See rikas Eesti investor..

Milline meeldiv esmaspäevane uudis LHVlt investoritele.

Tänud, LHV! Kui seni näitasite Eesti oma pangana vähemalt natukenegi progresiivsemat mõtteviisi investorite ahvatlemises, siis nüüd hakkab küll pilt teises suunas selginema.

Kahju.. tundub, et Eesti investoril ei jäägi muud ül, kui interneti brokerite teenuseid otsida. Hea võimalus on ka muidugi neil, kes (kasvõi korra elus) "majanduspagulane" olnud ja omab võimalust kasutada mõne väljamaise väärtpaberikauplemisteenusepakkuja teenuseid.

Ah et küsite, miks ma kriitiline olen? Võin võrdluseks tuua, et ise ostan põhjamaise teenusepakkuja juures indeksfonde, mille:
-  osakute ostu eest ei küsita pennigi, 
- osakute müügi eesti ei küsita pennigi,
- osakute hoidmise eest ei küsita pennigi
- ja fondi enda haldustasud on vahemikus 0,00..0,4% aastas.

Aga rikastel eestlastel on raha nii palju, et peab investeerimisteenuste eest hoolega koorima. Rääkimata sellest, kuidas väärtpaberikontol seisvaid väärtpabereid iga kuu tolmust puhastatakse ja  poleeritakse "hoidmistasu" eest..

Tulumaksumängud

Igal aastal tabab suurt osa rahvast rahvuslik hasart nimega tulumaksutagastus. Interneti foorumid, kommentaariväljad ja jututoad kubisevad aruteludest, kuidas ikka tagastussummat välja arvutada, kes kui palju saab ja käib lausa võistlus, kes kõige suurema tagastuse saab. Lisaks siis vahel harva keegi õnnetuke piiksatab, et "tal ei läinud hästi, ta peab juude maksma". Mis on siiski suhteliselt harv juhus ilmselt.

Mina olen üks neist, kes peab hoopis suure summa Maksuametile maksma nö eelmisel aastal maksmata jäänud tulumaksu osas, 1550€ lausa, ja teate, ma pole üldse õnnetu seejuures! Kõlab imelikult?  Mäletan isegi veel väga hästi aegu, kui rõõmustasin et "hurraa, sel korral sain 1800 eurot tagasi, nii äge, aitäh kallis riik, sellise kingituse eest. Kuhu ma selle raha nüüd planeerin..". Ja suurimaks hirmuks oli, et "äkki sel aastal pean ise maksma". Tänaseks on perspektiiv pöördunud, koos minu üldise finantsteadmiste muutumisega. Ja tahaksin väga teisigi mõtlema panna asjadele.

Lihtne küsimus - mis on tulumaksutagastus? Minu silmis on see MINU raha, mida riik on vahepeal pea aastajagu saanud TASUTA, st ilma intressita kasutada, ja nüüd lõpuks ohates selle mulle tagastab. Ja ma ei saa aru, miks kõik inimesed rõõmustavad selle üle, et riik lõpuks õigusega neile kuuluva tagastab, seal juures head nägu teeb ja isegi aitäh ei ütle, et sai võõrast raha enda valduses hoida (ja eeldatavalt ikka tööle panna) vahepeal. Ehk siis - tulumaksutagastus pole mingi "kink" riigilt eraisikule, vaid kink, mille iga eraisik ise on teadmatusest riigile teinud! :)

Teine küsimus - mis on tulumaksu juurdemaks? Maksuamet on andnud tähtaja, et näiteks 2016. aastal makstava tulumaksu tegelik viimane laekumistähtaeg on alles 03. juuli 2017. Ehk siis pea 1,5 aastat võiksid inimesed seda sama tulumaksu summat enda heaks töös hoida, kasumit teenida ja alles juuli alguses Maksuametile lõpuks maksta.  Ehk siis tegelikult on mul endal võimalik samuti riigilt intressivabalt nö laenu saada pea 1,5 aastaks, panna see enda heaks tööle, järgmise aasta juuli alguses intressivaba laen Maksuametile lõpuks ära maksta ja vahepeal teenitud kasum endale jätta.  Muidugi, järgmise aasta juuliks tuleb selleltki teenitud vahelt jälle tulumaks maksta, aga see summagi saab vahepeal hoolega raha teenida, eksole.

Kokkuvõttes siis - mõelge natuke, kui imeline on liitintress ehk komposiitintress? Einstein olevat seda lausa 8. maailmaimeks nimetanud, niivõrd hästi töötab see meie kasuks - "Compound interest is the eighth wonder of the world. He who understands it, earns it ... he who doesn't ... pays it"!
Ehk maakeeli - sõltuvalt tulumaksu summast ja raha paigutamisoskusest võib selline intressivaba "laen" riigilt olla väga kasumlik. Kuniks inimesed seda ei mõista, teenib kasumit hoopis riik.

Milline on Sinu vaatenurk tulumaksumängudele? Kas teenid või lased riigil teenida?

Finantsharidusest

Olen sündinud eelmise sajandi 70ndate Eestis ja mõtlen ikka vahel tagasi ühiskonnale ja keskkonnale, kus kasvasin, millise koolihariduse sain ja kuidas tööellu sukeldusin. Tagasi vaadates ei imesta ma üldse, et täna, 30ndates eluaastates, endiselt alles õpin oma finantselu eest hoolt kandma, kõige algsemad tõed olid veel mõnda aega tagasi päris võõrad, finantsvabadusest on minu olukord veel päris kaugel ja igapäevaselt pean tõsiselt vaeva nägema, et peale palgatöö leida aega nii enda ja oma hobide jaoks kui ka enda (ja oma järeltulijate) finantsolukorra põhjaliku parandamise jaoks.

Mis mind aga kõige kurvemaks teeb, on see, et tegelikult ei ole Eesti koolihariduses küll midagi eriti drastilist nende aastakümnetega muutunud ja korralikku finantsharidust ei paista praegugi väärtustatavat ega lastele jagatavat. Kuidas siis saakski Eesti rahvas võlaorjusest välja, pääseks lõputust "Kalevipoja" staatusest ja Soomes ning mujal tööl käimisest ning võiks muretult pensionipõlvele mõelda? Minu jaoks on muidugi kõige tähtsam minu enda ning minu laste tulevik ja heaolu, seetõttu töötan selle kallal igapäevaselt nii palju kui jaksan, aga loodan väga, et ühel päeval jõuab rahva finantshariduse edendamine ka Eestis riikliku tähtsusega teemade hulka. Mul on muidugi väga hea meel, et on juba loodud näiteks portaal Minu Raha, aga selles surfates tundus, et ei uuendata seda just väga põhjalikult.

Mis mind aga täna kirjutama ajendas, oli tegelikult Eestis tegutsevate pankade hinnakirjad ja säästmise ning investeerimise võimalused. Mis on minu meelest täiesti TRAAGILISED! No ausalt - millised hinnad! Et investeerida ja sellega sissetulekut teenida, peab küll aias rahapuu kõigepealt kasvatama :)

Leidsin, et Minu Raha on selle vaatepildi, mis mind šokeerib, üsna edukalt siia hindade koondtabelisse kokku kogunud.

Lühikokkuvõte Eesti pankade pakutavast:

• aktsiatega kauplemine isegi Baltikumi börsil on kirve hinnaga, eriti kui alustussumma on pisike. Odavaim tundus olevat LHV, kus vähim tasu siis 3€+0.2% summast (välispangas, kus mina investeerin, on Põhjamaade börsidele kehtiv minimaalne tasu 0.1€)
• aktsiatega kauplemine väljaspool Baltikumi on eriti hullu hinnaga. Siin on alustus juba 15-18€+% summast?! (välispangas, kus mina investeerin, on Põhjamaadest väljaspool kauplemine minimaalne tasu 0.9€)
• peale ostu teenustasu on enamus pankadel igakuine teenustasu ka aktsiakonto "haldamise" eest. Mis seal tehakse, puhutakse tolmu maha aktsiatelt? :) (välispangas, kus mina investeerin, puudub väärtpaberikontodel igakuine teenus- või haldustasu)
• ainsaks positiivseks erandiks tundub olevat LHV, kus Baltikumi aktsiate hoidmise eest vähemalt tasu ei võeta (aga olgem ausad, Baltikumi aktsiate valik on ikka nii tilluke, et minu jaoks reaalselt piirdub kauplemine siis paari-kolme aktsiaga, mis ei ole just mõistlik ega piisav riskide jaotamiseks) (välispangas, kus mina investeerin, on alternatiivseid börse kümneid, kõigile samad tingimused ja soodne kauplemishind)
• fondiosakutega kauplemisel võetakse samuti päris korralikud tasud (vaata või Swedbanki hinnakirja), fondivalik on aga kahjuks üsna pisike ja pakutavad fondid kõrgete haldustasudega, mis omakorda tähendab siis topelt tasu, mis lõppkokkuvõttes sööb kogu fondist loodetava kasumi ära (välispangas, kus mina investeerin, on fondiosakute ostmine tasuta, ja pank ise lisatasu fondidelt ei võta, kehtib ainult fondihalduri tasu)

Kuna mul on võrdluseks ka välisriigi elaniku kogemus investeerijana, siis saan ühe väga positiivse punkti siiski välja tuua - Eesti maksuseadus võimaldab investeerimiskonto abil maksukohustust päris korralikult edasi lükata! Välisriigis, kus mina makse maksan, toimub investeerimiskonto maksustamine "šabloonmaksuprotsendi" alusel kvartaalselt sõltumata sellest, kas investeeringud on parasjagu kasumis või kahjumis, mis ei pruugi majanduslanguse perioodil näiteks väga meeldiv olla. (Aga selleks puhuks on mul võimalik aktsiad investeerimiskontolt tavalisele väärtpaberikontole kanda, et oleks võimalik kasumi pealt makstavat tulumaksu kahjumi võrra vähendada.) Nii et tundub, et tuleb eelistada siiski välisriigi võimalusi - minu kapitalisumma puhul on maksusumma maksmine odavam, kui üüratute teenustasude maksmine (sest maksustamisest lõppkokkuvõttes ei pääse kummalgi pool merd).

Küll aga tuleb tunnistada, et see võrdlus pani mind mõtlema. Meil on kõigil pereliikmetel arvelduskontod Eesti pangas, kuna need said tehtud aastaid enne välisriiki kolimist. Esialgu oli lootus, et pank maksab arvelduskontol seisvale rahale väikest intressi ja teenustasusid polnud, seega tundus kõik OK. Siis aga kaotati arvelduskonto intress ja siiani on siis see raha niisama arvelduskontol tolmu kogunud. Kuna tahaksime endile finantsiliselt rikkama tuleviku võimaldada, tahaksin, et ka pereliikmed aktiivsemalt oma raha investeerimisvõimalusi uuriks. Kahjuks Swedbanki hinnakirja nähes tuleb nüüd tõsiselt kaaluda Eesti pangakontode sulgemist ja kõigi pereliikmete raha välisriiki saatmist, et väikeinvestorile taskukohaste hindadega börsil kätt harjutada, või kasvõi lihtsalt raha mõnesse fondi kasvama panna ilma, et peaks kartma, et igasugused teenustasud selle pisukese summa lihtsalt ära söövad.

Kuhu Sina oma raha investeeri(ksi) ja millise panga kliendid on Sinu elukaaslane või lapsed? Kas oled oma lastele tutvustanud taskuraha kasvama panemise võimalusi?

Portfell

Teen siia ülevaate enda portfellist, ja loomulikult uuendan sedamööda, kuidas portfelli sisu või osakaalud muutuvad. Portfelli peamine eesmärk on luua nö iseseisev rahamasin, mis omaks püsivat juurdekasvu stabiilsete dividendide näol, kuid loomulikult vöib aegajalt sisse tekkida ka suuremaid ja väiksemaid üllatajaid, kelle puhul ootan näiteks suurt kursi tõusu. Samal ajal on loomulikult minu jaoks ülioluline omada kindlustunnet, et vajadusel on alati olemas kergelt ligipääsetav rahasumma, mis ei sõltu sellest, kuidas aktsiabörs või maailmamajandus üldiselt end tunneb.

	Aprill	Mai
Puhver	10.03%	9.43%
Aktsiad ja fondid	89.97%	90.57%

NB! Tegemist on minu isiklikel investeerimisotsustel põhineva portfelliga, see ei ole mõeldud kellelegi eeskujuks võtmiseks. Kuna säästmisest ja investeerimisest on saanud minu hobi, muutub portflelli sisu pidevalt. Aktsiaid ostan küll pika perspektiiviga, kuid kauplemistehinguid teen mitu korda kuus (loe: ostan tihti, enamasti kohe, kui õnnestub mõni rahasumma "vabaks rahaks" kuulutada. No umbes nagu shopahoolikud ikka, mind lihtsalt tõmbab tavapoodide asemel börsile :)).

AKTSIATE NIMEKIRI UUENDAMISEL