Oeh, mul läks hing kohe nii härdaks just.. töötasin oma pooleliolevate projektide dokumenteerimise kallal, ja märkasin, et samas kohas on mul ka varasemad ajaloolised dokumendid ju, läbi aegade kokku kogutud.
Silma jäi selline 2015. aasta maikuu üllitis:
Täna räägime kolmest lihtsast põhimõttest, mis aitavad sul oma rahaasjadel silma peal hoida ja sellest tulenevalt ka rahaga paremini hakkama saada.
Esimene põhimõte on, et sul peab olema pidev ülevaade oma rahaasjadest ja vähemalt korra kuus tuleb neile põhjalikult pilk peale visata.
Paha ei tee ka väike analüüs, kas liikusid kuu jooksul rahalisele vabadusele lähemale või hoopis kaugenesid sellest. Millist süsteemi kasutada? Valik on tohutu – alustades paberkaustikust ja lõpetades nutitelefonidele mõeldud rakendustega. Kuigi saadaval on mitmeid eraisiku rahaasjade halduse jaoks mõeldud arvutiprogramme (Quicken, Money) ja veebipõhiseid teenuseid (Mint.com, http://minuraha.ee/minu-raha/ ja paljud teised), on minu meelest lihtsaim abiline vana tuttav Excel. See võimaldab luua endale täpselt sellise süsteemi, nagu ise soovid − ühe faili eri lehtedele saab kokku korjata näiteks ülevaate oma pangakontodest ja -kaartidest, kirjutada üles rahalisi eesmärke ja pidada arvestust tulude, kulude ja investeeringute üle. Ma ise olen oma rahaasjade faili Excelis kasutanud juba alates 2005. aastast ja algsest seitsme lehega dokumendist on tänaseks kasvanud välja 37 lehega monstrum, mis sisaldab endas kõike, alates minu aktsiaportfellist ja lõpetades harva kasutuses olevate USA pangakaartide PIN-koodidega. Nii süvitsi ei ole sul ilmselt vaja minna, aga on mingid teemad, mida ma siiski soovitan igal kuul jälgida.
1. Tulud-kulud ehk kasumiaruanne – siin tabelis hoian ma silma peal, kui palju mulle igas kuus sissetulekuid laekub ja kuhu ma selle raha kulutan (pea meeles 50% klubi!).
2. Varad ja kohustused ehk bilanss – siin tabelis on kirjas mulle kuuluvad varad ja minu võlad. Nende vahe moodustab minu puhasväärtuse.
3. Passiivne sissetulek – siin tabelis pean ma arvet oma igakuise passiivse sissetuleku üle. Võrdluseks kirjutan kõrvaltulpa ka oma igakuised kulud ja saan nii mõõta oma progressi rahalise vabaduse suunas.
Lisaks eespool mainitud kolmele kõige olulisemale tabelile soovitan veel mõnda lisaks.
4. Puhasväärtuse ja passiivse sissetuleku kujunemine ajas – siin tabelis pean ma igakuiselt arvet oma edusammude üle rahalise vabaduse suunas. Iga kuu viimasel päeval kirjutan üles oma hetke puhasväärtuse ja passiivse tulu suuruse. Nii on hea näha oma arengut pikema aja jooksul.
5. Kui sul on investeeringuid juba rohkem, on mõistlik iga varaklassi jaoks koostada eraldi leht, kus on detailselt kirjas kõik vajalik info. Näiteks välja antud laenude puhul on mul kirjas laenulepingu number, kuupäev, summa, intressimäär ja tagatis. Kinnisvara lehel on iga objekti kohta kirjas ostuhind, turuhind, üür, üürniku andmed ja muu vajalik. Muidugi võib iga varaklassi jaoks ka eraldi Exceli faili koostada, kuid mugavam on, kui kogu info on ühes kohas.
6. Tuleviku rahalised eesmärgid – olen koostanud endale järgmise kümne aasta prognoosi − milline peaks minu varade koosseis ja kasv olema, et saada soovitud tulemus. Pikaajaliste eesmärkide tabel on ka sobiv mängimaks läbi eri stsenaariume (näiteks mis juhtub, kui säästan 10% asemel 50% ja teenin 5% tootluse asemel 10%).
Ütlen kohe ära, et mina teen ka veel tänagi igakuiselt mõningaid aruandeid, ent nüüdsel ajal pigem seepärast, et pean ettevõtte alt oma tehtud töö eest arveid esitama, endale palka maksma, Maksuametile makse maksma ja muid kulusid katma. Igakuise netoväärtuse jms asjade üle järje pidamine võttis mul liiga palju aega vahepeal, ja oli vaja maksimeerida sissetulekuid, seetõttu on see jäänud unarusse, kuid hea meelega teeks jälle. Äkki ma siis oleks taibanud õigel ajal näiteks eluasemelaenu intressi siduda?
Ka ei ole mul kunagi olnud detailset 10 aasta prognoosi vms, sest ma lihtsalt varade kasvu nii ette ennustada (ei usu endasse :)), ega suuda panna raha mingitele erinevatele eesmärkidele, a' la koguda eraldi puhkuse ja pensioni jaoks - minul läheb kõik ühte "VABADUS" nimelisse purki, kust siis võtan ühel päeval, kui kohe enam üldse ei suuda ilma puhkuse ja vabaduseta hakkama saada ning mis on loodetavasti selleks hetkeks nii täis, et võib julgelt sealt kulutada, ilma et peaks muretsema, et see vabadus üürike ja paari kuu pärast vaja jälle mõne tööandja heaks rügada..
Teine rahaasjade korraldamise põhimõte on, et raha ei tohi koguda samale kontole, kust sa raha kulutad. Nii on liiga lihtne säästetud raha ära kulutada ja kasvav kontojääk tekitab sageli tunde, et kulutusi võib suurendada. Pakun välja kaks võimalust, mida olen ka ise eri aegadel kasutanud.
1. Ava lisaks oma põhikontole säästukonto (ära sinna mingil juhul pangakaarti lisa!) ja tee püsikorraldus, et igal kuul pärast palga laekumist liiguks kindel protsent palgast säästukontole. Säästukontolt saad raha vastavalt oma plaanidele edasi investeerida. Kui soovid mingi pikaajalise eesmärgi jaoks raha koguda (näiteks puhkusereis), siis ava ka selle jaoks konto ja talita samamoodi.
2. Loo eraldi pangakaardiga konto raha kulutamiseks lisaks eespool mainitud kontodele ja liiguta raha vastavalt oma plaanile põhikontolt (kuhu laekub sissetulek) ülejäänud kontodele kas igal nädalal või korra kuus. Selline süsteem sobib, kui sissetulek laekub ebaregulaarselt.
Kolmas põhimõte on, et igasugust tarbimiskrediiti võib kasutada üksnes intressivabal perioodil, ja ka siis vaid juhul, kui oled keskmisest kõrgema enesekontrolli ja organiseeritusega.
Võlg on võõra oma ja maksta intressi tarbimise eest on igasuguste rikkaks saamise põhimõtetega vastuolus. Krediit on mõeldud inimesele, kellel seda tegelikult tarvis pole!
Lisaks eespool mainitule on mõistlik teatud ajaperioodi tagant teha eraldi fail, kust on võimalik lihtsasti saada kätte kogu info enda varalise seisukorra kohta. Seda faili hoiaks ma eriti kaitstult ja jagaks selle asukohta vaid enda lähedastega. Juhul kui sinuga peaks äkitselt midagi juhtuma, on sellise organiseeritud info olemasolu lähedastele suur kergendus ja aitab neil eluga palju lihtsamalt edasi minna. Õpetliku näitena võin tuua loo, kus pärast ühe minu sugulase surma leiti täiesti juhuslikult mõni nädal hiljem tema keldrist plekkpurk mitme tuhande euro sularahaga, millest ei teadnud keegi midagi. Kujuta nüüd ette olukorda, et oled investeerinud eraisiku laenudesse, sulle kuulub mitmeid ettevõtteid, muid varasid ja pangakontosid – kogu selle sasipuntra lahtiharutamine on parasjagu keeruline.
