Kõigepealt hommikul jäi silma üks reisisell, kes plaanib veeta mõnusa puhkuse Hispaanias suhteliselt minimaalse eelarvega. Selleks planeeris ta pea 40-tunnise bussi+rongi+laeva+bussi+rongi+ jne retke siit põhjamaadest Hispaaniasse, kaasas oma toidukotike ja mõistlik reisieelarve. Täitsa äge, ma läheks isegi väga hea meelega reisile ilma, et peaks selleks lendama. Kuna pereliikmed tahaks ka tulla, siis oleks meil ilmselt ikkagi mõistlikum oma autoga minna, aga väga põnev mõte seegi! Automatkale Euroopasse - kes on käinud, kuidas meeldis ja mida silmas pidada?
Teiseks sattusin nüüd enne magama minemist lugema palveränduri pihtimusi rännakul läbi Hispaania. Väga köitev lugemine, mina pean kohe tunnistama, et tahaks isegi nii pikale matkale minna, aga kahjuks arvan, et ma "ei ole nii kõva tegija" :D Läbi valu ja vaeva ja sopa ja magades hulga võõrastega ühes toas - see kõlab minu vanade ja mugavustega harjunud kontide jaoks hirmutavalt. Tean, et too palverändur on tegelikult minuga samas vanuseklassis, nii et ses osas tunnen, et väljakutse on korralik. Kas just kristlaste palverännak mind nii väga huvitaks, aga hirmsasti tunnen küll kogu aeg kihelemas, kui reisijutte loen. Lisaks meeldis mulle muidugi väga see lause:
Ma ise nimelt tunnen samuti viimastel aastatel meeletut segadust. Ma ei ole rahul oma 8-17ni töökohustustega, kuigi töötan erialal, mis pakub palju vaheldusrikkust ja head töökeskkonda. Olen lihtsalt väsinud pidevalt töötamast ja kohustusi kandmast, tahaks hoopis matkata, maailma näha ja midagi muud vahelduseks teha. Kas poleks lõbus vahelduseks lihtsalt töölt ära tulla, leida midagi uut põnevat, kolida teise maailma otsa vms, eriti kui säästud pangakontol on piisavalt suured, et võiks ju vabalt aastake-paar ennast avastades ja näiteks uut erialagi õppides või firmad ehitades ära elada.
Samas on mul kohustused pereliikmete ees, mis panevad sellele vabadusele piirid peale. Lisaks on meie maailm nii paganama keeruka seadusandlusega, et jube.
Kas poleks äge näiteks Uus-Meremaale, Ameerikasse või Aasiasse vahelduseks kolida? Aga see viisamajandus iseenesest juba tundub hirmus. Rääkimata mõttest jätta kogu kohustuste hulk ja stabiilne sissetulek. Juhtusin ühte põnevat blogi lugema, kus üks härrasmees rääkis, et tema elabki seal, kus ise tahab, koos oma perega. Kolivad, kui tuleb selline tunne, ja elavad seal, kus meeldib. Raha teenib nö arvuti teel, ja pere on ka rahul. Aga kust võtta see aeg, et näiteks palgatöö ja perekohustuste kõrvalt ennast ümber profileerida ja leida ka võimalus "arvuti teel" tööd teha ning elada seal, kus tuju tuleb?
Millest teie unistate?
Olen käinud autoga üle kuuajalisel autotripil Euroopas ja väga mõnus on ikka oma autoga. Saab palju rohkmem tavaari kaasa võtta, alustades toidukotiga ja lõpetades oma padja ja tekiga ja tagasi tulles topid veel kõik praod odavat veini ja Ikea-manti täis:) Olenevalt taluvusest Poola on tüütuvõitu, nii et ühel otsal võib kaaluda laevasõitu - Stockholmi ja sealt Taani autoga, või ka laevaga Saksamaale - mis küll mõnevõrra kallim. Eriti hea muidugi kui Euroopas peaks sõpru võu sõprade sõpru olema, kelle juures tasuta peatuda ja Airbnb pealt kokku hoida. Samas kui pereliikmeid mitu, saab Airbnb sooduskoodi regamise ringmänguga kuni mitusada euri boonust välja venitda:)
VastaKustutaOh, kuidas ma nüüd tahaks juba seiklema minna, nii toredasti kirjutad! :))
VastaKustutaAga selle AirBnB-skeemi peale pole ise tulnudki, aitäh!