Igakuine säästmine ja investeerimine on tore küll, kui siht silme ees, aga kuidas teada, mis see õige siht on? Kes säästab uue auto jaoks, kes Uus-Meremaa reisi, kes uue maja ostmise jaoks. Enamus ei säästagi. Sest noh, yolo. Nagunii elame üks kord ja kunagi ei tea, millal vikatimehe uksele koputamast leiame. Mina säästan. Ja säästan vabaduse nimel. Ehk siis õiguse eest ise iga päev ja iga minut otsustada, mida ma just järgmisel hetkel teha tahan.Aga kust ma tean, millal see aeg käes on, ja kaua veel läheb?
Igasuguseid erinevaid meetodeid kasutatakse finantsvabaduse arvutamisel, üks tuntumatest on siis 4% reegel, mis mulle tundub ka suhteliselt mõistlik. Põhimõte siis selles, et arvutada välja summa, mis on vajalik, et 4% aastatootlusega (näiteks 4% aktsiatest maha müües, või 4% dividende saades) oleksid võimeline katma oma aastased väljaminekud. Kõlab keeruliselt?
Minu näide: oletame, et minu igakuised väljaminekud on 2000€.
Aastas kulub mul lihtsalt elamisele seega 2000*12 = 24 000€.
Seega 4% reegli kohaselt peaks minu varad küündima 24 000* 25 = 600 000€, et muretult ära elada ilma vajaduseta ise igal hommikul tööle minna. Kes blogi jälginud, teab täpselt, et sellest summast on minu maine varandus muidugi kaugel. Ehkki, päris lootusetu asi muidugi pole, üle 10% on juba olemas!
Aga millal ma siis sinna summani võiksin jõuda? Tegin väikseid arvutusi, ja jõudsin järgnevani:
Säästes iga kuu vähemalt 1500€ ja investeerides kogu oma kapitali vähemalt 8% aastase tootlusega (ja makstes heakodanlikult kõik vajalikud maksud), läheb mul veel 14 aastat, et vabaks saada.
Kui suudaksin igakuise säästusumma kergitada 2000€, kuluks samade tootlusparameetritega kõigest 12 aastat vabaks saamiseni.
Kui suudaksin tõeliste tegijate moodi vähemalt 2000€ kuus säästa ja seda vähemalt 20% tootlusega investeerida, kuluks vaid 7,5aastat, et vabaks saada. Ainult 1500€ säästes, aga sama head tootlust teenides kuluks kõigest pool aastat kauem. Ja siis elu lõpuni rahas inglit mängida..
Pensionini on mul veel vähemalt 25 aastat. Kui julgeda loota, et pensionärina saan pensioni näol ka lisasissetuleku, siis ehk ei peagi portfelli ulme suureks kasvatama - juurde tulevad ju sendid igasuguste sammaste teenitult. Lisaks on ju teada, et mida vanemaks saad, seda kiiremini aeg lendab. Tundub, et igas mõttes tasub see praegune pingutus ära, et siis üsna pea "lõbusaks pensionäriks" hakata! :)
Skeptikud ütlevad nüüd kooris, et "Aga mis siis, kui ma enne pensionile jõudmist suurest töötamisest ja nälgimisest (sest noh, kooner ju) sussid püsti viskan?" Statistika näitab, et tõenäosus sussid püsti visata on oluliselt suurem 60ndates kui 30ndates ja 40ndates. Just seepärast soovin lähema 10 aasta jooksul vabaks saada, et jõuaks ikka elu ka nautida, mitte surnuks töötada.
Kuidas teie finantsvabadusse suhtute, ja mis on vabaduse hind?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar