pool on tehtud! 🥳

Panin endale jaanuaris eesmärgiks, et 2024. aasta lõpuks võiks minu IBs olev investeerimisportfell ületada  300K € piiri. Ise olin väga kindel, et see saab tõenäoliselt võimatu olema, aga eks eesmärgid võikski ju veidi keerulised olla ;)

Aga mis ma täna näen!!! Börsijumalad vms on sel aastal ikka eriti lahked olnud, minu portfell ületaski just 250K € piiri!!! ULME! 

See tühipaljas mõte, et olen suutnud töötada, säästa, ja investeerimisega kasvatada oma portfelli üle VEERAND miljoni euro, ei taha isegi hästi pähe mahtuda 🤩

Eks ta muidugi ka tõsi ole, et tegu on siiski eriti hea börsikevadega, ja veidi ka vanade rasvade pealt säästetu kasvatamisega. Tänase päeva tõde on see, et kerge masu on kallal, enamus minu klientidel on hetkel keeruline majanduslik olukord, mis tähendab, et tööd ja lepinguid on mul eelmise 2 aastaga võrreldes hetkel harjumuspärasega võrreldes vaid 0.25 - 0.5 koormusega, mis tähendab, et kogu ülejäänud selle aasta sissetulekud lähevad tõenäoliselt elamiskulude katmiseks, ja säästa suurt midagi ei saa... Kui just mõnda uut lepingut/klienti ei leia, jääb 300K piir ilmselt sel aastal saavutamata. Samas võtan siis seda aega rahulikult - vaatsin üle ka kõik oma kulutused, et ei oleks mingeid lolle musti auke, kuhu raha topiks. Säästmise valguses teen praeguse vaba ajaga ka palju tegemata koduseid töid ära, mis raha ei küsi, vaid ainult minu aega. Niiiing lisaks otsisin endale hunniku materjale raamatukogust ja internetist, et end harida, oskusi juurde omandada ja targematelt investoritelt veelgi trikke juurde õppida - mine tea, äkki siis ei peagi enam kunagi suurema, kui 0.25 - 0.5 koormusega töötama? Ütlen ausalt, on niiiiii mõnus olla ise enda aja peremees :)

Seega jah, tõsi ta on, et vast rahavood saavad aasta teisel poolel portfelli palju kasinamad olema. Aga sellest ei lase ma täna end heidutada! Minu aktsiaportfell on 259K € väärt täna 🤩

Sissemaksetele lisaks on portfell ise nende esimeste aastatega suutnud toota üle 30% kasumit!!! 

Miskid targad on öelnud, et ainus, mida investeerima hakates kahetseda on, on see, et varem ei alustanud, ja no nii see tõesti on...

Kuidas teil sel aastal säästmise ja investeeringutega läheb?

No kaua ma pean veel tööl käima?!

 Küll on nädalavahetus mõnus! Arvestades, et töötan hetkel suhteliselt 3 koha peal, siis saan iga päevaga üha enam aru, KUI väga ma ikka igatsen finantsvabadust, ja lihtsalt puhkust. Loodan, et saan seda ikka varsti nautida, enne kui suurest ületöötamisest lusika nurka viskan.. 

Kui ma 2015.-2016. aastatel lugesin sellisest imeasjast, nagu rahamasin, mis ise raha teeks minu eest, ei suutnud ma oma silmi ja kõrvu uskuda. Olin peaaegu NELI kümnendit siin maamunal elanud ilmselges vaimupimeduses!!! Samas, kui tõde kuulutasid sellised tüübid, kes olid juba kahekümneselt kes sajatuhandenäriks, kes miljonäriks saanud ja lubasid, et kolmekümneselt või hiljemalt neljakümneselt ootab neid ees FIRE (ei, mitte põrgutules põlemine, vaid Financial Independence, Retire Early).. 

Njah, tuleb tunnistada, et sattusin paanikasse, kuidas ma sellise asja olen oma elus maha maganud? Et tavaline inimene, kes palgatöölisena elab, ei peagi orav-rattas-üheksast-viieni-ja-nii-viiskümmend-aastat-jutti elu elama?! Sukeldusin blogimaailma ja leidsin FIRE-inimesi igast mastist - kellel muudkui ärid lendasid nagu Eloni kosmoselaevad tähistaevas ja teenisid neile kulda ja karda, kuid ka neid, kes keskmise palga igakuiselt koju tõid, ja siis taarat korjasid ning nöudepesumasina tablette poolitasid, et ikka maksimeerida igakuist säästusummat, mis portfelli raha teenima läks. Ja leidsin igasuguseid kalkulaatoreid, mille abil sai ise proovida, kui kaua ja kui palju peaks säästma, et lõpuks ise ka sinna tõotatud FIRE-maale jõuaks. Tundus kättesaamatu ja noh, et ilmselt peaks ime juhtuma, et tegelikult ka ise sellega hakkama saaksin. Imedesse ma ei usu, aga samas fomo on mul suur, nii et otsustasin, et ainuke, mida hiljem kahetsen, on ilmselt see, et ma juba varem ei alustanud. 

Niisiis otsisin 2016. aastal oma säästud kokku ja hakkasin igatpidi optimeerima. Müüsin kodust maha kõik, mida eluks vajalikuks ei pidanud. Esialgu tundus, et seda pole palju, sest olin ju üürikorterist üürikorterisse kolinud pidevalt, aga siiski leidus ühtteist, mis sai maha müüa. Lisaks vaatasin oma igakuise eelarve üle ja kiskusin välja kõik kulutused, mis vähegi sain. õnneks oli mul igakuiselt kulutused alati kirja pandud, nii et üsna lihtne leida mõttetuid rahasöödikuid. Ka toidulaua vaatasin üle näiteks, nii palju kui see 4-6 liikmelise pere puhul võimalik. Sellegipoolest tundus, et saan väga vähe säästa, ja kuna elasin kohaliku kinnisvaraturu sunnil hirmkallites üürikorterites, siis igakuisest 50%-säästuklubist võisin vaid unistada, olles pere ainus rahateenija. Mingil hetkel aga suutsin siiski suurte säästuprogrammide abil lausa 37% säästa! 1. jaanuaril 2016 olid mul ikka väga lennukad plaanid:

Kahjuks ei olnud ma tol ajal väga täpne, kas see 100K ja 1000K € peaks olema siis kõik kuskil sukasääres sulas, aktsiates, või võib ka näiteks igasugused pensionisambad ja kinnisvara väärtuse selle sisse lugeda. 2 aastaga 100K eurot tundub praegugi väga väga lennukas soov, ma pean tunnistama. Eriti, kui vaadata oma ajaloolisse puhasväärtuse excelisse, siis tuleb sealt välja, et kõige varasema puhasväärtuse välja arvutamise olen teinud 30. aprillil 2016. Tol hetkel oli minu puhasväärtuseks (kõik varad-kõik võlad) 17952€. Samas, kui edasi kerida kuupäeva, siis üllatuslikult vahib mulle 31.12.2018. lahtrist vasta - uskuge või mitte - 98274€! Natuke jäi küll puudu 100K, aga kui nii vaadata, siis tegelikult ju saavutasingi peaaegu oma eesmärgi! Siinkohal olen ikka väga uhke, arvestades, et enamus oma säästetust lükkasin dets. 2017-dets 2018. a perioodil kõik börsile, mis korralikult selle peale langes.. :) 

2016. aastal seadsin eesmärgiks, et 2028. a peaks mul olema 1M eur, et 15 a varem pensionile minna. Erinevate riikide reeglite kohaselt peaksin ametlikult minema pensionile kuskil 2044/2046. aastatel, selleks ajaks olen siis auga välja teeninud mingi pisikese vanaduspensioni (isegi kui see peaks kokku lapitama mitme riigi hoiupörsast). Nüüd siis, keerame ajaseierit 4 aastat edasi, ja minu ponnistused peaks olema korralikult teel siis 1miljoni euro poole?! Kuidas on lood tegelikult, ja üleüldse, kas mul ongi vaja 1 miljonit € pangakontole, et saaks ometi lõpetada tööl käimise? Või jääb sellest hoopis väheks? Kuidas arvutada, millal ma siis ka FIRE olen?! 

Kõigepealt - olen teinud puhasväärtuse arvutamises väikeseid muudatusi. Esiteks, lisasin juurde oma sambad (2018. aasta väljavöte oleks vast üle 110K olnud, kui oleks sambad ka sisse pannud). Sest noh, need peaks ka ikkagi olema see raha, mida saan teatud vanusest kasutama ja kamandama hakata, praeguste pensionireformide reeglite kohaselt siis osaliselt ühe summana, osaliselt min 5a väljamaksetena vanuses 55-70 umbes.. Loodame, et ma nii kaua ikka elan.  Teiseks olen vahepeal ostnud maja ja võtnud mitu laenu, kui 2018. aastal olin absoluutelt võlavaba. Kinnisvaraturg aga on siin viimastel aastatel hästi huvitavaid pöördeid teinud, nii et kui minu kodulaenu saldo on hetkel ca 390K€, siis kinnisvara praeguseks minimaalseks väärtuseks panin 590K€ ja usun, et olin väga konservatiivne (arvestades tehtud kapitaalremonti ja samaväärsete naabermajade hiljutisi müügihindasid).  Kõiki neid vangerdusi arvestades on juulikuu seisuga minu puhasväärtus - paramparaaa- 393785€. Miljonieesmärgini minna on veel 7 aastat ja 4 kuud ehk 2678 päeva ehk.. kes see ikka nii täpset arvet peab..? Kuussada kuus tuhat kakssada viisteist eurot, ehk keskmiselt 226 eurot on vaja iga päev järgmise 7 aasta jooksul juurde tekitada. Seda on palju.. Samas, kui ma teeksin 7 päeva nädalas 6h tööd oma praeguse haltuura-tunnitasuga, teeniksin selle ilma mingi portfellita sisse. Ilmselge on, et päris nii töökas ma aga ei ole. Kui mitte midagi muud kui palgatööd teeks, aga suudaks sellest 50% säästa, siis teeniksin järgmise 7 aastaga 175Keurot portfelli.. Arvuta, kuidas tahad, aga eesmärgist on palju veel väga puudu ja püksirihma niipea lödvaks lasta ei saa! 😭

Aga kuidas ma siis tean, kui palju üldse raha vaja on portfelli, et saaks lõpuks jalad seinale visata? On mul üldse seda milli vaja niiväga? Ei, ma ei mõtle, et tahaks elada nagu naftasheik, luksusjahtidel cavat ja domperignoni juua iga päev (noh, sellega on lihtne, ma karsklane ja kardan merd nagu tuld 🤷‍♀️). Aga tahaks, et minu igapäevased kulud nagu eluase, toit, internet, transport, lemmiklooma toit, kindlustus, kehakatted ja mõni lihtsam hobi, oleks portfelli poolt kaetud, ükskõik, kui kaua ma siis peaks elama ja kas üldse kunagi pensioni saama või mitte. Oletame, et selliseks kuluks võiks olla 2000€ kuus. Kõige populaarsemaks tundub olevat 4%-reegel, mis siis võtab aluseks aktsiabörsi viimase 100 aasta käitumise, ja väidab, et kui aktsia- ja fondiportfellist iga aasta max 4% välja võtta, siis peaks see Sind ära toitma ükskõik kui kaua. St portfell  peab vastu börsikõikumistele ja suudab aastakümnete lõikes toota vähemalt 4% ilma, et peaksid muretsema, et ühel päeval raha otsas on. 

Oletame siis, et 2000€ kuus võimaldab mul okeilt ära elada elu lõpuni. 2000*12/0.04 = 600 000 €. See 600K€ on siis puhas finantsportfell, mille sisse võibolla mööndustega saaks arvestada ka sambad, aga kindlasti mitte maja või korterit, sest noh, tükikest korterit iga aasta maha müüma ju ei hakka, et saaks kassile toitu ja endale internetti koju osta? Kui maja välja arvestada, siis on mu noteeritud ja noteerimata portfell ja sambad täna kokku summas 218 636€. See on kõigest kolmandik summast, mida mul vaja, et 4% reegel mind ära toidaks. Samas on see siiski üsna rõõmustav uudis, sest - oletame, et ma müün ka oma maja vahepeal maha ja kolin odavamale pinnale, ning säästan lähemate aastate jooksul vähemalt 2000€ kuus, millal ma vöiks siis selle raha kokku saada?

Häkkisin excelis ringi, panin praeguseks stardikapitaliks 210000€ ja proovisin, et kui ma edaspidi 2000€ kuus säästan, siis ilma mingi liitintressi maagiata saan ma juba 16 aasta jooksul kokku 600K€. See on siis ee... aastaks 2037, ehk siis pea ca 8-9 a enne ametlikku pensioniiga. Ja pensioniea vöiks siis suhteliselt kröösusena elada. Kui aga loota, et börs näiteks 7% teenib lisaks minu säästmisele, vöiks see aeg max 8 aastat olla, enne kui rantjeena elama vöiks hakata, jne.. Ohjah. Ma niiväga tahaks, et saaksin juba 4a pärast "pensionile" minna. Arvuta, kuidas arvutad, muud ikka üle ei jää, kui ilusa pühapäeva puhul minna haltuurat tegema, et portfelli pärmi lisada! 

Põnevad ajad?

Ahoi-ahoi!  Kas keegi veel täna unetu öö plaanib veeta, et silma peal hoida, mis USAs toimub? Kas olete kuidagi valmistunud ka, prepperite klubist näpunäiteid hankinud, aktsiaportfelli kraami juurde tankinud, vöi vastupidi, raha portfellist kõrvale pannud, et oleks ikka, millega manööverdada ja "turule tulistada", kui USA valimistepööris juhuslikult turgu kõigutama peaks?

Ma ütlen ausalt kohe ära, et mina olen kehvake investor ja veel kehvem kaupleja. No siiani on kõik minu säästud läinud jälle aktsiaportfelli, ja suur osa neist seal püsinud, sest müüa ei saa - punases aktsiaid ei taha müüa :D Nii ma siis hoian neid ja lasen mädaneda seal, oodates, et ühel ilusal päeval ikka jälle ellu ärkavad. See väike osa aktsiatest, mis punases pole, sellega aga manööverdan niisama ja müün tihti liiga vara, mõeldes, et "turgu ajastada" üritades õnnestub mul kuidagi midagi päästa või teenidagi. 

Näiteks müüsin niimoodi hulga asju veebruaris, enne kui märtsis korralik punane möll tekkis börsidel. Kahjuks ei taibanud sama edukalt siis selle punase möllu ajal tagasi midagi osta, ega korraliku surfilainega üles sõita, vaid võtsin ja lükkasin tasapisi piiskhaaval kõrvalepandut börsile tagasi. Arvan, et kõige rohkem teenis sellest tegelikult pank teenustasude näol, mina oleks võinud lihtsalt rahulikult käed tagumiku alla panna ja ühte jalga üle teise kõlgutades tühjusesse vahtida.. 

Seekord on natuke samamoodi - olen erinevatel kontodel natuke mööbeldanud ja ilusamaid rohelisemaid aktsiakesi maha müünud natuke, et juhusliku börsikõikumise korral oleks sulli, mida tuulde loopida ruttu. 

Kas teie ka seda loodate?

Muusosas läheb mul aga vanaviisi. Säästmisega rikkaks pole saanud ja aegaajalt olen rahakotiraudasid liiga palju lahti teinud kahjuks. Unustanud oma distsipliini vms, ja pärast kahetsenud, et "no oli siis seda vaja"?! Õnneks viimastel kuudel on aga tööd nii tohutult palju, et oluliselt kulutada pole lihtsalt aega ja lisaraha muudkui kuhjub pangakontole. Kahjuks on aga minu isikliku töötunni müümisel ilmselgelt inimlik limiit ees ja lõputult nii ei saa. Seega oleks hirmsasti vaja hakata looma plaani B:

• kuidas enda inimtundidega tekkinud lisaraha võimalikult hästi investeerida ja tööle panna?
• millised tegevused veel käima lükata, et enda aeg ja oskused poleks ainsad võimalused lisaraha teenida? 

Need vist on kõigi investorite eksistentsiaalsed küsimused?

Jalgsi läbi Hispaania

Olen täna mitu korda (sotsiaal-)meedias komistanud otsa huvitavatele reisiteemadele, mis minu säästupiraadi meeli  vägagi torgib ja kõnetab.

Kõigepealt hommikul jäi silma üks reisisell, kes plaanib veeta mõnusa puhkuse Hispaanias suhteliselt minimaalse eelarvega.  Selleks planeeris ta pea 40-tunnise bussi+rongi+laeva+bussi+rongi+ jne retke siit põhjamaadest Hispaaniasse, kaasas oma toidukotike ja mõistlik reisieelarve. Täitsa äge, ma läheks isegi väga hea meelega reisile ilma, et peaks selleks lendama. Kuna pereliikmed tahaks ka tulla, siis oleks meil ilmselt ikkagi mõistlikum oma autoga minna, aga väga põnev mõte seegi! Automatkale Euroopasse - kes on käinud, kuidas meeldis ja mida silmas pidada?

Teiseks sattusin nüüd enne magama minemist lugema palveränduri pihtimusi rännakul läbi Hispaania. Väga köitev lugemine, mina pean kohe tunnistama, et tahaks isegi nii pikale matkale minna, aga kahjuks arvan, et ma "ei ole nii kõva tegija" :D Läbi valu ja vaeva ja sopa ja magades hulga võõrastega ühes toas - see kõlab minu vanade ja mugavustega harjunud kontide jaoks hirmutavalt. Tean, et too palverändur on tegelikult minuga samas vanuseklassis, nii et ses osas tunnen, et väljakutse on korralik. Kas just kristlaste palverännak mind nii väga huvitaks, aga hirmsasti tunnen küll kogu aeg kihelemas, kui reisijutte loen.  Lisaks meeldis mulle muidugi väga see lause:

Ma ise nimelt tunnen samuti viimastel aastatel meeletut segadust. Ma ei ole rahul oma 8-17ni töökohustustega, kuigi töötan erialal, mis pakub palju vaheldusrikkust ja head töökeskkonda. Olen lihtsalt väsinud pidevalt töötamast ja kohustusi kandmast, tahaks hoopis matkata, maailma näha ja midagi muud vahelduseks teha.  Kas poleks lõbus vahelduseks lihtsalt töölt ära tulla, leida midagi uut põnevat, kolida teise maailma otsa vms, eriti kui säästud pangakontol on piisavalt suured, et võiks ju vabalt aastake-paar ennast avastades ja näiteks uut erialagi õppides või firmad ehitades ära elada.
Samas on mul kohustused pereliikmete ees, mis panevad sellele vabadusele piirid peale. Lisaks on meie maailm nii paganama keeruka seadusandlusega, et jube.

Kas poleks äge näiteks Uus-Meremaale, Ameerikasse või Aasiasse vahelduseks kolida? Aga see viisamajandus  iseenesest juba tundub hirmus. Rääkimata mõttest jätta kogu kohustuste hulk ja stabiilne sissetulek. Juhtusin ühte põnevat blogi lugema, kus üks härrasmees rääkis, et tema elabki seal, kus ise tahab, koos oma perega. Kolivad, kui tuleb selline tunne, ja elavad seal, kus meeldib. Raha teenib nö arvuti teel, ja pere on ka rahul. Aga kust võtta see aeg, et näiteks palgatöö ja perekohustuste kõrvalt ennast ümber profileerida ja leida ka võimalus "arvuti teel" tööd teha ning elada seal, kus tuju tuleb?

Millest teie unistate?

Nii tore päev, raha muudkui koguneb!

Hommikust saadik on kogu aeg kontole midagi tilkunud, nii tore vaatepilt.
Kõigepealt kukkus kontole dividendiports Kaubamaja aktsiate eest.
Siis sai lukku pandud lausa 3 (KOLM!) tehingut, mille käigus müüsin maha kodus üle jäänud kraami ja teenisin sukasäärde 160€ lisaraha.
Ning kõige viimaks potsatas ühelt cash-back saidilt kogutud 25€ otse minu kontole. Need 25€ muide kogusin selliste huvitavate pakkumistega, kus ise ma maksin sisse täpselt 0.1€ ühe lotopileti eest (ja teenisin sellega 7.5€ tagasi, pilet kahjuks ei võitnud, nagu arvata oligi 😁). Ülejäänud 17.5€ olid erinevate digiteeenuste ja digitellimuste proovimise eest, mis kõik pakkusid "liitumisjärgselt 1 kuu tasuta".  Täitsa hea kogemus! Tulemas on veel ca 20€, kuna kõigi tehingute kinnitamise aeg võtab enamasti 30-90 päeva ootamist.
Lisaks ootab mul erinevate tarbijaküsitluste keskkondades hulk eurosid välja võtmist, aga avastasin, et need võimaldavad väljamakset ainult Paypal'i kaudu, mis tähendab, et väljamakse summast ca 0.3-1€ läheb teenustasudeks. Nüüd olen kahevahel, kas võtta need 15+15 € juba välja, või lasta summadel veel kasvada, et Paypal'i tasudelt kokku hoida?

Igatahes, sellist suhteliselt passiivset rahasadu võiks tihemini juhtuda! Eriti kui börsidel on sellised volatiilsemad ajad, oleks tore mõnda stabiilsemat lisasissetuleku allikat omada.

Oh Yes GIF from Yes GIFs

Millised lisasissetulekud teil on? Ise vaevlen hetkel aja- ja energiapuuduse käes, seepärast olen võtnud käsile kiired ja nö kergelt saavutatavad viisid. Netiküsitluste vastamine (näiteks katsetan hetkel Mobrog'i, äkki teate veel häid soovitada?), cash-back lehekülgedel silma peal hoidmine, taara kogumine, ja mõttetult seisva kraami kodust maha müümine on siis mõned näited. Tegelikult tahaksin natuke rohkem jõuda, näiteks mõnd erialast teenust pakkuda, internetipoodi pidada või mõnda muud lisaäri ajada. Mõni tuttav mul näiteks sõidab vabal ajal Taxify'd, aga mul see kuidagi ei sobiks kahjuks (ei istu keegi mu vanasse fiatti 😅). Lisaks eelistaksin ikkagi rohkem passiivseid sissetulekuallikaid, mille loomine võib küll aega võtta esialgu, kuid mis siis pikemaajalise järelefektiga oleks.

Rotielust, ausalt

No nagu nägite, kukkus minu #säästukuu ja planeeritud #ostupaast juba kolinal läbi, sest noh. Paljajalu meie kliimas läbi ei aja.

Uute saabaste asemel oleks muidugi palju ägedam lihtsalt lennukipiletid sooja palmi alla soetada, aga millegipärast ei ole see eriti heakskiidetud alternatiiv, vist? Ega tundu väga lihtsalt teostatav kahjuks, kõigi maiste kohustuste vahel.

Ja see tekitas minus täna suure hulga masendust. Mul ei ole ühtegi laenu, aga ei ole ka mingit varandust. Igakuiselt suure vaevaga kokku kraabitud eurod istuvad säästukontol, ühisrahastuses ja lausa börsil, ning vaikselt tilgub niimoodi vahel mõni sent juurdegi. Aga vahel läheb hoopis palju eurosid minema, nagu näiteks sel nädalal börsil.
Pilguta vaid silma, ja jälle paarsada eurot vähem. Mida suuremaks portfell saab, seda julmemad on sellised liikumised, ja päris raske on vahel kõhtu külmana hoida, kui tundub, et kõik unistused muudkui kukuvad kildudeks...

Ma tegelikult olen väga õnnelik, et olen nii põhimõttekindlalt ja nii pika aja jooksul juba säästlikult elada püüdnud. Vaatan kõrvalt suure heameelega ka seda kuulsat ja poppi #Kogumispäevikut, ja mul on nii hea meel, et see nii kuumaks teemaks on saanud. Esiteks, noh - lõpuks ometi saan jälgida mõttekaaslaste tegevust ja lugeda teie kogemustest. Teiseks - see on elu muutev positiivne liikumine, mis kindlasti hakkab mõjutama ka minu lähikondsete elu ühel hetkel, kogu Eesti heaolu. Mida finantsteadlikumaks rahvas saab, seda paremini hakkab minema! Ja pikas perspektiivis ehk aitab ka meie maakera säästa, eksole :)

Aga samas tuleb tunnistada, et ega sellegipoolest see säästuelu lihtne ei ole. Täna näiteks on mul nii kopp ees pidevast säästmisest. Ma olen väsinud kogu aeg kulutuste vältimisest, ja mul on tunne, et me ei saa mitte kunagi mitte midagi head ja toredat endale lubada. Sest nii ongi ju.

Tahaks reisida, aga mõistlikum on säästa.
Tahaks miljonis erinevas restoranis ja söögikohas uusi maitseid proovida, aga mõistlikum ja odavam on kodus tavapärast kodutoitu valmistada.
Tahaks lõbusalt aega veeta, tahaks kinno, kohvikusse ja lõbustusparki minna, aga mõistlikum on kodus toimetada, raha säästa, ja lisasissetulekuid otsida.
Tahaks lemmiklooma patsutada, aga polegi lemmiklooma, sest korteri üürileandja ei luba ja säästuplaanidega ei sobi ka lemmiklooma omamine kokku.
Tahaks sõpru ja sugulasi kallistada, aga kõik on liiga kaugel ja külastamine läheks kulukaks.
Tahaks gurmeeliha ja peeneid pirukaid küpsetada, aga mõistlikum on osta läätsed, oad, kodumaised juurviljad ja pudruhelbed ning nendest körti keeta.
Tahaks endale oma kodu, aga ei saa seda endale lubada.
Tahaks enda perele piisavalt suurt, mugavat ja töökindlat autot, aga mõistlikum on vana pisikese romuga sõita, sest kulutused sellele on minimaalsed.
Tahaks veeta päevad oma tahtmise järgi, aga tuleb ikka hommikul varakult teki alt välja ajada ja oma tagumik tööandja tahtmise järgi kontoritoolile istutada.
Tahaks jätta töö, mis juba aastaid enam põnev ei tundu, ja teha kannapööre elus, aga kohustused ja hirm ei luba, sest siis äkki ootab ees veel hullem rotielu. Hirm muutuste ees, hirm et kaob see viimnegi lootus helgemale tulevikule...

Lugesin hiljuti Rikas isa, vaene isa, kas olete ka lugenud? Ütlen ausalt, kohati olin seda lugedes väga rõõmus - mina ei ole ju ometi tüüpilises "orav rattas"?! Mul ei ole ju krediitkaardivõlgasid, kasutan hoopis krediitkaarte selleks, et krediitkaardifirmad mulle intressi maksaksid. Mul ei ole autoliisingut ega kallist kodulaenu, mis mind sunnismaiseks orjaks sunniksid.
Ja ometi ei ole ma õnnelik, ega oma ohtralt passiivseid sissetulekuid. Kahjuks ei tunne ma ka, et oleksin suutlik firmat püsti panema või kinnisvara üüriärisse sisenema, et oma majanduslikku olukorda oluliselt parendada hetkel, mis tähendab, et pean ikka esmaspäeval jälle hommikupimeduses voodist välja ajama ja tööle utsitama. Sest ka üürimakse on kohustus, millest mööda ei saa.

Seega - mis eristab minu olukorda tüüpilisest rat race'ist? 

Mul on olemas säästud ja puuduvad võlad, aga sellevõrra puuduvad mul ka "elustiili"-lõbustused ja see nö lühiajaline ja kiire "mõnutunne", mida inimesed endale kulutamisest saavad. Viimasel ajal tundub mulle, et kuna olen teadlik, kui suur mõju on täna säästetud sentidel "tuleviku heaolule", olen hakanud säästma liiga karmilt ja tunnen ennast emotsionaalselt rusutuna iga kord, kui saan aru, et ma endiselt ei säästa piisavalt ja endiselt olen väga kaugel sellest majanduslikust olukorrast, millest unistan.
Viis aastat tagasi unistasin oma kodust, kuid pidin tunnistama, et ei saa seda endale veel lubada. Hakkasin rohkem säästma ja arvutama ja arvestama. Tundus, et "paar aastat veel" ja juba ongi oma kodu ja mõnus elu käeulatuses. Kolm aastat hiljem sain aru, et pean veel rohkem pingutama säästmise nimel. Hakkasin veel karmimalt säästma ja arvestama. Täna, viis aastat hiljem, olen endiselt olukorras, kus mul kodu ei ole. Veetsin sel nädalavahetusel mitu tundi arvutades ja ideesid arutades, kuid pühapäeva õhtuks jõudis reaalsus kohale - oma kodu veel niipea ei tule.. Kurvaks teeb. Ja roti tunne on! Vaese palja kirikuroti tunne on!

Mis teie arvate sellest tundest? Kuidas suures säästuolukorras vaese kirikuroti tunnet vältida? Kuidas veel rohkem teenida ja ja veel rohkem säästa? Kuidas pääseda tööst, mis ei paku mitte mingit rahuldust ning millest hoiad küünte ja hammastega kinni ainult näkase kuusissetuleku pärast? Millised säästunipid teevad tuju heaks ja tekitavad tunde, et saad ikka elada ka?


Ahjaa, nägin juhuslikult televusserist Rahakrati ära, respekt! :D Hea meel kohe kedagi nii entusiastlikult suusamaski voltide vahelt säästmisest pajatamas! Tahan ka entusiasmi ja positiivset meelt!