Kuidas saada miljonäriks

Olin juba päris väikesena veendunud, et tahan saada miljonäriks. Kahjuks ei teinud ma aga väga pöhjalikku plaani, kuidas see teoks teha, sest kahjuks tundus see üsna võimatu. Kuidas siis ikkagi saada miljonäriks? Kasvasin vaeses töölisperes ja sellist "tööga rikkaks saamise" võimalust lihtsalt ei tundunud eksisteerivat. Koolis ei õpetatud rikkaks saamise valemit ja vanemad ka rääkisid pigem, et "no küllap rikkaks saab ainult sahkerdamisega".

Mingil hetkel mõtlesin, et kui "sahkerdamine" mulle ei sobi, tahan nimelt rikkaks saada legaalsel moel, siis ilmselt vähemalt jõukamaks on võimalik saada, kui teenida hästi suurt palka. Ja selleks tuli koolis hästi õppida ja "õige" ehk hästi tasustatav eriala valida. Nagu näiteks õigusteadus, arstiteadus või IT. Valisingi neist ühe, töötasin kõvasti, sain läbi aastate ka aegajalt palgakõrgendusi, kuid pidin ikka endiselt kogu aeg tõdema, et "ikka pole veel rikas", ja miljonitest võib vaid unistada.

Kuni minu kõrvu jõudis jutt 8. maailmaimest ehk liitintressist ja sellest, et tegelikult on võimalik ise diivanil pikutades lasta rahal enda heaks töötada.. Uurisin asja, tegin plaani ja usun, et ühel päeval ma ikkagi võin ennast miljonäriks kutsuda. Euro kasutuselevõtt seda muidugi just lihtsamaks ei teinud, kuid esimese verstapostina võin ju end ikkagi kroonimiljonäriks kutsuda, kui selleni jõuan? :)

Mis need miljonäriks saamise nipid siis on?

1. elan "alla oma võimete", st kulutan oluliselt vähem, kui teenin
2. panen raha raha teenima, ja peagi naudin liitintressi võlusid, st iga juurde teenitud sent läheb kohe uuesti tööle järgmist senti teenima

Kuna miljonäriks saamise retsept jõudis minuni päris hilja, olen juba üsna eakas, aga tahaksin oma miljonäri-elu jõuda ka nautida, on selge see, et pean seda protsessi võimendama nii palju kui suudan, ehk siis:

• maksimeerima sissetulekuid, leidma võimalikult palju võimalusi raha juurde teenida
• minimeerima väljaminekuid, ehk kärpima kõikjalt, kus võimalik

Kõlab karmilt? Olen tänaseks neid põhimõtteid juba mõnda aega rakendanud. Põhjalikult säästma hakkasin millalgi 2015. aastal, ja pean tõdema, et:

• see retsept töötab! olen miljonäri-teel peagi esimese verstaposti juures, tänasel päeval "3/4 Eesti Krooni miljonär"
• see tekitab hasarti! selgub, et raha säästmine annab palju suuremat rahuldust kui raha kulutamine, mulle see sobib :)

Mõtlesin, et panen selle teekonna endale kirja, kuidas minu argipäev välja näeb, milline siis on tee miljonäriks, hiljem on endal hea meenutada, ja teistel ka lõbus lugeda võibolla.

Finantsharidusest

Olen sündinud eelmise sajandi 70ndate Eestis ja mõtlen ikka vahel tagasi ühiskonnale ja keskkonnale, kus kasvasin, millise koolihariduse sain ja kuidas tööellu sukeldusin. Tagasi vaadates ei imesta ma üldse, et täna, 30ndates eluaastates, endiselt alles õpin oma finantselu eest hoolt kandma, kõige algsemad tõed olid veel mõnda aega tagasi päris võõrad, finantsvabadusest on minu olukord veel päris kaugel ja igapäevaselt pean tõsiselt vaeva nägema, et peale palgatöö leida aega nii enda ja oma hobide jaoks kui ka enda (ja oma järeltulijate) finantsolukorra põhjaliku parandamise jaoks.

Mis mind aga kõige kurvemaks teeb, on see, et tegelikult ei ole Eesti koolihariduses küll midagi eriti drastilist nende aastakümnetega muutunud ja korralikku finantsharidust ei paista praegugi väärtustatavat ega lastele jagatavat. Kuidas siis saakski Eesti rahvas võlaorjusest välja, pääseks lõputust "Kalevipoja" staatusest ja Soomes ning mujal tööl käimisest ning võiks muretult pensionipõlvele mõelda? Minu jaoks on muidugi kõige tähtsam minu enda ning minu laste tulevik ja heaolu, seetõttu töötan selle kallal igapäevaselt nii palju kui jaksan, aga loodan väga, et ühel päeval jõuab rahva finantshariduse edendamine ka Eestis riikliku tähtsusega teemade hulka. Mul on muidugi väga hea meel, et on juba loodud näiteks portaal Minu Raha, aga selles surfates tundus, et ei uuendata seda just väga põhjalikult.

Mis mind aga täna kirjutama ajendas, oli tegelikult Eestis tegutsevate pankade hinnakirjad ja säästmise ning investeerimise võimalused. Mis on minu meelest täiesti TRAAGILISED! No ausalt - millised hinnad! Et investeerida ja sellega sissetulekut teenida, peab küll aias rahapuu kõigepealt kasvatama :)

Leidsin, et Minu Raha on selle vaatepildi, mis mind šokeerib, üsna edukalt siia hindade koondtabelisse kokku kogunud.

Lühikokkuvõte Eesti pankade pakutavast:

• aktsiatega kauplemine isegi Baltikumi börsil on kirve hinnaga, eriti kui alustussumma on pisike. Odavaim tundus olevat LHV, kus vähim tasu siis 3€+0.2% summast (välispangas, kus mina investeerin, on Põhjamaade börsidele kehtiv minimaalne tasu 0.1€)
• aktsiatega kauplemine väljaspool Baltikumi on eriti hullu hinnaga. Siin on alustus juba 15-18€+% summast?! (välispangas, kus mina investeerin, on Põhjamaadest väljaspool kauplemine minimaalne tasu 0.9€)
• peale ostu teenustasu on enamus pankadel igakuine teenustasu ka aktsiakonto "haldamise" eest. Mis seal tehakse, puhutakse tolmu maha aktsiatelt? :) (välispangas, kus mina investeerin, puudub väärtpaberikontodel igakuine teenus- või haldustasu)
• ainsaks positiivseks erandiks tundub olevat LHV, kus Baltikumi aktsiate hoidmise eest vähemalt tasu ei võeta (aga olgem ausad, Baltikumi aktsiate valik on ikka nii tilluke, et minu jaoks reaalselt piirdub kauplemine siis paari-kolme aktsiaga, mis ei ole just mõistlik ega piisav riskide jaotamiseks) (välispangas, kus mina investeerin, on alternatiivseid börse kümneid, kõigile samad tingimused ja soodne kauplemishind)
• fondiosakutega kauplemisel võetakse samuti päris korralikud tasud (vaata või Swedbanki hinnakirja), fondivalik on aga kahjuks üsna pisike ja pakutavad fondid kõrgete haldustasudega, mis omakorda tähendab siis topelt tasu, mis lõppkokkuvõttes sööb kogu fondist loodetava kasumi ära (välispangas, kus mina investeerin, on fondiosakute ostmine tasuta, ja pank ise lisatasu fondidelt ei võta, kehtib ainult fondihalduri tasu)

Kuna mul on võrdluseks ka välisriigi elaniku kogemus investeerijana, siis saan ühe väga positiivse punkti siiski välja tuua - Eesti maksuseadus võimaldab investeerimiskonto abil maksukohustust päris korralikult edasi lükata! Välisriigis, kus mina makse maksan, toimub investeerimiskonto maksustamine "šabloonmaksuprotsendi" alusel kvartaalselt sõltumata sellest, kas investeeringud on parasjagu kasumis või kahjumis, mis ei pruugi majanduslanguse perioodil näiteks väga meeldiv olla. (Aga selleks puhuks on mul võimalik aktsiad investeerimiskontolt tavalisele väärtpaberikontole kanda, et oleks võimalik kasumi pealt makstavat tulumaksu kahjumi võrra vähendada.) Nii et tundub, et tuleb eelistada siiski välisriigi võimalusi - minu kapitalisumma puhul on maksusumma maksmine odavam, kui üüratute teenustasude maksmine (sest maksustamisest lõppkokkuvõttes ei pääse kummalgi pool merd).

Küll aga tuleb tunnistada, et see võrdlus pani mind mõtlema. Meil on kõigil pereliikmetel arvelduskontod Eesti pangas, kuna need said tehtud aastaid enne välisriiki kolimist. Esialgu oli lootus, et pank maksab arvelduskontol seisvale rahale väikest intressi ja teenustasusid polnud, seega tundus kõik OK. Siis aga kaotati arvelduskonto intress ja siiani on siis see raha niisama arvelduskontol tolmu kogunud. Kuna tahaksime endile finantsiliselt rikkama tuleviku võimaldada, tahaksin, et ka pereliikmed aktiivsemalt oma raha investeerimisvõimalusi uuriks. Kahjuks Swedbanki hinnakirja nähes tuleb nüüd tõsiselt kaaluda Eesti pangakontode sulgemist ja kõigi pereliikmete raha välisriiki saatmist, et väikeinvestorile taskukohaste hindadega börsil kätt harjutada, või kasvõi lihtsalt raha mõnesse fondi kasvama panna ilma, et peaks kartma, et igasugused teenustasud selle pisukese summa lihtsalt ära söövad.

Kuhu Sina oma raha investeeri(ksi) ja millise panga kliendid on Sinu elukaaslane või lapsed? Kas oled oma lastele tutvustanud taskuraha kasvama panemise võimalusi?

Veebruari toit

Ongi käes aeg teha kokkuvõte veebruaris toidule tehtud kulutustest. Kahjuks ei ole pilt eriti ilus, kokku kulus veebruaris toidule 601€, mis tähendab, et kokku kulus toidule planeeritust 103€ ehk 21% võrra rohkem!






Ega palju midagi lisada ei olegi. Veebruaris veetsime palju aega kodus, sest olid hulgaliselt ekstra puhkepäevi, lisaks käis meil mitmed külalised, keda tuli samuti võõrustada.  Graafikult on näha ka, et väga suur osa kulus seekord põhitoiduainetele ning enneolematult palju puuviljadele. Eks ikka seepärast, et talvisel hooajal ongi siin põhjamaal puuviljad hirmus kallid. Katsume edaspidi isusid natuke talitseda. Hea uudis on see, et väljas söömas ei käinud kordagi!

Dividendid

Hurraa, võin ennast ametlikult Dividendipiraadiks nimetada! Nimelt on minu investeerimistöö esimene marjakene "valminud", laekunud on esimesed dividendid!

Siia hakkan siis arvet pidama, pikemas perspektiivis kindlasti dünaamilisemas vormis. 2017. aastal laekunud dividendid, kuude kaupa:

2017	Dividend	Investly	Hoiused
Veebruar	44	0	0
Märts	229	0	0
Aprill	708	0	0
Mai	380	0	0
Juuni	265	0	0
Juuli	125	0	0
August	167	0	0
September	241	0	0
Oktoober	116	0	0
November	172	1	0
Detsember	213	5	71
KOKKU 2017	2659	6	71

Viimati uuendatud 03.01.2018

Väikeste sammudega suurte võitude poole!

Jaanuari toit

Teen siis ülevaate, kui palju kulus jaanuarikuus toidule. Kuu eelarve võiks jääda 498€ juurde. Tegelikult kulus jaanuaris 572€, ehk eelarve läks lõhki, mis lõhki! Toidule kulutasime 74€ ehk tervelt 15% võrra rohkem, kui plaanitud.

Eriti halb on see seetõttu, et detsembris sai nagunii väga palju toidukraami ette ostetud ja sellest peaks jätkuma veel pikaks ajaks. Samas aga sai jaanuaris käidud suguvõsal külas, ja teatavasti reisil olles on palju raskem harjumuspärase hinnaga toituda.




Eriliseks väljaminekuks oli muidugi ka väljas söömine - kui selle ära oleks jätnud, oleks eelarve piiresse jäänud! Loen väljas söömas käimise "investeeringuks suhetesse", kuna kuna kõigi kordade puhul oli tegu endiste või praeguste töökaaslastega väljas lõunatamisega, ja seda kõigest mõned korrad. Ma ei kujuta ette, kui palju kulutavad töölõunasöökidele need, kes iga päev väljas lõunatavad? Ise lepin ma töökoha poolt pakutavaga, ja kui see ei peaks enam saadaval olema, võtaksin koduse toidu karbiga kaasa.

Portfell

Teen siia ülevaate enda portfellist, ja loomulikult uuendan sedamööda, kuidas portfelli sisu või osakaalud muutuvad. Portfelli peamine eesmärk on luua nö iseseisev rahamasin, mis omaks püsivat juurdekasvu stabiilsete dividendide näol, kuid loomulikult vöib aegajalt sisse tekkida ka suuremaid ja väiksemaid üllatajaid, kelle puhul ootan näiteks suurt kursi tõusu. Samal ajal on loomulikult minu jaoks ülioluline omada kindlustunnet, et vajadusel on alati olemas kergelt ligipääsetav rahasumma, mis ei sõltu sellest, kuidas aktsiabörs või maailmamajandus üldiselt end tunneb.

	Aprill	Mai
Puhver	10.03%	9.43%
Aktsiad ja fondid	89.97%	90.57%

NB! Tegemist on minu isiklikel investeerimisotsustel põhineva portfelliga, see ei ole mõeldud kellelegi eeskujuks võtmiseks. Kuna säästmisest ja investeerimisest on saanud minu hobi, muutub portflelli sisu pidevalt. Aktsiaid ostan küll pika perspektiiviga, kuid kauplemistehinguid teen mitu korda kuus (loe: ostan tihti, enamasti kohe, kui õnnestub mõni rahasumma "vabaks rahaks" kuulutada. No umbes nagu shopahoolikud ikka, mind lihtsalt tõmbab tavapoodide asemel börsile :)).

AKTSIATE NIMEKIRI UUENDAMISEL

Säästunipid ehk kuidas säästa

2016. aasta oli minu jaoks suur säästuaasta. Olen juba aastaid küll täpset arvet pidanud, kuhu raha kulub, ja teinud aegajalt ka eelarve, kuhu võib raha kulutada ja kuhu mitte, kuid päris korralikku säästmisharjumust mul siiski ei olnud.

2016. aasta eesmärgiks said:

• korraliku säästmisharjumuse tekitamine
• korraliku puhvri ehk kindluse kogumine
• põhjaliku arvepidamise kinnistamine

Kuna kõik eesmärgid said täidetud, siis siia panen kirja, mida õppisin, millised on minu parimad säästunipid, ja kuidas jätkan :)

Minu säästmisnipid muidugi muutuvad läbi aja, kuid mõned põhimõtted on olnud töös juba aastaid ja kandnud päris hästi vilja. Katsun neid natuke kategoriseerida, ja täiendan aegajalt nimekirja.

FINANTSVALIKUD

• mul ei ole laene ega liisinguid, mulle ei meeldi kellelegi võlgu olla ega selle eest intressi maksta. Jah, kunagi oli mul autoliising, kuid peale selle ära maksmist sõidan juba aastaid nüüdseks üle 10a vana autoga ja kuigi ahvatlus ilusa ja uue auto järgi on sama suur nagu teistel, ei osta ma seda kindlasti enne, kui saan endale laenuvabalt seda lubada.
• pean juba 2002. aastast saadik igapäevaselt arvet oma kulutuste üle, jälgin eelarvet, teen võrdlusi ja otsin kokkuhoiuvõimalusi
• kõigepealt maksan alati "endale" ehk panen palgast ettenähtud säästusumma kõrvale. Hetkel olen seadnud endale eesmärgiks min 30% igakuisest netosissetulekust säästa, ja see on hetkel veel üsna suur väljakutse, ning kuna kuude lõikes võib juhtuda, et mõni kuu on kulutusi rohkem, katsun alati pigem rohkem säästa, et aasta keskmine alla oodatu ei jääks. Seega, kui kuu lõpus on raha veel kontol järel, ei kuluta ma sedagi niisama, vaid saadan esimesel võimalusel säästudesse.
• ma kasutan krediitkaarti selleks, et raha tagasi teenida, mitte selleks, et raha ära maksta. Kasutan sellist krediitkaarti, mis anti mulle tasuta ning millel puudub kuutasu. Lisaks on minu krediitkaardil 45-päevane intressivaba periood, mis tähendab et eelmise kuu kulutused maksan järgmise kuu palgapäeval täielikult tagasi ning intressi krediidilimiidi kasutamise eest kunagi maksma ei pea. Selle asemel maksab krediitkaardifirma hoopis minule 1% kõikidelt ostudelt tagasi. Kuna soetan kogu pere toidu ja esmatarbekaubad krediitkaardiga, laekub 1% kulutatud summast iga kvartali lõpus tagasi minu kontole.
• olen lojaalne vaid seal, kus see mulle kasulik on, näiteks ostan kõik toidud sealt poest, kus kliendikaardiga reaalselt soodsamalt saab ning hoian raha seal pangas, kus selle eest mulle makstakse, mitte mina ei pea pangale maksma. Vaatan iga nädal üle püsikliendi sooduspakkumised ja kui vaja, käin kahest-kolmest poest läbi, et sooduspakkumiste abil väljaminekud toidule kokku minimaalsed oleks.
• ma hoian kullipilguga kontrolli all oma igakuised "püsikohustused". Näiteks kasutan tihti nö tutvumispakette, näiteks Spotify tutvumishinnaga (1€ eest 3 kuud), ja lõpetan lepingu ära, kui seda tõesti igapäevaselt ei kasutata. Nii teen kõigi igakuise maksega lepingutega, näiteks Netflixi eest ei näe ma mingit põhjust 12 kuud aastas maksta, kui reaalselt tuleb meil heal juhul iga paari kuu tagant tahtmine midagi sealt vaadata.
• ajalehetellimuste asemel eelistan uudisteportaale ja blogisid lugeda ning raadiot ja podcast'e kuulata.

ELUSTIIL

• ma ei joo alkoholi, ei suitseta, ei käi kasiinos ega osta lotopileteid. Ühesõnaga EI pahedele :)
• jõusaali kuumakse tasumise asemel soetasin koju 2 hantlit ja võimlemismati ning teen trenni Youtube-i videote järgi. Lisaks käin igal võimalusel jala ning veedan vaba aja kohalikes parkides tervisekõndides

TOIT JA MAJAPIDAMINE

• käin poes 1x nädalas, et osta terve nädala toiduained ette ära. Sellega säästan lisaks rahale oluliselt ka aega
• soetan võimalikult tervislikud toorained ja teen ise kodused söögid, poolfabrikaate naljalt ei soeta
• ostan lihatooted sooduspakkumise ajal ja säilitan sügavkülmas
• jälgin kõigil pakkumistel kilo- ja liitrihinda, et näiteks kartuli, sibula ja pastatoodete eest mitte üle maksta
• soetan kaubad enamasti suurest supermarketist, kus hinnad soodsamad ja kliendikaardiga % hinnast tagasi makstakse, pean oma ostukorvi hinnal silma peal ja võrdlen teiste kaupluste hindadega, et mitte asjatult rohkem maksta

TRANSPORT

• ma käin igale poole jala. Nii palju kui vähegi võimalik, vähemalt tund päevas kulub tööle ja tagasi kõndimiseks ja kuna teen seda kiires tempos, on see mingil määral ka igapäevase "trenni" eest, ehk nö tervisekindlustusmaks.
• kui ma kohe mitte mingit moodi jala ei saa minna, on järgmiseks eelistuseks jalgratas. Kuna mul endal jalgratast ei ole, siis kasutan kevadest sügiseni kohalikku ülisoodsat linnaratta hooajakaarti. Kui mul seda võimalust poleks, soetaksin kasutatud jalgratta, tasub ära juba teise hooajaga.
• kui tõesti jala või rattaga minna ei saa, lähen bussi, metroo või rongiga. Mul on väikese ettemaksuga transpordikaart, millega on ühistranspordipileti hind oluliselt odavam, kui bussist/rongist kohapealt või mobiiliga ostes
• kui muudmoodi ei saa, lähen autoga, ja võin vabalt natuke kaugemale parkida, kui see parkimishinna võrra soodsam on.
• perega eelistan lennureisidele auto-, bussi- ja laevareise, kui võimalik.
• auto, nagu mainitud, on mul 12 aastat vana. Pean hoolega arvet, millal viimati sai tehtud õlivahetus ja jälgin, et auto saaks mõistlike kulutuste eest mõistliku hoolduse. Liikluskindlustuse teen alati terveks aastaks, kuid enne lepingu sõlmimist võtan pakkumise kõigilt võimalikelt kindlustuspakkujatelt, et leida soodsaim ja mõistlikeim variant.

ELUASE

• eluase on see, kus ma hetkel teen päris suuri kompromisse. Ideaalis valiksin oluliselt väiksema elupinna oluliselt väiksema summa eest, kuid kahjuks linnas, kus pesitseme, on kinnisvaraturg nii "kuum", et valida siin väga ei saa. Kuna tööle kõndimise võimalus on minu jaoks väga oluline, olen hetkel otsustanud maksta eluaseme eest rohkem, kui ma tegelikult normaalseks pean. Selle vahe katan hetkel "lõbustuste" arvelt, ja olen sellega tegelikult väga rahul, sest elan unistuste kodus (mis kahjuks on mulle kättesaadav hetkel vaid liiga kalli üürikorteri näol). 

LõBUSTUSED

• minul lõbustustest polegi väga midagi rääkida, sest nagu öeldud - lõbustuste jaoks mul eelarvet ei ole, minu üürikorter ongi minu lõbustus :) See annab mulle praegu piisavalt lõbustusvõimalusi - lihtne nii linna kui parkidesse jalutama minna ja jala igale poole kõndida. 
• kuna elan välisriigis, eelistan siinseid teatri- ja kinoelamusi oma koduselt diivanilt vaadata (nii harva, kui see soov üldse tekib)
• tööl korraldatakse piisavalt tihti üritusi, et mitte tunda puudust kontserditel jm käimisest
• lastega koos lõbusalt aja veetmiseks oleme soetanud vajalikud sporditarbed soodsa hinnaga, meie lemmikajaviiteks on kodus lauamängude mängimine ja värskes õhus spordimängude mängimine ning pikniku pidamine

TARBIMINE

SÄÄSTMINE JA INVESTEERIMINE