esmaspäev, 17. juuli 2017

10 aastat tagasi

Teate, mis mul meelde tuli? Ca 10 aastat tagasi oli maailma börsidel päris uhke seis. Ja kuigi paljud rääkisid sellest ning leidus "pessimiste ja skeptikuid", tuli siiski enamusele halva üllatusena või pigem lausa õudusunenäona, kui mõned kuud hiljem tabas meid finantskriis, lõhkes kinnisvaramull, algas mitu aastat kestnud majandussurutis, paljud jäid töötuks, laenuintressid hüppasid lakke jne..

Loomulikult on tänaselgi päeval palju neid, kes räägivad, et see pidev majandustõus, mis meil viimased 8-9 aastat valitsenud on, ei saa kaua kesta ja varsti lõhkeb järjekordne mull. Ja leidub ka neid, kes kinnitavad, et selleks hirmuks pole põhjust ja on piisavalt näitajaid, mis tõendavad, et kõik on hästi ja majandustõus kestab veel aastaid.

Reaalsus on see, et selgeltnägija pole meist keegi ja kõiki võimalikke stsenaariume ei suuda keegi ette näha, igasugused juhtumid omavad erinevat mõju meie igapäevaelus. Küll aga teeb mind rõõmsaks iga kord, kui loen, et näiteks X riigi inimestel on "nii ja nii palju sääste hinge taga". Eile just sattusin soomlaste miljarditest lugema, ja hiljaaegu ka rootslaste meeletutest säästudest. Eks teada ju on, et alati leidub palju inimesi, kes pole suutnud sentigi säästa, vaid on pidevalt pigem võlgu elamas.

Alati on ka inimesi, kes oskavadki elada ainult üle oma võimete. Üheks selliseks näiteks oli teine artikkel kohalikust TV-kuulsusest, kes tänaseks pensionär ja kurtis, et pension on täiesti naeruväärne summa, millega valitsus lihtsalt mõnitab pensionäre! Nimelt teatas ta, et kohe mitte kuidagi ei tule välja majandamisega, kui vaja ülal pidada 2 maja ja korter Hispaanias, aga riiklik pension on kõigest 1400 euro kanti kuus. Jah, tõepoolest... Saan aru, mina ei suudaks isegi ühte maja ja korterit Hispaanias selle summa eest ilmselt ülal pidada. Too TV-kuulsus jättis mugavalt ka mainimata, miks tal oma karjääri hiilgeaastate jooksul (mida oli ca 40) ei õnnestunud küllalt säravast palgast midagi pensioniks säästa.

Pole imestada, kui majanduslangus ja näiteks võimalik ajutine töökaotus võib osa inimesi meie ühiskonnast väga valusalt tabada. Kindlasti on olukordi, mis on nii halvad ja ootamatud, et kõike ette ei saagi näha, aga mingi õhkpadi peaks meil kõigil igas majandusolukorras olemas olema. Ma ei imestanud üldse, kui üks töökaaslane, kes oma kodu ostmisest unistab, täna rõõmust käsi hõõrus, kui tuli jutuks, et "aga mis te teeksite, kui majanduskriis või kinnisvara hinnalangus tabaks?" Nimelt eelistab ta majandustõusu olukorras raha kõrvale panna, et siis majanduslanguse ajal võimalust kasutada. Selgeltnägijad ei ole me tõesti keegi, ja arvan, et ka temal ei õnnestu lõputult oma kodu ostmist ajastada, sest vastasel juhul võivad hinnad pidevalt lihtsalt eest ära minna. Küll aga on ilmselge, et võimaliku majanduslanguse puhul on tal olemas puhver, mis päästab sundmüügist jms õudustest.

Eks minagi just seetõttu kogun raha nii sukasäärde kui investeerin oma rahamasinakese ehitamisse, et järgmise "Lehman Brothers"-stsenaariumi puhul pinnale jääda. Tänagi lugesin kokku oma laekunud dividendid, juulis juba 91€! Ja hoolimata sellest, et paljud aktsiad portfellis on hetkel punase poolel, rahustavad laekuvad dividendid meelt ja lohutavad, et praegu on lihtsalt "soodusmüük".

Kui kauaks teil sääste hinge taga jagub, kui homme peaks maailma tõsisem majanduskriis tabama?

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar