reede, 26. jaanuar 2024

Tagasi põhitõdede juurde...

Oeh, mul läks hing kohe nii härdaks just.. töötasin oma pooleliolevate projektide dokumenteerimise kallal, ja märkasin, et samas kohas on mul ka varasemad ajaloolised dokumendid ju, läbi aegade kokku kogutud. 

Silma jäi selline 2015. aasta maikuu üllitis:


Sellest pole ju 9 aastatki möödas! Ja samal lehel allpool on veel pikk ülevaade erinevatest finantsiliselt kallistest õppetundidest, mis ma oma nö teadlikus elus, viimase 10-12 aasta jooksul olin saanud. 
Samas olin kirja pannud ka oma toonase maise vara suuruse. See oli 22 500€, ja kogu see varandus istus 3-kuulistel hoiustel, et maksimeerida nö saadavad hoiuseintressi, ja minimeerida vara "kinni" olemist. Kinnisvara mul toona ei olnud ja elasin üürikorteris.

9 aastaga olen oma vara kasvatanud 27x. Olen ikka teinud igasuguseid lolle vigu, raha asjatult valedesse kohtadesse kulutanud või "investeerinud", ja 50% klubisse jõudsin alles vast 2020. või 2021. aastal esimest korda? Aga loo moraal - isegi kui see tundus nii kauge ja kättesaamatu, ei ole tegelikult üldse võimatu, et olengi 50selt rikas pensionär. Täna mõtlen, et see ehk juhtub juba mitu head aastat enne 50seks saamist, kui siin distsiplineeritult ja järjepidevalt tänaseks sisse käidud rada pidi jätkan! Kes oleks seda arvanud!




Sinna  samasse dokumenti olin juurde toonud ka alloleva nimekirja põhimõtetest, mis pidid mind aitama siis rikkaks pensionäriks saamisel. Tegemist oli hr Roosaare 2014. aastal Õpetajate lehes ilmunud artikliga, mis minu arust tänaselgi päeval üks ütlemata väärt kirjatükk!
Jagan siis teilegi koos oma kommentaaridega:

Täna räägime kolmest lihtsast põhimõttest, mis aitavad sul oma rahaasjadel silma peal hoida ja sellest tulenevalt ka rahaga paremini hakkama saada.

Esimene põhimõte on, et sul peab olema pidev ülevaade oma rahaasjadest ja vähemalt korra kuus tuleb neile põhjalikult pilk peale visata.

Paha ei tee ka väike analüüs, kas liikusid kuu jooksul rahalisele vabadusele lähemale või hoopis kaugenesid sellest. Millist süsteemi kasutada? Valik on tohutu – alustades paberkaustikust ja lõpetades nutitelefonidele mõeldud rakendustega. Kuigi saadaval on mitmeid eraisiku rahaasjade halduse jaoks mõeldud arvutiprogramme (Quicken, Money) ja veebipõhiseid teenuseid (Mint.com, http://minuraha.ee/minu-raha/ ja paljud teised), on minu meelest lihtsaim abiline vana tuttav Excel. See võimaldab luua endale täpselt sellise süsteemi, nagu ise soovid − ühe faili eri lehtedele saab kokku korjata näiteks ülevaate oma pangakontodest ja -kaartidest, kirjutada üles rahalisi eesmärke ja pidada arvestust tulude, kulude ja investeeringute üle. Ma ise olen oma rahaasjade faili Excelis kasutanud juba alates 2005. aastast ja algsest seitsme lehega dokumendist on tänaseks kasvanud välja 37 lehega monstrum, mis sisaldab endas kõike, alates minu aktsiaportfellist ja lõpetades harva kasutuses olevate USA pangakaartide PIN-koodidega. Nii süvitsi ei ole sul ilmselt vaja minna, aga on mingid teemad, mida ma siiski soovitan igal kuul jälgida.

1. Tulud-kulud ehk kasumiaruanne – siin tabelis hoian ma silma peal, kui palju mulle igas kuus sissetulekuid laekub ja kuhu ma selle raha kulutan (pea meeles 50% klubi!).

2. Varad ja kohustused ehk bilanss – siin tabelis on kirjas mulle kuuluvad varad ja minu võlad. Nende vahe moodustab minu puhasväärtuse.

3. Passiivne sissetulek – siin tabelis pean ma arvet oma igakuise passiivse sissetuleku üle. Võrdluseks kirjutan kõrvaltulpa ka oma igakuised kulud ja saan nii mõõta oma progressi rahalise vabaduse suunas.

Lisaks eespool mainitud kolmele kõige olulisemale tabelile soovitan veel mõnda lisaks.

4. Puhasväärtuse ja passiivse sisse­tuleku kujunemine ajas – siin tabelis pean ma igakuiselt arvet oma edusammude üle rahalise vabaduse suunas. Iga kuu viimasel päeval kirjutan üles oma hetke puhasväärtuse ja passiivse tulu suuruse. Nii on hea näha oma arengut pikema aja jooksul.

5. Kui sul on investeeringuid juba rohkem, on mõistlik iga varaklassi jaoks koostada eraldi leht, kus on detailselt kirjas kõik vajalik info. Näiteks välja antud laenude puhul on mul kirjas laenulepingu number, kuupäev, summa, intressimäär ja tagatis. Kinnisvara lehel on iga objekti kohta kirjas ostuhind, turuhind, üür, üürniku andmed ja muu vajalik. Muidugi võib iga varaklassi jaoks ka eraldi Exceli faili koostada, kuid mugavam on, kui kogu info on ühes kohas.

6. Tuleviku rahalised eesmärgid – olen koostanud endale järgmise kümne aasta prognoosi − milline peaks minu varade koosseis ja kasv olema, et saada soovitud tulemus. Pikaajaliste eesmärkide tabel on ka sobiv mängimaks läbi eri stsenaariume (näiteks mis juhtub, kui säästan 10% asemel 50% ja teenin 5% tootluse asemel 10%).

Ütlen kohe ära, et mina teen ka veel tänagi igakuiselt mõningaid  aruandeid, ent nüüdsel ajal pigem seepärast, et pean ettevõtte alt oma tehtud töö eest arveid esitama, endale palka maksma, Maksuametile makse maksma ja muid kulusid katma. Igakuise netoväärtuse jms asjade üle järje pidamine võttis mul liiga palju aega vahepeal, ja oli vaja maksimeerida sissetulekuid, seetõttu on see jäänud unarusse, kuid hea meelega teeks jälle. Äkki ma siis oleks taibanud õigel ajal näiteks eluasemelaenu intressi siduda?

Ka ei ole mul kunagi olnud detailset 10 aasta prognoosi vms, sest ma lihtsalt varade kasvu nii ette ennustada (ei usu endasse :)), ega  suuda panna raha mingitele  erinevatele eesmärkidele, a' la koguda eraldi puhkuse ja pensioni jaoks - minul läheb kõik ühte "VABADUS" nimelisse purki, kust siis võtan ühel päeval, kui kohe enam üldse ei suuda ilma puhkuse ja vabaduseta hakkama saada ning mis on loodetavasti selleks hetkeks nii täis, et võib julgelt sealt kulutada, ilma et peaks muretsema, et see vabadus üürike ja paari kuu pärast vaja jälle mõne tööandja heaks rügada.. 

Teine rahaasjade korraldamise põhimõte on, et raha ei tohi koguda samale kontole, kust sa raha kulutad. Nii on liiga lihtne säästetud raha ära kulutada ja kasvav kontojääk tekitab sageli tunde, et kulutusi võib suurendada. Pakun välja kaks võimalust, mida olen ka ise eri aegadel kasutanud.

1. Ava lisaks oma põhikontole säästukonto (ära sinna mingil juhul pangakaarti lisa!) ja tee püsikorraldus, et igal kuul pärast palga laekumist liiguks kindel protsent palgast säästukontole. Säästukontolt saad raha vastavalt oma plaanidele edasi investeerida. Kui soovid mingi pikaajalise eesmärgi jaoks raha koguda (näiteks puhkusereis), siis ava ka selle jaoks konto ja talita samamoodi.

2. Loo eraldi pangakaardiga konto raha kulutamiseks lisaks eespool mainitud kontodele ja liiguta raha vastavalt oma plaanile põhikontolt (kuhu laekub sissetulek) ülejäänud kontodele kas igal nädalal või korra kuus. Selline süsteem sobib, kui sissetulek laekub ebaregulaarselt.

Kolmas põhimõte on, et igasugust tarbimiskrediiti võib kasutada üksnes intressivabal perioodil, ja ka siis vaid juhul, kui oled keskmisest kõrgema enesekontrolli ja organiseeritusega.

Võlg on võõra oma ja maksta intressi tarbimise eest on igasuguste rikkaks saamise põhimõtetega vastuolus. Krediit on mõeldud inimesele, kellel seda tegelikult tarvis pole!

Lisaks eespool mainitule on mõistlik teatud ajaperioodi tagant teha eraldi fail, kust on võimalik lihtsasti saada kätte kogu info enda varalise seisukorra kohta. Seda faili hoiaks ma eriti kaitstult ja jagaks selle asukohta vaid enda lähedastega. Juhul kui sinuga peaks äkitselt midagi juhtuma, on sellise organiseeritud info olemasolu lähedastele suur kergendus ja aitab neil eluga palju lihtsamalt edasi minna. Õpetliku näitena võin tuua loo, kus pärast ühe minu sugulase surma leiti täiesti juhuslikult mõni nädal hiljem tema keldrist plekkpurk mitme tuhande euro sularahaga, millest ei teadnud keegi midagi. Kujuta nüüd ette olukorda, et oled investeerinud eraisiku laenudesse, sulle kuulub mitmeid ettevõtteid, muid varasid ja pangakontosid – kogu selle sasipuntra lahtiharutamine on parasjagu keeruline.

Sellega olen ka väga nõus, et parem on teha nii, et rahale väga lihtsalt ligi ei pääse. Minul näiteks ei ole juba viimased 9 aastat pangakaarti oma palgakontole olnudki :) Mitte, et ma pangakaardi omamisel hull kulutaja oleksin - poes käin nagunii vast nii 2-3 korda kuus ainult. Ka toidupoes - ostan koju suurema hulga baas-toiduaineid ära, nii jäävad ära pidevad väikesed kulutused ning "isude ja tahtmiste" rahuldamine, mis rahakotti järjest suuremat auku kipuvad sööma ja alati eelarve lõhki ajavad. 




Kuidas läheb?

 Heihopsti ja head sedasamust 2024ndat! 

Ulme, et see oli juba 8 aastat tagasi, kui mõtlesin, et 2017. aasta lõpuks võiks mul olla 77 000 EUR, ja 2028. aastaks 1 miljon eurot. Erinevalt Rahakratist, kellel täiesti müstilisel moel muudkui sajatuhandelised kätte kukuvad higivabalt ja miljon juba koputab uksele, olen mina sellest ikka veel meeletult kaugel, vähemalt ma arvan nii  :( Ja algse verstapostini on veel vaid neli aastat aega..  

Ega polegi ammu leidnud aega arvutada, kuidas mu netoväärtuse seis on, kuid viimaste kuude jooksul olen ennast tundunud kuidagi erilise kirikurotina.  Jõuluaeg on alati veidi raske, sest tahaksin lihtsalt põgeneda siit külmast ja pimedast, erinevatel põhjustel. Aga eks selle tundega tuleb tegeleda tasapisi :) 

Seega, nagu igal aastal, tegin just ära oma uue aasta kick-offi. St vaatasin üle, mis seis rahakotis on, mis eesmärgid selleks aastaks on, ja mismoodi eesmärke saavutada võiks, ja ... tuleb tunnistada, et terve see protsess oli ikka mitu nädalat pikk!

Esialgu arvutasin, kuidas selle aasta sissetulekutega võiks olla, ja tekkis kuidagi nutune tunne. Et kliente hetkel vähem, siis ka sissetulekud ikka päris palju väiksemad. Ja väljaminekud on vahepeal ootamatult suureks kasvanud ühtäkki.  Seda hoolimata sellest,  olen viimaste aastatega oma elus palju positiivseid muudatusi teinud, näiteks olen hakanud oma aega müüma palgatöötaja asemel vabakutselisena ja seega on mul palju rohkem vabadust ja võimalusi, aga esmapilgul, kui kliente vähem, siis ikkagi tundub rahaline seis olema nii halb :(  

Lisaks sain ju aru, et feilisin oma 2023. trenni tegemise eesmärkidega. Kokku liikusin keskmiselt 11.5 km päevas, 5,5 miljonit sammu kokku. Igapäevaselt kulutasin trennis ca 550 kcal, trenni tegin 250 päeval 365st.. Seda on palju vähem, kui lootsin! Kuna minu keha ning vaimne ja füüsiline tervis on minu kõige olulisem ja suurem varandus, siis 2024. aasta esmaseks eesmärgiks on liikuda ja trenni teha 366/366st! Tervis on prioriteet 0!

Aga need tulud-kulud ja netoväärtus siis..  Investeerimis-Kristi ütles mingi hetk kuskil suhteliselt üleolevalt, et "ega lõputult kulusid kokku tõmmates ikka rikkaks ei saa, keskenduda tuleb tulude suurendamisele", ja sellepärast siis ka ise olen viimased paar aastat meeletult tööd rabanud, et tulusid suurendada, ja seega ilmselt ka kulude karmi pilgu all hoidmisest natuke liiga lahti lasknud.
Täna ülevaadet tehes sain sellega shoki. Kuidas siis läks minu 2023. aasta:

  • Ettevõttesse teenisin 2023. aasta tööga raha ca 240 000 € (sellest 53 000 € laekumist ootan veel).
  • Sellest päris palju,  90 000 € läks kuludele - maksudele, tegevuskuludele, lähetustele, palgale. Seega kasum jääb 150 000 € kanti.  Haaaa! see polegi ju kõige halvem? Igas kuus 12500€ kasumit, mis rändas siis suures osas investeerimiskontole või tuleviku palgafondi ja muudeks varudeks. See on ikka mitu korda suurem, kui ma kunagi oma elus palgatöölisena palkagi saanud olen, rääkimata siis säästmisest...
  • Aga siit ka kõige karmim reaalsuse tõdemine - minu ettevõtte möödunud aasta väljaminekud olid ca 90 000 €!!!  Holy Moly. Seda ma kartsingi kõige rohkem, et kulud lendavad lakke, kui hakkan hoolsalt tuludele keskenduma, ja unustan oma vanad head säästu-põhimõtetted.
    Okei, olgem ausad, maksud Maksuametile - nendest ei pääse. Aga kuhu siis kulus veel, lisaks maksudele?!:
    • Hulk tegevuskulusid. Eks need tunduvad eemaltvaatajale vast isegi õigustatud, aga minu jaoks tegelikult tähendavad need seda, et olen ostnud igavese hulga "toredaid" tehnikavidinaid, mis teevad küll minu igapäevase töö palju lõbusamaks ja mugavamaks, kuid tegelikult saaksin ka ilma nendeta oma töö ära teha, kui vaja. Ehk siis paljude meelest vajalikud, aga minu meelest sugugi mitte hädavajalikud. 
    • Lähetused on küll toredad ja teeb klientidega töö palju lõbusamaks, eriti äge on töötada aegajalt kuskilt hoopis teisest riigist, näha kohti jne. Aga reaalselt saaksin sama töö ära teha ka ilma nende kliendikülastusteta, lihtsalt poleks nii lõbus ja mugav ja kliendid oleks veidi kurvad, et pole näost näkku mind näinud. Aga nad saaks oma tulemuse ikkagi kätte ja mina hoiaks hulgaliselt raha kokku, kui kliendikülastused ära jätaks. Hea seegi, et osad kulud kandsid kliendid ise.
    • Noh, palgakulude osas mingil määral olen rahul - maksin endale siiski oluliselt vähem palka, kui harjunud olen, ja seega suutsin jätta endale ettevõttesse varu, millest palka maksta ka siis, kui ühtegi kliendilepingut parasjagu ei ole. Kuigi reaalsus näitab, et väga kitsas on elada sellise madala palgaga, üllatus-üllatus :))
  • Eraisikuliselt - igapäevased elamiskulud on MEELETULT suured :( Ja seda tänu nendele pagana laenuintressidele, mis on viimase kahe aastaga meeletu lennu teinud, ja mina muidugi sain täislaksu ja nuuman pankasid kuis jaksan.
    • Kui 2019. aastal kodulaenu võtsin, oli laenu intressimäär alla 1.5%, mille lukustasin 3ks aastaks. Siis, kui 2022. aastal oleks tahtnud uuesti intressimäära läbi rääkida pangaga, olid intressimäärad juba läbi lae hüpanud ja mina jäin mökutama. Nüüd siis on tulemus käes - täna on mu eluasemelaenu intressmäär üle 5% ja muutub iga 3 kuu tagant. See tähendab, et minu intressimakse on paariaastataguse 400 € asemel hetkel 1400€ kuus. Amorti maksan stabiilselt sama palju, aga 5 aastaga väheneb ju laenusumma tegelikult üsna vähe.. Kui see 5% püsima jääb, maksan ainuüksi kodu laen + intressid eest 2024. aastal 25000 €. Loodan südamest, et intressid peagi jälle langema hakkavad, mitte ei kasva edasi. Arvutan, mis ma arvutan, aga ka paarikümne tuhande euro enneaegse tagasimakse puhul säästaks ma heal juhul 1000 eurot sellise intressimäära juures :( 
    • Paar aastat tagasi sai võetud ka üks pisike remondilaen, mille intressimäär oli 3.85%, mis tähendas et teoreetiliselt oli soodsam laenu võtta, kui oma investeerimisportfell maha müüa, et hädapärast remonti teha. Tänaseks on selle intressimäär 8.35% hüpanud, nii et nüüd ei jää muud üle, kui kohe täna kõik vabad sendid kokku kraapida ja viimane jupike laenu kohe tagasi maksta, et intressikuludelt kokku hoida. 
    • Elekter on nii kallis, et 2023. aastal kulus ainuüksi elektri peale ca 2700 €. Kõige külmematel ja kallimatel päevadel olen selgi talvel juba saanud kütte välja lülitatud, aga ausalt - kaua Sa külmetad... ? Elektriküttele minu kodul mõistlikku alternatiivi ei ole.
    • No ja rääkimata toidukaupade hindadest... Tuleb tunnistada, et olen väga palju rohkem nö kallimat toidukraami endale viimase aasta jooksul lubanud, ja palju maiustusi, mis ei ole üldse hädavajalikud ega head minu kehale. Selles osas tuleb ennast kohe kokku võtta, ja tuua fookus uuesti tervislikule ja majanduslikult mõistlikule puhastest toorainetest tehtud lihtsa toitumise peale.
    • Mõned säästuharjumused on aga endiselt mul au sees, mille üle olen uhke - tänu prügi sorteerimisele on prügi arved väiksemad, tänud toidukottide kasutamisele ei kuluta kunagi kile/paberkottidele poes, ja riietele/tühjale-tähjale kulus minimaalselt, va mõned meened lähetustelt ning  uutele jooksujalanõudele, mis on jalgade tervise heaks tõesti olulised. Ahjaa, ja auto müüsin ju ka maha! Tegelikult on täiesti võimalik jala mitme kilomeetri kaugusele poodi ja jäätmejaama kõmpida, mis siis, et mitte eriti mugav. Aga pärase liikumisvajaduse katab sellega ära, naha seljas saab korralikult higiseks ja seda harvem on ka "väga vaja" poes käia :D Mina olen sel aastal 2 korda poes käinud, mitte korda teie?
Kui nii asjadele vaadata, siis ehkki neid "higivabu sajatuhandelisi" mulle kuidagi endiselt kuskilt sülle ei kuku ja olen veetnud viimased aastad hullu töörabamise tähe all, samal ajal kui ettevõttesse sisse tulnud rahast üle 60% läks kõik otse investeerimisse ja säästukontole, siis ei tohiks ju rahaline seis täiesti masendav ollagi? Ehkki jah, investeerimiskontodel tegelikult ei ole ju imesid juhtunud, need "higivabad" sendid tiksuvad ikka vääääääga aeglaselt ja vaevaliselt kontole. Olen väga õnnelik küll, et inversteerimiskonto on plussis, aga  tuleb tunnistada et rantjee elu elamisest on asi veel kaugel.

Minu tänane majanduslik seis:
  • ettevõtte investeerimisportfellis on ca 160 000 €
  • ettevõttele veel laekumata arveid tehtud töö eest 53 000 €
  • ettevõtte säästukontol 85 000 € (2024. a. tegevuskuludeks + palga maksmiseks)
  • eraisiku kontol 4 500 €
  • eraisiku investeerimiskontol 7 000 €
  • erinevad pensionikontod 158 000 €
  • kodu väärtus ca 500 000 €
  • kodulaenu jääk ca 345 000 €

All-in-all, minu varaline seis täna on ca 610 500 €Siin muidugi tuleb arvestada seda, et tegemist ei ole netoväärtusega. Ettevõttest raha välja võttes tuleb ju ka hulk maksusid riigile maksta. 
Peale selle on hulk minu "varast" kinni nö kinnisvaras, mis täna on minu kodu.  See kodu on aga ilmselgelt palju suurem täna, kui tegelikult mul vaja on, kodulaenu intress on oluliselt kõrgem, kui mulle meeldiks, ja ka kodu ülalpidamiskulud on palju suuremad, kui minu meelest mõistlik. Seega on minu eesmärgiks lähema 3 aasta jooksul see kodu maha müüa ja oluliselt vähendada. Füüsilisse kinnisvarasse investeerimine mulle üleüldse ei sobi tegelikult, ja tegelikult loodan, et leian mingi võimaluse, kuidas mõistlikumalt elada ilma, et peaks mingi uue kinnisvara alla raha panema. Paratamatult (eriti igasuguste sõdade jms kriiside valguses) tundub mulle kinnisvara meeletult riskantne investeerimisvorm üldse, nii et tahaksin väga aru saada, kuidas kõik kinnisvarainvestorid neid riske maandavad? Muidugi olen ma ka aktsiainvesteeringutega kehvasid lükkeid teinud ja palju raha kaotanud, kuid miskipärast tundub mulle, et need kaotused on palju enam minu poolt mõjutatavad, kui mõistlikumaid otsuseid teen, samal ajal kui kinnisvaraturgu (ja sõda jms) mina ikkagi kuidagi suunata ei saa.. ?



neljapäev, 2. november 2023

Kuidas oma netoväärtust arvutada?

 Kuulge, kuidas teha kuiseid kokkuvõtteid, arvutada oma netoväärtust jms, kui suur osa minu "varast" asub minu ettevõtetes?  

Olen nimelt viimastel aastatel hakanud vabakutseliseks, st palgatöö tegemise asemel müün enda tunde arvega, ettevõtte alt. Lisaks investeerin ettevõtte raha, mis omakorda tekitab ettevõttele natuke vara juurde. Teen küll hetkel oma ettevõtetele palgatööd, ja saaksin seda mõnda aega jätkata ka peale seda, kui kliendilepingud otsa saavad, aga kuidas seda nö "enda netoväärtuseks" arvestada? Ei peakski? Samas see ettevõtte kontol istubv raha aitab mul samamoodi teha samme finantsnvabaduse poole, nagu ka mu isiklikud investeeringud ja vara. Huvitav, kuidas Pinsi Põlv ja Rahakratt teevad?

Jälle see auto!

 Heihopsti! Olen elus :)) Olete mind kindlasti unustanud juba...? 

Ma olen täitsa olemas, lihtsalt võtsin Kristi Saare sõnade sabast kinni, ja otsustasin fokusseerida sissetulekute suurendamisele pideva sendilugemise ja soodukate otsimise asemel. See on olnud niiiiiiii palju energiat tarbiv tegevus, et polegi jõudnud ülevaateid enam teha, ja olgem ausad, ka aktsiaportfellil on viimasel aastal suht kahtlaselt läinud :) Erinevalt rahatuvidest jms imeloomadest minu "higivaba" papp on endiselt imetilluke, ja tööd raban mitmel rindel.

Lugesin viimati läbi ka "Atomic habits" sest kellegi rahablogist sain vihje, et kui see raamat läbi loetud, siis hakkab higivaba papp ise tulema, vms. Pean tunnistama, et sealt raamatust suuremaid üllatusi ei tulnud, olen need põhitõed endale aastate jooksul ise kuidagi imekombel välja mõelnud ja tänu neile tänasel päeval nii heas tervises, füüsilises vormis, kui ka oman kontrolli oma rahaasjade üle, aga pean nüüd minema otsima, mis lubadus see oli, mida anti, "kui raamatu läbi loen".. 


Aga mitte sellest ma ei tulnud ju rääkima :D Jätame portfelli ja rahavoogude jutud järgmiseks korraks. Nimelt tahtsin hoopis rääkida natuke jälle autost. Kunagi arvutasin siin välja, et palju auto mulle igapäevaselt maksab. Tol korral otsustasin ikka autot edasi omada, sõitsin sama autoga 15 a jutti, ja lõpuks müüsin veel 1000 euro eest maha ka. Enam ei mäleta, palju selle auto km mulle siis ikkagi maksma läks, aga tuli tunnistada, et lõpuks oli endal ikka väga huvitav nii vana ja odava autoga sõita, kui kõigil naabritel ja tuttavatel pigem kallid ja igasuguste vingete lisadega uued autod istumise all. 

Vana auto müüsin aga maha just sellel kaalutlusel, et üksiku naisterahvana hakkas kasvama oht, et oma jõududega enam autot korras hoida ei saa, ja igasuguste pisikeste ebameeldivuste pärast oleks pidanud väga tihti suuri remondirahasid võõrastele välja käima. Seega, 2020. suvel ostsin "uue" auto"! Jällegi odavamat sorti, ilma mingite lisadeta, juba 4 a vana nö "keskklassi" auto. Seekord tegin natuke targema valiku, ehk ostsin universaalkerega auto ja lasin kohe paigaldada veokonksu, et auto vastaks paremini minu vajadustele. Näiteks võimaldab kärukonksu olemasolu ehituspoodidest tasuta järelkäru laenata, kui vaja aiast vanu puuoksi ja garaazist vana külmkappi jäätmejaama toimetada :)

Tänaseks on ajad muutunud ja peale 3 a on tulnud aeg ka see auto maha müüa. Kuidas päris ilma autota hakkama saan, saab veel näha, aga majandusolukord on nagu ta on, ja praegu on ainuke mõistlik samm see auto maha müüa, eriti kuna müügihinnaks saab suht sama, mis oli ostuhind. Kuidas siis seis on? 


Tegin jälle tabeli, kõik summad ikka €:

ostuhind+riigilõiv11744
uued rehvid444
kindlustus 3,5 aastat170
uus esiklaas500
parendused (kärukonksu paigaldus), ülevaatused, autopesu, hooldus (õlivahetus, pidurikettad+klotsid jms) 3,5a jooksul, miinus vanade rehvide müügist saadud tulu3281
müük-11500
Kokku kulud4639
bensiin (8L/100 km, 33000, keskm 2€ l)5280
Kilomeetreid sõidetud33000
Kulud kokku koos bensiiniga9919
Päevi1188
Km hind0.30
Päeva hind8.35
Kuu hind248
Aasta hind3052

Seekord ostsin auto ilma liisinguta, ega teinud ka kaskot. Kahjuks sain ühel hetkel korraliku kivi esiklaasi, mistõttu pidin esiklaasi ikka oma kuludega ära vahetama, kui pragu närvidele käima hakkas.  Siin saab nüüd öelda, et tegelikult kasko pealt hoidsin siiski kokku, hoolimata esiklaasi vahetusest - oli see nüüd ebaõnn, et üldse oli vaja vahetada, või vedas, et rohkem seda teha polnud vaja, ei oska ma öelda, sest ei tea statistikat esiklaasi vahetuste kohta. Kas keegi teab, kui tihti keskmiselt ühel autol Eestis sõites esiklaasi vahetama peab? :) 

Müümisel jätan riigilõivu ostja maksta praeguste eelduste kohaselt. 

Kuludes on jäänud nipet-näpet märkimata seekord - klaasipesuvedelikku ja lõhnakuuskesid ei viitsinud juurde lisada, aga nende kulu jäi minimaalseks seekord. Autot pesin kodus aiavoolikuga kah vist 3 korda selle aja jooksul, ülejäänud korrad käis auto hoolduses+pesulas+ülevaatusel korraga, nii et selles hoolduste kulude summas on tegelikult kokku löödud nii õlivahetused, ülevaatused, piduriklotsid kui ka salongipesu :) Polegi nii hull ju, kohe näha, et suhteliselt uus auto.

Küll aga lähtub siit, et asjade kokkulangevuse, auto hinnataseme stabiilsuse jms tõttu läks suhteliselt uue (ostes pea 4a) ja suhteliselt väikese läbisõiduga lihtsa keskklassi auto omamine 3 aasta jooksul maksis mulle ca 8.35 € päevas, üle 3000 € aastas. Oluliselt (25%) odavam seega, kui eelmine 15 a jooksul kasutatud auto, kuid siiski mitte päris tasuta.  Kuna peres ka hunnik lemmikloomi, siis auto rentimine on muidugi oluliselt keerukam ja kulukam, seega tundub, et oli mõistlik kulu.  




Automaksu ma siin muidugi üldse ei puuduta, kuna seda auto omamise aegadel ei olnud, aga ka kuna ma ise eelistan nagunii peamiselt kas funktsionaalseid autosid (no a' la kaubik), või ökonoomseid pereautosid, ning üleliigseid kW kindlasti õuele ei soetaks, seega see kulu mul kuidagi närvi mustaks ei ajaks :)

Saab näha, mis edasi - kuidas saab elatud siin suhteliselt maakohas ilma pereautota, ratta ja kondimootori abil, ning vajadusel näiteks mõnda kaubikut kasutades?

Kui suured teil igapäevased ja igakuised kulud autole on? 

kolmapäev, 28. detsember 2022

Jälle vaja tähistada!!!

Heihopsti, mina jälle siin, olen ikka elus! Kuigi noh, mis elu see ka on, muudkui tööl olles?! ;) Kuidas teil pühad lähevad? Kas saate korralikult süüa, ja jõuluvana on lahke olnud? Loodan, et investeeringuid ja säästunippe ära ei unusta!  Ise ma sel aastal pühade ajal otsustasin raha kokku hoida ja suguvõsa vaatama mitte sõita. Ühelt poolt hea kasulik, rohkem raha jääb alles, kuna ei kulu sõidule ja kinkidele, samas ka ei saa muidugi kuskil tasuta süüa ju ;)

Aga kuna hetkel on suur pühadevaheline aeg, kus pooled inimesed puhkavad ega tea üldse, mis päev on, ja pooled inimesed on kontoris ning teevad näo, nagu teeks tööd, siis on natuke rohkem aega vahelduseks ka siia kiigata ja sõna võtta. Nagu aru saate, siis mina kuulun selle teise poole hulka, kes kodukontorisse laua taha täna jälle jõudis, peale paari päeva suure kaarega käimist. Ja mis ma avastasin - täna aasta tagasi tegin enda teise ettevõtte ju! Hurra, kes oleks arvanud, et see beebi aastaseks saades mõnusalt pontsuks on kosunud, nagu aastaaruande eelvaade vihjab - nimelt on 2022. aasta müüdud tundide peale lausa ca 75 000 eurost kasumit, selle uue firma alt. Kuna viimane projekt hakkab aga lõppema, siis istungi kontoris, tõmban otsi kokku ja kirjutan dokumente, et saaks ikka kliendilt iga viimasegi päeva eest maksimaalse hulga tunde sisse kasseerida - kes teab, millal järgmine projekt tulemas! Lisaks siis tuleb mitukümmend tuhat eurot kasumit minu esimese ettevõtte alt, aga selle tibusid loen pigem jaanuaris, kui viimased arved esitatud ja kinnitatud.

2022. aasta oli siis põnev, kohe aasta alguses kirjutasin alla kõigepealt kahele uuele kliendilepingule, ning see järel kirjutasin lahkumisavalduse oma senises töökohas. Kuna erinevalt (Eesti) harjumuspärasest lepingust oli minul ette teatamise aeg 3 kuud, ning just alustanud uus ülemus keerutas ka veel pikalt ja laialt, sain reaalselt põhitöökohast minema alles kuskilt märtsis-aprillis. Vot see oli raske - mul ju juba oli vanast ajast üks klient oma projektiga, lisaks 2 uut klienti aasta algusest, ning siis veel põhitöökoht ja kooliõpingud....õnneks sai põhitöökohast paar nädalat lihtsalt puhkusena välja võtta, nii et oli võimalik natuke vähem aega sinna panustada, aga ausalt, 3-4-5 projektiga korraga töötamine on ikka meeletu zongleerimine. Kellelegi outsource'da mul ka ju midagi pole võimalik, kuna kõik kliendid maksavad just nimelt minu aju ja teadmiste ja oskuste eest.. Ehkki - mõttekoht tulevikuks, äkki peaks siiski otsima endale oma tiimi? :)

Ühesõnaga - oli VÄGA töökas aasta. Igas kalendrikuus saatsin arveid välja ca 20K-25K euro eest.  Kõik siis enda raske tööga rabatud tundide eest esitatud arved. Ega suurt midagi peale töö ei jõudnud teha. 

Ülikoolis jäin ka kahjuks jänni, ja pean poolte ainetega uuesti alustama 2023. jaanuaris, sest punkte kätte ei saanud. 

Sporti tegin ka hoolega - jooksin, kõndisin ja treenisin koduste käepäraste vahenditega, iga päev vähemalt 2h, kuna ohtralt tööd tehes on üsna selge olnud, et kaua tervis nii vastu ei peaks.
Igakuine skoor tuli umbes nii:

  • samme ca 550K - 775K kuus
  • päeva keskmine kilometraaz ca 17
  • päeva keskmine sammude arv vahemikus 17K-24K
  • haiguse pärast jäi päevane sammude norm täitmata ühel päeval - pagana covid! Peale pea kolme aastat olin ühes seltskonnas 1h, ja sellest piisas. Ka nelja süsti kaitse ei suutnud täielikult mind päästa, nii et 1 päevake läks ikka palaviku nahka.

Investeerimisega ikka tegelesin, sest iga sent, mis arvetega sisse tuli, läks kas maksudeks, endale miinimumpalgaks, või ettevõtte portfelli investeeringuteks. 


Sellel pidevalt kasvaval portfelli väärtuse joonel pole ju tegelikult väga vigagi, kui turgude olukordasid vaadata? Kui vaatame tootlust, siis ... njah :))) 


Investeeringutest pole suurt midagi rääkida - pilt on üsna kurb niimoodi vaadates ju? Iga kuu sai jälle korralik summa portfelli visatud, aga tulemuseks oli see, et portfell oli kas sama suur või natuke kõhnem kui enne. :))) Või siiski, kuna iga kuu sai hoolsalt portfelli raha sisse pandud, aga uusi aktsiaid väga hoolega veel ei ostnud, siis näitavad graafikud siiski suht positiivseid numbreid! Sel aastal sai portfelli pandud juurde juba üle 44K, sellest 25K on veel rahas, ehk ootab õiget aega ostudeks. 

Miks ma siis väga aktsiaid ei ostnud? Peamiselt ikka 2 põhjust - esiteks tegin liiga palju tööd, nii et ei jõudnudki lihtsalt väga portfelli vaadata ega mdiagi otsustada, teiseks oli esimest korda peale 17 aastat palgatöölise elu elamist end "töötuks" võtta ikka üsna hirmus - mis siis kui kõik nihu läheb, jään hoopis võlgu ega suuda endale ise palka maksta jne jne? Noh, jaanuari alguseks loodan selle aasta eest veel mitmekümne euro eest arveid esitada, nii et nii hull see asi õnneks ei olegi veel!

Samas olen muidugi teadlik, et maailma majandus on hetkel kahtlases olukorras, paljud potentsiaalsed kliendid on oma rahakotiraudasid kokku pannud ja minulgi on hetkel teada juba, et üks klient kindlasti ei jätka lepingut - kuigi tahaks, aga ettevõte läheb säästureziimile ja veab, kui oma töötajaid lahti ei lasta. Seetõttu ka ei kiirusta midagi veel eriti investeerima, vaid võtan rahulikult ja tahan kindel olla, et varudest saan endale palka maksta ka juhul, kui niipea uusi kliente ei tule. õnneks üks klientidest aga lausa tõstis tunnitasu ja tahab kindlasti ka terve 2023. aasta minuga koostööd teha. Kusjuures tegu on minu lemmikkliendiga, nii et selle võin küll oma 2022. aasta suurimaks õnnestumiseks vast lugeda :) Lisaks muidugi on kohalik vahendusfirma siin elevil ja üritab mulle muudkui uusi projekte ja kliente tutvustada. Saab näha, mis sellest välja tuleb, sest kavatsen nüüd esimest korda elus olla VÄGA skeptiline ja valiv selles osas - on aeg hakata elama, mitte veeta oma elupäevad tööl ära. 

2023. aastaks aga tahan palju uusi muudatusi - teha veel rohkem sporti, puhata, õppida palju uusi asju, nii erialaselt (kuid pigem enda lõbuks ja profiili muutmiseks) kui ka uute põnevate hobide osas. Loodetavasti õnnestub aastaid pooleli olev koduremont ära teha, ja siis otsustada, kuhu edasi teekond viib. Ideaalis tahaks kolida kuhugi soojemasse kliimasse, kuid eks palju sõltub ka sellest, mis pereliikmed tahavad teha. Kui muu ei õnnestu, siis tahaks vähemalt palju reisida ja matkata - seda pole senises elus endale üldse lubada saanud, kuigi armastan nii väga!  2022. aasta oli minu jaoks eraeluliselt üks tõeliselt kohutav aasta, ja loodan, et õppisin sellest palju. Proovin kindlasti teha endast kõik, et see jääkski madalpunktiks ja kuna isiklikud unistused ja eesmärgid on minu jaoks selgemad kui kunagi varem, siis kavatsen nüüd teha kõik, et tekiks ikkagi võimalus ka need saavutada. Kaua siin ikka tööle elada :) Mul hakkab tunduma, et peaks 2023. aasta plaanide osas lausa eraldi postituse endale tegema. 2022. saavutusi oli palju, aga õppetunde veel enam, natuke kahetsen, et neid konkreetselt kokku võtta ei õnnestu, tänu mingitele lollidele elu keerdkäikudele.. 

Nüüd aga tegutsema!

 

esmaspäev, 11. juuli 2022

Tuleb-tuleb, miks ta siis ei tule?!

Öeldakse, et ära hõiska enne õhtut, ja vanasse kaevu ära sülita enne kui  uus kaev valmis, jne..  Aga ma täna ei pea vastu - ma lihtsalt olen niiii elevil!

Olen siin blogis tasa olnud, sest ütlen ausalt, raha teenimine võtab kogu minu aja, ja kui parasjagu raha ei teeni, st tunde ei müü, siis esitan nende eest arveid, teen raamatupidamist (sest, ma, vana kooner, ikka pole raatsinud raamatupidamisteenuse eest maksma hakata), või prokrastsineerin ja halan, et olen suurest töötamisest nii nii nii väsinud :D Lisaks oli vaja juunis ära teha ettevõtte majandusaasta aruanne, tagantjärele mingi deklaratsioon, et tegin osamakse sissemakse mingi aastake tagasi (tänks, Pinsi Põlv, vihje eest!), ja nutta ja halada, et kõik inimesed puhkavad ja naudivad suve ja vabadust ja kulutavad raha, samal ajal kui mina tunnen, et olen nagu nõiaringis, kust enam välja ei saa - vaja muudkui aga raha teenida, sest päris-päris töökohta mul ju enam pole, ja mine tea, millal jälle mõne kliendi leiab, kui praegustega peaks teed lahku minema.. 

Aga nagu aru saate, siis see tasa olemine ei tähenda ilmselgelt pausi dividendipiraatluses. Vastupidi! Tulin täna siia rõõmustama, et hoolimata valitsevast olukorrast maailmas, sõdadest, kriisidest jms, on minu firma postfell pea jõudmas 100K euro verstapostini!!!

ULME ju?! 100K!!! Alles ma alustasin, alles ma nuputasin, et kas see IB konto avamine ikka mingi hull mõte ei ole, lihtsalt liigne kulutamine ja vaev ja risk. Kogu sissetulekuks paistis peamiselt olevat omanikulaen, ja kui veab, siis heal juhul mõni hädine haltuuraots. 


Aga võta näpust! Kuigi tänu karuturule on portfell palju kõhnem, kui võiks, olen tänaseks IB kontole kandnud raha peaaegu 90K euro eest. Kasumit on portfell teinud omajagu, dividende kogunud teise omajao, ja lisaks on klientidele esitatud juunikuu tööde eest pea 8K euro eest arveid veel laekumas, mis samuti otse IBsse rändavad esimesel võimalusel nii et - hoidke piip ja prillid ka - augustis saab kõigi eelduste kohaselt 100K täis! Kui midagi ERITI hästi peaks minema, siis saab juba juulis see juhtuma, aga ma parem nii palju ka ei hõiska, ei taha hullemat kurja välja kutsuda ;)

Üleüldse. Ma saan aru, et karuturg on hirmus ja maailmas, eriti Euroopas valitsev olukord nii halb, et kõige hullem on kindlasti veel ees, aga - tuleb tunnistada, et mulle see igapäevane soodukas börsil ikkagi väga meeldib! Mu portfell on küll täis igavaid dividendiaktsiaid, mis mingit erilist tootlust hullult ei tee, aga sellegipoolest olen ka pareguses olukorras mõnuga plussis, ning tean, et igakuine dividendidevoog on niivõrd stabiilne, et kui niimoodi muudkui jätkata portfelli tankimisega, ei pruugi finantsvabadus enam üldse mägede taga olla ju! 




Annan teile teada, millal siis see suur hetk käes ;) 
Niikauaks aga - puhake siis minu eest ka :) 


laupäev, 16. aprill 2022

Töötu elust

Käin ikka oma lemmikblogijatel aegajalt külas, silma peal hoidmas, et kuidas läheb. Kes on hakanud krüptoga mängima, ja kes muud huvitavat tegemas. Nii põnev ja samas nii rutiinne - mulle nii meeldib seda vaadata, kuidas järjepidevalt portfelli igakuiselt rahakest sisse süstides portfell muudkui kosub, eriti kui aktsiaturgudel parasjagu keerulised ajad tänu maailmas valitsevatele segadustele ja hullustele. 


Ise olen aga samas nii hõivatud viimasel ajal, et ei jõua isegi kokku lugeda, kui palju ma parasjagu portfelli olen pannud, kui palju raha lihtsalt ära kulutanud, ja kuhu. Näiteks avastasin täna ehmatusega, et 2022. aasta kohta ei ole ma isegi tulude-kulude tabelit veel alustanud?! Ometi olen juba viimased 20 aastat olnud väga pedantne kviitungite koguja, kes kogu aeg köik tulud ja kulud sendi pealt kirja paneb, taarat korjab ja boous- ning allahindluskuponge igalt poolt otsib, et ikka majanduslikult mõttekam oleks.. Mis on ometi juhtunud?

Soodusmüüke ja sooduskoode üritan muidugi ikka jahtida, aga ainult sedavõrd, et kui näen, et miski, mida ma alati tarbin, on soodusmüügis, siis ostan ette ära. Üleüldiselt on mul kogu aeg nii palju tööd, ja aega nii vähe, et poodides ma ei käigi, mis veel soodsate asjade jahtimisest rääkida :D. Kui kodus külmkapp tühi ja WC-paber otsas, siis torman poodi, aga muidu - teen tööd, et lihtsalt sissetulekuid suurendada :D Milline erinevus paari aasta taguse ajaga.. 

Aga miks siis nii, mis juhtus?

Asja irooniaks on see, et pean ausalt tunnistama, et olen vahepeal lausa töötuks jäänud! Nagu jaanuaris kirjutasin, siis tervitas 2022. aasta mind uute huvitavate vabakutselise-projektidega. Olin küll juba pikemalt oma põhitöö kõrvalt teinud ühte pisiprojektikest, aga selle leping on nii ebastabiilne ja tunnitasu pigem selline "hoian ennast radaril ja suhted soojad", et selle nimel ei oleks elus julgenud enda tööandjale lahkumisavaldust anda. 

Siis aga õnnestus ühel hetkel saada mitu uut vabakutselise lepingut, ning jaanuaris ja veebruaris läksidki käima veel mitu projekti. Üks neist õnneks "poole kohaga", kuigi reaalselt olen vast vaevu veerandkoormusega jõudnud tegutseda, sest see kõige suurema tunnihinnaga projekt võtab reaalselt ka enamasti vähemalt 8h päevast ära, vahel on suur oht, et kui reaalselt püsti ei tõuse ja seda arvutikaant sulge, siis saaks rohkemgi tunde tööd teha. Kuna leping on ikkagi 8h-le päevas, siis hoidun üle töötamast.

 Samas  - kurta koormuse üle ka ei saa, kuna see 8 h toob siis ka sisse pea 1000 eurot päevas, mis minu jaoks on täiesti mindblowing! Nii ma siis oma tööandjale lahkumisavalduse saatsingi, ja nüüd juba päris mitu kuud saan sissetulekuid vaid ise esitatud arvete eest. Kuna varusid veel on, siis tunnistan ausalt üles, et ennast palgale veel võtnud ei olegi. Muidugi, ega varusid lõputult kasutada ei saa, nii et hiljemalt mais pean endale ikkagi jälle palgatöölise sissetuleku tekitama, aga seekord siis ilmselt siiski tööandjaks ja ülemuseks ma ise.

See kõik tähendab, et tööandjat mul enam pole. Hoopis esitan igakuiselt arveid. Nii paarikümne tuhande euro väärtuses :) Kõlab magusalt, eks?! Kahjuks tuleb tunnistada, et palka ma siiski pmst ei saa hetkel, ja kõik raha üritan saata IB portfelli, mis OÜ alla tuleb. Lisaks on mul nüüd siis teine firma veel, see kuulub teise riigi alla (nii oli lihtsam teise riigi kliendiga leping teha), aga selle alt ei ole veel aru saanud, mismoodi oleks kõige kasulikum. Tuleb välja, et Eestis firma tegemine on nagu  maksuparadiisis toimetamine :D  Selle teise firma sissetulekutest tuleb aasta lõpus kasumimaksu maksta, kui just pole endale kõike palgaks või masinapargile ära kulutanud :( 

Ohjah, aga mis siin pikalt heietada. Tuleb tööle tagasi minna :D  

Teate, enne täisajaga vabakutseliseks saamist kartsin ma, et kõige raskem igapäevaselt saab olema see hirm, et "mis siis, kui ma järgmist projekti ja sissetulekut ei leia?!". Arvasin, et see hirm hakkab mind igaäevaselt piinama nii, nagu see hirmutas mind enne lahkumisavalduse andmist. 

Nüüd on see täiesti kadunud ja pigem on selle peale lohutus, et "no kõige hullem, mis juhtuda saab, on et pean jälle töökoha otsima" ..  Tegelikult on minu jaoks kõige raskemaks hetkel see, et ma ei tohi kogu firmasse laekunud raha lihtsalt aktsiatesse paigutada :D  

Et ma pean planeerima, koguma varusid, seda raha KULUTAMA, näiteks ostma tehnikat ja varusid, et optimeerida makse, planeerida endale tuleviku jaoks palgafondi jms jamaga tegelema, samas kui ise tahaks lihtsalt kõik raha lihtsalt IBsse aktsiatesse surada :D Hea, et mul ühtegi töötajat ei ole, oleksin ikka ilmselt väga kooner tööandja :D 


Kuidas teil tööga ja lisaraha teenimisega? Tundub et maailm on vaikselt hulluks minemas ja inflatsioon viimaseidki sente ära söömas..