tagasi ühe pisitillukese bitcoini-sertifikaadi. Lihtsalt, et näha, kuhu see rong läheb. Kõik ju ostsid münte, aga mina ei tahtnud see viimane kaotaja olla. Läks nii, et peale sertifikaadi ostmist kukkus bitcoin pooleks ja sertifikaat ka. Vaatasin seda hapukurki põnevusega järgmised 3a oma portfellis, kole punane oli teine. Sel nädalal jõudis esimest korda lõpuks jälle rohelisse. Kuna tõus oli nii järsk, mõtlesin mina, et see tulbi-nali ei saa kaua kesta, eksperimendist oli mul kopp ees ja müüsin oma 70-eurose sertifikaadi uuesti maha. Sain isegi 3 euro jagu plussi sellega. 3 aasta peale. Inflatsioon oli suurem... Sert aga jätkab muudkui kasvu. 

Sama ka näiteks Millicomi aktsiaga. Ostsin, et proovin, vaatan, mis teeb. Mis ta ikka tegi - kukkus kolinal miinusesse. Hapnes ja hapnes, ei tahtnud miinusega müüa ka, sest noh, ega see Millicom nüüd nii kehv ettevõte ka ei ole. Kui ükskord lõpuks plussi jõudis tagasi, müüsin tagasihoidliku kasumiga maha. Peale seda aktsia hind muudkui kasvab ja kasvab ja mina.. no ühesõnaga saate aru küll. 

Ühesõnaga, mina ilmselgelt kauplejaks ei kõlba. Hakkan enda dividendiportfelli nüüd üle vaatama, kunagi võtsin endale strateegiaks igasse kuusse paar korraliku dividendikuningat otsida, kes siis mu ranjtee-elu kinni hakkaks maksma. Vahepeal tuli investeeringud ümber tõsta, aga nüüd on aeg see korda teha!

Total Money Makeover

Sain raamatukogust sellise isendi! Tundsin juba ammu, et olen kuidagi jõudnud punkti, kus ma arvasin, et olen viimased 5a võtnud ette pidevalt neid n-ö õigeid samme, et jõuda finantsvabaduseni, ehitada üles majanduslik tugevus ja raha masinale, mis minu eest tööd teeb, aga ei jõua nagu kuhugi. No vaadake ise kasvõi Rahakratti - hakkas suunamudijaks ja ühtäkki enam tööd ei peagi tegema.

Mina lontsin ikka iga päev elutup.. tööle ja koju, närin praekartuleid, ja laenutan lugemist raamatukogust.

Eriti viimased 1.5aastat olen ise ses osas meeletult pingutanud, näiteks loobusin lõpuks üürniku mugavast elust, sest kohalikul kinnisvaraturul peab üürimiseks ikka väga vihane oma raha peale olema. Mina ei ole. Mis siin ikka olla, kui rahakest niigi vaäe.. Lisaks hakkasin tegema 2,5 kohaga tööd! Hull, mõtlete? Jah, ma ise mõtlen ka... Aga lisaraha on ikka nii meeldiv saada, eriti kui see n-ö maksuvabalt võimalik otse rahamasinasse suunata, et tulevikus vähem rügama ja higistama peaksin ise. 

Ja ikkagi on pidevalt tunne, et bossile lahkumisavalduse saatmine on kättesaamatus kauguses. Pühapäevad on tõelised jobud, sest noh - korra pilgutad, ja ongi esmaspäeva hommik käes ja isegi nina nuusates kõik mu peast läbi vihisevad mõtted just nagu tööandjale kuuluks..

Peab ütlema, et Ramsey raamat on natuke nagu Rahakrati blogipostitus, palju auru ja mulli, mille vahele mõned kuldterakesed peidetud. No ok, Krati blogi lugedes saab vähemalt naerda! Aga kui Ramsey raamatut diagonaalis lugeda ja igal lehel mõned lõigud vahele jätta, siis 230 lk kõvade kaantega raamatu kohta saab viis suurepärast tarkusetera kokku küll!

Need siis on: 

1. Hädaolukorra fond. Esimeseks sammuks olgu 1000€ hädaolukordades kasutamiseks kõrvale pandud.  Ja meeldetuletuseks kinnitab Ramsey, et jõulukingid, soodusmüükidel shoppamine, auto hooldus EI ole hädaolukorrad. Need on kulud, millega peame õppima arvestama eelarves. Hädaolukord näiteks on see, kui haigeks jääte ja haigusraha palga asemel on vaid tibatillule summa. Või kui veeboiler puruneb. Kui kunagi hädaolukorra raha kasutama pead, siis ära unusta see uuesti koguda kohe. Loomulikult on mul see olemas.  ✅

2. Saa lahti kõigist oma võlgadest, alusta väiksemast ja maksa need kõik ära - ntx kui krediitkaardi ära oled maksnud, saad sama summa võrra rohkem iga kuu maksta ära ka autoliisingu ja remondilaenu ja õppelaenu ja lõpuks ka eluasemelaenu.. Eluasemelaen võib jääda pole kas ajaks, aga vaata iga natukese aja tagant üle intress, et asjatult kõrget ei maksaks, ja vaheta panka, kui vaja. Ütlen ausalt, tahaks küll võlavabalt elada, nagu veel 2a tagasi, aga ka mina olen kahjuks läinud just vastupidist teed - kuidagi õnnestus mul hankida nii eluasemelaen, väikelaen kui ka õppelaen viimase paari aastaga. 😭💸Praegu tegelen väikelaenust lahti saamisega, loodan et max 6 kuuga on see minevik. Õppelaenu jätan ilmselt viimaseks tagasi maksmisel, kuna selle intress on vaid 0.2%. Eluasemelaenu äkki õnnestub tulevikus lasta mõnel üürnikul tasuda.. 👀

3. Ehita endale kuradile-saatmise fond. Siin soovitab ta vähemalt 3..6 kuu elamiskulude suurust lihtsalt kättesaadavat fondi omada. Aga kuna see on väga suur summa, siis tuleb muidugi arvestada, kas ja millistel juhtudel piisab 3 kuu rahast, ning millal peaks kindlasti 6 kuu jagu raha olema. Mul on see fond kombineeritud, ja mitte 100% pole lihtsalt pangakontol, aga võtan lähipäevadel möbleerimise ette ja teen kindlaks, et oleks ikka olemas.

4. Investeeri vähemalt 15% oma igakuisest sissetulekust pensioniks. Hakka varasalve ehitama, kohe kui kõik väikesed võlad jms raharöövlikesed makstud. Pensionäriks hakkamisega ei pea sugugi ootama kuni 70nene oled, võid ka 30selt hakata penskariks. St elada ilma igapäevaselt palgatööd cm tööd rügama ta, vaid ise oma päevakava üle otsustades. Selleks aga on ilmselgelt vaja, et elamiseks raha on muul moel olemas. Kui palju pensionäriks hakkamiseks portfellis peaks olema, et näiteks rahumeeli rantjeena elada, jääb järgmise postituse teemaks. Ma ilmselgelt töötan pensionäriks saamise nimel peamiselt, aga täna, tundub, see veel võimalik pole.. oeh, need esmaspäevast. Küll nad oleks ilusad, kui ei peaks koosolekutel istuma.. 😫

5. Hakka lastele ülikooli jms jaoks koguma. Enamus noored on ilmselt mõelnud, et küll oleks tore mõnelt juhuslikult teise ilma läinud kaugelt sugulastelt kuningriigi ja kullapaja päriks. Siis ilmselt oleks tore ka oma järeltulijaid täiskasvanuks saades üle valada dollarites. Samas - igaüks ei soovi järeltulijaid, igaüks ei soovi oma järeltulijaid liialt kätel kanda, vaid laseb neil ise oma vaevaga nuudliraha kokku ajada, ja mõnel tekib Total Money Makeover'i viienda sammu jaoks aega alles napilt enne pensionipõlve (nagu siis kirjutaja), mis tähendab, et järeltulijad on vast pidanud juba ise 'ujuma õppima'. Aga viienda sammu võiks ikka ette võtta - kodutute loomade heaks annetamine on näiteks üks üllamaid mooduseid oma tänulikkust näidata, ja n-ö 'pay it forward'. Ma siia punktini pole jõudnud, aga plaanin ka lastele vägagi selgeks teha, et ülikoolihariduse saamiseks on palju tasuta võimalusi, kasutage oma võimalusi. Ja riigis, kus me elame, makstakse üliõpilastele ka täitsa okei suurusega õppetoetust, rääkimata pmst intressivaba  õppelaenu võtmisest. Viimasest on võimalik alati loobuda, kui poole kohaga töö leida või vanematekodus elada. 

Kas olete Ramsey raamatuid lugenud, videosid vaadanud? Mida arvate?

Põnevad ajad?

Ahoi-ahoi!  Kas keegi veel täna unetu öö plaanib veeta, et silma peal hoida, mis USAs toimub? Kas olete kuidagi valmistunud ka, prepperite klubist näpunäiteid hankinud, aktsiaportfelli kraami juurde tankinud, vöi vastupidi, raha portfellist kõrvale pannud, et oleks ikka, millega manööverdada ja "turule tulistada", kui USA valimistepööris juhuslikult turgu kõigutama peaks?

Ma ütlen ausalt kohe ära, et mina olen kehvake investor ja veel kehvem kaupleja. No siiani on kõik minu säästud läinud jälle aktsiaportfelli, ja suur osa neist seal püsinud, sest müüa ei saa - punases aktsiaid ei taha müüa :D Nii ma siis hoian neid ja lasen mädaneda seal, oodates, et ühel ilusal päeval ikka jälle ellu ärkavad. See väike osa aktsiatest, mis punases pole, sellega aga manööverdan niisama ja müün tihti liiga vara, mõeldes, et "turgu ajastada" üritades õnnestub mul kuidagi midagi päästa või teenidagi. 

Näiteks müüsin niimoodi hulga asju veebruaris, enne kui märtsis korralik punane möll tekkis börsidel. Kahjuks ei taibanud sama edukalt siis selle punase möllu ajal tagasi midagi osta, ega korraliku surfilainega üles sõita, vaid võtsin ja lükkasin tasapisi piiskhaaval kõrvalepandut börsile tagasi. Arvan, et kõige rohkem teenis sellest tegelikult pank teenustasude näol, mina oleks võinud lihtsalt rahulikult käed tagumiku alla panna ja ühte jalga üle teise kõlgutades tühjusesse vahtida.. 

Seekord on natuke samamoodi - olen erinevatel kontodel natuke mööbeldanud ja ilusamaid rohelisemaid aktsiakesi maha müünud natuke, et juhusliku börsikõikumise korral oleks sulli, mida tuulde loopida ruttu. 

Kas teie ka seda loodate?

Muusosas läheb mul aga vanaviisi. Säästmisega rikkaks pole saanud ja aegaajalt olen rahakotiraudasid liiga palju lahti teinud kahjuks. Unustanud oma distsipliini vms, ja pärast kahetsenud, et "no oli siis seda vaja"?! Õnneks viimastel kuudel on aga tööd nii tohutult palju, et oluliselt kulutada pole lihtsalt aega ja lisaraha muudkui kuhjub pangakontole. Kahjuks on aga minu isikliku töötunni müümisel ilmselgelt inimlik limiit ees ja lõputult nii ei saa. Seega oleks hirmsasti vaja hakata looma plaani B:

• kuidas enda inimtundidega tekkinud lisaraha võimalikult hästi investeerida ja tööle panna?
• millised tegevused veel käima lükata, et enda aeg ja oskused poleks ainsad võimalused lisaraha teenida? 

Need vist on kõigi investorite eksistentsiaalsed küsimused?