Natuke veel, ja ongi käes kevad! Kevad minu jaoks tähendab suuri plaane aiamaal peenarde tegemises ja rõdul potipõllumajanduses, sest nii on võimalik väikese vaevaga kokku hoida nii mõnigi euro.
Lisaks tähistab 1. veebruar minu jaoks ametlikku #ostupaastu aastapäeva. Olin küll juba mõnda aega üritanud majanduslikult mõelda ja säästlikult käituda, kui täpselt aasta tagasi otsustasin asjaga teadlikult, ametlikult ja põhimõttekindlalt tegutsema hakata. Nimelt võtsin vastu põhimõtted:
- #ostupaast - kuulutasin esialgu välja #ostupaastu üheks kuuks. Põhimõte siis selles, et tahtsin drastiliselt vähendada impulssoste ja raisatud raha, seega hakkasin üles kirjutama päevi, kui ma mitte midagi ei ostnud, ja hiljem tõmbama kriipse iga korra kohta, kui pidin millegi eest maksma. Esialgu oli eesmärk ühe kuu jooksul mitte rahakotti avada rohkem, kui 4 korda kuus. Nimelt käin ma 1 kord nädalas poes ja ostan kõik vajaliku toidukraami korraga ära, ülejäänud päevadel eelistan pangakaardi lihtsalt koju jätta, et ahvatlusi ei tekiks.
- #säästetudeuro - otsustasin iga kord enne, kui mingi ostu sooritan, teadlikult vastata kolmele küsimusele:
- kas mul on seda ikka vaja?
- kas ma saan seda kuskilt laenata?
- kas ma saan seda kasutatult soodsamalt osta?
Ja kui kohe mitte mingi nipiga ei õnnestunud nende küsimuste abil ostust mööda nihverdada, alles siis tegin kulutuse. Tuleb tunnistada, et mind üllatas kõige rohkem see, KUI tihti tabasin ennast juba esimese küsimuse juures, et ehh.. ega tegelikult ei ole küll VAJA! - #säästukuu - selleks, et säästliku eluviisiga harjuda, võtsin endale esialgu lihtsad eesmärgid. Kuulutasin veebruarikuu #säästukuuks ja otsustasin esialgu järgida ostupaastu reegleid terve veebruari kuu jooksul. Märtsi alguses hindasin olukorra üle ja avastasin, et olin ellu jäänud ja erilisi negatiivseid mõjusid ei olnud avaldanud, positiivsetest mõjudest aga täheldasin, et kontole oli jäänud uskumatu rahasumma. Tekkis hasart, et kuidas oleks, kui kuulutaks ka märtsikuu säästukuuks. Ja nii see aeg läks, ning tänaseks olen säästupiraat! Vahel mõtlen küll, et oleks aeg mõni #raiskamiskuu või vähemalt #laristamispäevgi endale teha, aga kui võrdlen sellest "laristamisest" saadavat hetkemõnu #säästetudeuro asemel saadava lumepalliefektiga, siis on laristamisisu ära kadunud.
Kui tagasi vaatan, siis minu jaoks kõige ägedamad #säästukuud olid juuni-juuli-august, kui otsustasin 2 kuu söögieelarveks lubada endale vaid 50€ ja kõik, mis sellest summast üle läheb, tuli välja teenida kuidagi (näiteks taara korjamisega või millegi maha müümisega). Äkki sel suvel jälle?
Sel aastal otsustasin veebruarikuud taas säästukuuna käsitleda, ja panen ka endale eesmärgid:
- toidule max 400€ (tavapäraselt lubatud 500€) - peres on 4 suure isuga inimest, aga ees ootab lühike, 28 päevane kuu, teeme ära! Õnneks on meil kuivainetekapis ja sügavkülmas ka mõndagi..
- peale regulaarsete maksete (üür, toit, transport, elekter) ühtegi kulutust sel kuul ei tee, kui tahtmine lõbustustes osaleda vms, tuleb see kuidagi kavalalt finantseerida või leida tasuta lõbustusi (a' la piknik pargis, lauamängud kamina ees). #ostupaast
- müüa kodust maha kraami vähemalt 500€ eest. Müümiseks sobib nii riidekapi sisu, kasutuna seisvad mänguasjad ja elektroonikavidinad, kui ka näiteks üleliigne mööbel. Minimalism ruulib!
- vaadata üle igapäevaste säästunippide nimekiri ja tuletada meelde kohad, kus lihtsalt võimalik tavapärane asendada loodusliku ja/või säästliku moodusega, näiteks kallis kodukeemia, a' la puhastusvahendid, mida on võimalik lihtsalt asendada lihtsate vahendite ja toorainetega.
Mis teie arvate, kas saan hakkama? Kas tuleme välja 400€ söögiarvega, kui oleme muidu harjunud maiustama näiteks puuviljadega? Kas olete proovinud ostupaastu? Kas keegi liitub meie säästukuuga?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar