kolmapäev, 13. detsember 2017

Päevateema

Mõtlete, et tulin jälle Tallinna Vee teemal heietama? Eip, arvake uuesti!

Jah, sellel teisel kuumal teemal ikka. Kuulasin nimelt just Investeerimisraadiot ja tuleb tunnistada, et esimest korda (või vähemalt niikaua, kui mäletan, sest pole ammu kuulanud!) mulle see osa väga meeldis!

Ma pikalt ei hakkagi muljetama, kuulake ise. Millegipärast sattus mulle kohe peale selle osa kuulamist silma ette ka selline huvitav graafik:


Kui ma siis hakkasin Wikipediast otsima, et mis see Tulbimaania ka täpsemalt oli, viisid kõik lingid mind sobivalt Suurema Lolli Teooriani. Vaadake seal "seotud linke". 👀







Teemast veel. Nii muuseas poetas üks töökaaslane täna, et "on suutnud oma Bitcoin Cash'i rahakoti koos vana arvutiga ära elimineerida". Nimelt tuli ta meile just tööle, aga meile tulles pidi vanas töökohas vana arvuti tagastama. Unustades, et vana arvuti kõvakettal oli ju tema Bitcoin'i rahakotike.
Ärge teie nii tehke! 😉



Muide, minu õnneks ma ise ei ole rahakotti ega raha kaotanud (ptüi-ptüi-ptüi) oma elu jooksul. Küll aga olen korra elus piisavalt naiivselt garderoobis raha jope taskusse taskuvaraste rõõmuks jätnud. Olin siis 12 aastat vana, see oli minu ainuke varandus ja sellest rahast pidin saama nii päeva jooksul võõras linnas süüa kui ka õhtul rongipileti soetada, et 35km kaugusele koju jõuda. Mobiiltelefone tol ajal ei olnud ja kui varguse avastasin, tabas mind päris korralik paanika, sest mul polnud aimugi, kuidas koju saada. Paanikas lapse õnneks märkas mind nutmas tollane huviringi organisaator enne ukse lukku keeramist ja majast lahkumist. Tema organiseeris siis vähemalt helistamisvõimaluse, nii et sain ime läbi kodust abi küsida. See valus õppetund on mind saatnud paarkümmend aastat ja teinud oma maise vara osas piisavalt paranoiliseks.


teisipäev, 12. detsember 2017

Megatootlus ehk mis värk on nende mikroinvesteeringutega

Ajad on nii kiired (üllatus, ikka pean palgatööl veel tagumikku lamedaks istuma!), et satun siia liiga harva viimasel ajal. Tõotan pühalikult, et isegi, kui teile midagi kurtmas ja vingumas ei käi, mõtlen ikka pidealt, kuidas väga tahaks siia ka kirjutada.

Kui rahamasinake hoolsalt nüüd auru annaks või lotomiljon sülle kukuks (oh wait, ma ju ei mängi lotot.. ), siis ma hea meelega teeks oma päevakava täiesti ümber, ning üheks oluliseks punktiks päevakavas oleks kindlasti blogis jauramine, mul on see väga meeldima hakanud. 

Seega, kui ma täna siin juba olen, siis ühe soojaga jauran natuke veel. Nimelt Investly teemadel. Mul on loomulikult väga hea meel, kui sinna arvete pakkujaid järjest juurde tuleb, sest siis ehk väheneb kõvasti tõenäosus, et raha jõude passib või peab igasse prahikalasse oma veeringuid sisse söötma, ja tekib ka valikuvõimalust investeeringute jaoks ehk. 
Praegu nimelt on küll situatsioon selline, kus tundub, et investoreid on oo-oo-lu-li-selt rohkem, kui investeeringuobjekte, ja mõnel vennal tundub ikka meeletult rasvane hoiupõrsas seal kontol istuvat. Hoolimata pingutustest ei õnnestunud mul nimelt vahepeal päris mitu päeva investeeringutega löögile saada. Keerasin siis automoaatpakkuja summad üsna kopsakaks ja ignoreerisin sellega täiega oma riskitundlikku sisetunnet. Sest noh, mis see raha kogub tolmu.

Kahjuks tähendab see seda, et portfelli tootlusprotsent on praeguseks hetkeks päris kesine.
Aga noh, 8% on ju ikka parem, kui Tallinna Vee -17.8%, pole siin piriseda midagi ;) Küll aga tahtsin veel jaurata ja viriseda nende finantseerimisvõimaluste üle seal. 

Nagu tõsiselt? 100-eurone arve 90päevaks finantseeritud 8% tootlusega? Tõsiselt?!?! Mis värk on? Ma saan aru, et raha ei haise ja 8% on parem, kui ei midagi ja leidub ohtralt neid, kes 20€ kaupa investeerivad, mis on ju täiesti mõistlik ja okei! Aga kui ma arvutan nüüd natuke, kui palju arve pakkujal sellise arve finantseerimise kulud võivad olla, halduskulud + aeg + igasugused infrastruktuurikulud, siis ma ei suuda kuidagi näha, et see oleks ülimõistlik viis äri ajamiseks ning tekitab minus kui investoris suurt skeptitsismi. Kohe üldse ei kutsu oma raha 100€ kaupa kolmeks kuuks kinni panema... 

Kuidas teie neist mikroarvetest arvate?


Tadahhhhh ja põmaki! ehk ikka Tallinna Vesi

No ometi siis see kaua oodatud ja kardetud (või loodetud?!) päev käes ja Tallinna Vee kohtusaaga otsus käes. Otsus oli selline, mida oligi arvata.



Suhteliselt loogikavastane otsus minu jaoks, aga seda enam täiesti ootuspärane Eesti kohtumaastikul. Tallinna Vee aktsiahind  tegi loomulikult ka vastava ralli.


See omakorda tähendas minu portfellile hoobilt pea 700€ suurust kahanemist, ja väga ebakindlat lähitulevikku, saab olema põnev jälgida börsi psühholoogiat ja hinna järgnevat muutust. Spekulatsioonid hinna stabiliseerumise osas liiguvad vahemikus 6..10€, ja eks ole ka ekstreemsemaid pakkumis.

Kas ma kahetsen, et ostsin aktsia? Kas kahetsen, et miinust varakult vastu ei võtnud ja seda hapukapsast varakult maha ei müünud? Mida ootan edasiselt ja mida teen oma portfellis istuvate mõningate aktsiatega?

Naah. Hoian edasi, mul aega on. Äkki kunagi ostan juurdegi, kui tingimused soodsad peaks olema?Muidugi võib ka juthuda, et müün siiski maha, sest võimalusi palju paremini see raha tööle panna leidub ju ka!
Hetkel aga mõtlen nii, et kui ka dividend peakski jääma nüüd 0.5€ peale, siis ka 6€ aktsiahinna juures on endiselt tegu 8.3% div yield ehk aktsiatuluga. Kui dividend pooleks veel läheb ja aktsia hind 6€ kanti kukub, on endiselt tegu 5% tootlusega aktsiaga. Kui ma sama raha investeeriks näiteks USA aktsiatesse, maksaks vahelt valuutavahetustasu, peaks maksma mingit totrat aktsiahooldustasu (?!?!) ja teeniks 1..2% tootlust dividendide näol, nii et.. eeem.. ei ütleks, et Tallinna Vee aktsia täielik praht oleks.

Muidu mul on aga üks küsimus veel, äkki kallid lugejad oskavad seletada, mis värk see selline on, et  Konkurentsiamet niimoodi Tallinnas toimetab? Ütlen ausalt, minul Tallinna Vee tarbijana ühtegi pretensiooni ei olnudki, sest vee hind oli tõeliselt madal, võrreldes muude elukohtade veetarnijate hindadega.

Mul on lihtsameelne küsimus, mis huvitaks mind ka juhul, kui ma ei oleks TV investor. Miks sellist tralli ei käi Viimsis, kus veehind tarbijatele tükk maad kallim, kui Tallinnas? Või Jüris. Või suures hulgas muudes haldusüksustes, kus tarbijatel on vaid üks võimalik valik vee- ja kanalisatsiooniteenuse tarnija valimisel? Miks Konkurentsiamet neid tarbijaid ei "kaitse"?

reede, 1. detsember 2017

Novembrikuu kokkuvõte

Kes oleks arvanud, et novembris saabub minu portfelli järjekordne hapukurgihooaeg. Sel ajal, kui NYSE ja NASDAQ teevad rekordeid (ehk ATH ehk All Time High), mõjutavad minu portfelli edukust päris mitmed faktorid nagu valuutarisk (viimased 6 kuud täiega minu vastu töötanud, st ostsin kallilt) ja põhjamaade börsid, mis pigem kehvalt arenemas.
Ka säästud saavad novembris ja detsembris üsna kleenukesed olema, eriti novembris, sest ennetavalt tuleb ju aasta lõpuks hulk reisipileteid soetada, et sugulasi Eestis külastada. Kahjuks on aga järgnevad kuu jooksul veel nii mõnedki ootamatult tekkinud kulutused, mis mulle rõõmu ei tea, aga millest hetkel pääsu ka pole. Noh, mis seal ikka, seda enam tuleb püksirihma pingutada ja ahvatlustest eemale hoida.

Minu puhasväärtuse tabel nagu polekski uut raha näinud sel kuul, niivõrd hapu seis on. Midagi erilist juurde tulnud ei ole, õnneks ka oluliselt miinusesse pole jõudnud. Puhver on mul samuti suhteliselt suur, mis aitab nende ootamatute ja ka ette teada olnud kulutustega kenasti toime tulla ja 2017. aasta eesmärki juurde jääda.


Kuise säästu eesmärk20002017. eesmärk77000Täidetud101.89%
30/04/201630/07/201730/09/201730/10/201730/11/2017
VARAD
Sularaha12440000
Pangakontod80872036237737542915
Pangahoiused98505201519651545033
Aktsiad059922681447113270509
Pensionikontod00000
Kinnisvara turuhinnas00000
Muud varad00000
VARAD KOKKU1918167160757178004078456
Eesmärk1918167013708657722180352
Eesmärk %100.00%100.22%106.85%103.65%97.64%
KOHUSTUSED
Kodulaenu jääk00000
Autoliisingu jääk00000
Krediitkaardi jääk00000
Võlad/laenud00000
Järelmaksud ja liisingud00000
KOHUSTUSED KOKKU00000
PUHASVÄÄRTUS1904267160757178002978456
Kuised kulud kokku36003600360036003600
Rikkus aastates0.441.551.731.851.82
Kuised kulud kokku20002000200020002000
Rikkus aastates0.792.803.153.333.27

Meelt ma aga ei heida, üritan pühadekulutused võimalikult madalad hoida ja jaanuariks peaksid igasugused nõmedad kulutused jälle vähenema oluliselt. Lisaks on hiljemalt jaanuaris aeg hakata hoolega müüma koju tekkinud asju, mida ise ei vaja, olen seda niigi liiga kaua edasi lükanud, nii et tuleb turjast endal haarata ja tegutsema hakata. Rahamasin jahvataks mõnuga lisasüstid tuleviku tarbeks.

Aga kuidas siis rahamasinal sel kuul läks? Nagu öeldud, börsil ei puhunud minu suunas just kõige positiivsemad tuuled, Bitcoiniga ma kaasa pole läinud, ja dividende laekus ka keskmisest vähem. Kokku laekus dividende norvembris172 €, sh aga oli muidugi tore uudis see, et Investly'st laekusid esimesed 1.31 eurikut dividende, oodatav summa oli 1.78 €, aga üks arvefinantseerija on juba pea 2 nädala jagu võlgu, ja intress muudkui tiksub. Saab näha, kas kogu võlg ning kogunenud intress lõpuks tasutakse ka.


Kokku on laekunud sel aastal dividende 2446 € jagu.

esmaspäev, 27. november 2017

Julge hundi rind on kuule täis

Kõigepealt, lubage ma ohkan jälle - kuidas küll aeg lendab! Kohe ongi käes aeg järjekordne kuukokkuvõte teha! Spoilida midagi ei taha, aga pean tunnistama, et kuu keskel nägi asi palju rohelisem ja paljulubavam välja, kui täna. Aga ma ei kurda ega hõiska veel midagi, ootan ikka õige kuulkokkuvõtte ära. Muidu aga - kas märkasite, et jõuludeni on vähem, kui 4 nädalat? Kui nii edasi läheb, on varsti jaanipäev käes!

Tegelikult tulin siia hõikama sellest, kui edukalt minu Investly-investeeringud läinud on, lihtsalt imeline! Või siis mitte. Esimene laen n kohe hapuks läinud :) Eks seda ma natuke ootasingi, sest tavaliselt suured edulood kipuvad kiirelt ka korralike läbikukkumistega lõppema. Minu puhul tavaliselt edulugu ei tulegi, küll 👀👀👀


Ehk siis esimene arve üldse, mille ettevõte finantseeris Investly kaudu, päris korralikus summas (35K€) ja üllatavalt lühikeseks ajaks, ehk 7ks päevaks. Tänaseks on arve hapu juba 7 päeva, Investly poolt näen, et on välja saadetud 3 meeldetuletus-kirja, ja tasapisi hakkas kontole tiksuma juurde ka "penalty"-intressi.

Hetkel tundub siis tegu natuke nagu lotopiletiga. Et kui võlgnik arve eest tasub, siis on ju tore, arve läks küll üle aja, aga mingi intress ikkagi tiksub. Kuniks aga võlgnik arvet tasunud pole, on tegemist vaid tühipalja lubaduse ja meelepettega.


Õnneks katsetan hetkel "suhteliselt väikese" summaga ja kogu portfell veel hapu ei ole (ptüiptüiptüi), mis ilmestab eriliselt, kui oluline ikka riskide hajutamine on. Samas ei saa öelda, et Investly'sse päris kommirahaga oleksin lähenenud, seega pöidlad pihus, et kõik rahastatud arved ikka kenasti tagasi koju tuleks.

Aga kuidas teil Investly's ja mujal ühisrahastuses läheb?

reede, 17. november 2017

Aga kuidas? mis? kus? ja miks? ehk Piraadi Säästu- ja Börsikooli premjäär!

Minu meelest üks suurimaid "majandamisvigasid", mida saab üks tavaline tööinimene teha, on mitte säästa, ja mul on väga kahju, et seda Eestis lasteaiaeast saadik pole korrutatud.

Kuulen ikka aeg-ajalt ka lauseid, et "mul ei jää ju säästmiseks midagi", "pole mõtet säästa, sest pangakontol sööb inflatsioon raha lihtsalt ära" ja "ma ei saa üldse aru, mismoodi see investeerimine käib või mis see investeerimiskonto on". Mõtlesin, et kuna ise olen ka nende keeruliste teemadega rinda pidanud pistma, siis ehk mõnele inimesele tuleb kasuks, kui enda õppetunnid ja tõdemused siia kirja panen natuke selgemalt. Noh, näiteks palju mõisted ja terminid, millega enamik inimesi tavaelus kokku ei puutu, ja mis hirmus keerulised tunduvad, on kindlasti võimalik lihtsalt välja kirjutada. Kui saan kasvõi ühe inimese sammukese rahamasina ehitamisele lähemale, olen rõõmus! Luban kirja panna kasvõi asjad nagu Ex-div, aga ka natuke lähemalt rääkida, millised näitajad on ettevõtete majandusaruannetes olulised ning mille järgi mina suundun, kui aktsiaid ostan ja müün.



Seega - TERETULEMAST Piraadi Säästu- ja Börsikooli! Haha! Noh, tegelikult nii peent tiitlit vast pole vajagi, aga kavatsen edaspidi siltide "säästukool" ja "börsikool" alla siin blogis koguda selliseid lihtsaid ja lühikesi teemasid, millest loodan, et teistelgi kasu.

Esimeseks sissekandeks tahan meelde tuletada, et majandusliku toimetuleku jaoks piisab vaid paarist ülilihtsast tõest:
  1. Hangi endale regulaarne sissetulek.
  2. Kuluta alati vähem, kui teenid.
  3. Säästa vähemalt 10% sissetulekust. 
 Nipp - selleks, et igakuiselt kindlasti midagi säästetud saaks, ava endale säästmise jaoks eraldi konto pangas. Näiteks toimi nii:
  • kui oled näiteks LHV klient (soovitan, eestimaine ja pea olematute teenustasudega, pole vaja neid skandinaavia pankureid nuumata!), siis saab internetipangas paari klõpsu abil väga lihtsalt uue konto avada. Nimeta see kohe eriliselt, näiteks "Maria hoiupõrsas".
  • tekita endale isiklik püsikorraldus, millega kohe palgapäeva paiku (näiteks iga kuu 6. kuupäeval) saadad oma tavapäraselt arvelduskontolt 10% hoiupõrsale. Nii on kindel, et oled kõigepealt endale säästu tekitanud, mitte ei jää juhusele lootma.
  • kui oled endale kalleid krediite või väikelaenusid võtnud, leia võimalus need võimalikult kiiresti tagasi maksta. Alusta alati sellest laenust, millel kõige kõrgem intress, nii on kindel, et panka võimalikult vähe nuumad.
  • hoiupõrsasse peaksid tekitama endale piisavalt suure puhvri, et hädavajadusel ja kriisiolukorras oleks võtta. Näiteks pikemaaegse töövõimetuse puhul. Hea oleks, kui puhver oleks vähemalt 3-6 kuu kulutuste suurune, et kui ülemusest (või halvast elukaaslasest) kopp ette saab, saaksid nad lihtsalt pikalt saada. Ütlen ausalt, minu viimaste aastate õnnelikum päev oli see, kui võisin tähistada, et lõpuks oli mul olemas korralik "fuck off"-fond, ehk võisin halvalt töökohalt lihtsalt lahkuda ja uut tööd otsima hakata ilma, et üür maksmata jääks.
  • et raha hoiupõrsas niisama väärtust ei kaotaks, vaata ringi ja otsi mõni hoiustamisvõimalus, kus raha ka pisut intressi teeniks ilma, et see liigselt kinni oleks. Mina näiteks panin esialgu osa puhvrist Inbanki 3-kuulistele hoiustele. Tegin 10 väikest hoiust ja vaatasin, et nad kõik lõppeksid väikese intervalli tagant. Nii oli kindel, et hädaolukorras oleks mul kohe varsti summa käepärast, ja kui hädaolukorda ei tekkinud, sain lõppenud hoiuse automaatselt järgmiseks 3 kuuks pikendada.
  •  kui tunned, et hoiupõrsas juba ühtteist olemas on ja hädaolukorras toime tulekust piisab, tee endale pikema perspektiiviga plaan. On selge, et kogu aeg ainult säästa ei saa, natuke tahaks ka "elada". Näiteks võid luua erinevate eesmärkide ja ajaperspektiividega säästufondid: 
    • reisifond, et kord aastas puhkama saaks sõita, või ambitsioonikamatel näiteks aastasele ümbermaailmareisile minna
    • pensionifond, et kui peaksid pensioniealiseks elama, ei peaks töö lõpetades lusikat nurka viskama, sest olgem ausad, riiklikule pensionile ei saa me keegi loota (riik annab ja võtab nii kuidas tahab ja sobib, seda, mis seadused ja olukord näiteks 30. aasta pärast on, me täpselt ei tea) ja igasuguste sammaste puhul sõltume samuti täielikult fondivalitsejate oskuslikkusest ja kasuahnusest. Soovitan tõsiselt luua endale privaatpensionifond.
    • majafond, autofond, korteri sissemaksufond, laste ülikoolifond või mis iganes just Sinu elus aktuaalne ja vajalik
    • rahamasin. Minu meelest kõige põnevam ja olulisem, kuna just rahamasin on see tüüp, kes võimaldab sinul diivanil jalad seinale visata ja läheb ise  sinu asemel tööle, iga ilmaga. Hea rahamasina ehitamise nimel juba tasub vaeva näha!
Aga hea küll, tänaseks aitab, tunni lõpetuseks tahan lihtsalt veel kord meelde tuletada, et kõige olulisem on alustada! Aastake tagasi lugesin, kuidas paljud korrutasid, et "ainuke asi, mida kahetseda on, on see et sa varem ei alustanud!" Ja võin tänaseks kinnitada, et nii ta on jah! Loomulikult teeme me kõik suuremaid ja väiksemaid vigu igapäevaselt, aga peamiseks ja väga kulukaks finantsõppetunniks pean tõesti tembeldama selle, et varem säästmise ja investeerimisega ei alustanud! 

Tarbimisühiskonna haruldus

Küllap olete märganud, et ma olen vahel üsna kriitiline igasuguste stereotüüpide ja "üldtuntud tõdede" suhtes. Minu meelest on oluline näha oma ninaotsast kaugemale ja üritada mõista ka teistmoodi olukordi. Inimeste meeletu elutempo ja pideva "kiiremini kõrgemale kaugemale" eluviisi juures pole ju tegelikult midagi imestada, kui ei mõeldagi kaugemale, kui endale harjumuspärane. Ja ollakse vahel uskumatult ignorantsed.

Mina aga peaaegu naudin situatsioone, kus mul tekib võimalus natuke häirida ja raputada olukordi ja suhtumist, mis minu meelest seda väärivad. Näiteks täna tuli ette üks väga huvitav olukord, tundsin ennast natuke unicorn'ina, aga ma arvan, et see oli seda väärt 😅

Lugu selline. Läksin tööle ilma oma tavapärase lõunasöögikarbita. Noh, hommikul jäi aega natuke puudu, et mõnus lõunasöök pakendada, ja üldse polnud isus ka kindel. Mõtlesin siis odavamalt läbi ajada, töökoha kulul päeval väheke näkitseda. Kontoris nimelt on kõigil võimalik võileiba teha ja puuvilju on ka enamasti vabalt saada.
Lõuna ajal, nagu tavapäraselt, inimestel kõhud tühjad, ja üks töökaaslane algatas "sööma, sööma!"-jutu.
Usutles igaühte, et "noh, aeg sööma minna, eks? Tule minuga!".
Vastuseid oli erinevaid, kes oli valmis kohe minema, kel aga juba plaanid tehtud.
Minult aga tuli vastus "ohh, ei, kahjuks jäi mul täna toidukarp koju.. "
Töökaaslasel kulmud juuksepiiril: "ee.. mis siis? lähme siis välja sööma!"
Mina "eee. ei, siis tuleb lihtsalt täna pisut näljasem olek, kui hommikul laiskus kallal oli."
Töökaaslane jalutas küsimärgina minema, pidades mind ilmselgelt suht opakaks.


Tjah. Loodan väga, et mul õnnestub panna veidi enam inimesi nägema, et enda majanduslikku olukorda ja kulutamisharjumusi ei peaks keegi ainuvõimalikuks ja normiks pidama. Kui ise just toimetulekupiiril või lausa vaesuses virelema ei pea, ei tasu siiski unustada, et selliseid inimesi on küll ja veel ning see summa, mida mõni peab normaalseks kulutada väljas lõunat söömas käimisele või väiksele veinipudelile õhtusöögi kõrvale, on mõnele teisele inimesele lausa terve pere nädala (või hullemal juhul lausa kuu) söögieelarve.

Meie 4-liikmelise pere kuine toidueelarve on ca 500€. Kui ma igal tööpäeval väljas lõunat sööksin, oleks ainuüksi minu lõunate kulu minimaalselt +250€ kuus lisaks toidule. See summa on Eestis paljudele tänagi kogu pere toidueelarve limiit, ja selle (minu meelest üüratu) summa eest saadav toit ning elamus ei kaalu minu jaoks seda kulu kohe mitte mingi hinnaga üles.

Mis siis, et ma saaksin seda endale lubada. Minu vanemad näiteks peavad igas olukorras sente veeretama, ja saavad vaat et vähem pensioni kui ma tühipaljale kontorilõunale kulutan?! Eee.. ei, see ei tundu minule sobiva ja tasakaalus väärtusjaotusena.

Igal ühel on oma väärtushinnangud ja ma absoluutselt ei arvusta, et minu töökaaslase prioriteediks on see mugavus vms, mida väljas lõunatamine pakub. See on tema valik ja kuniks keegi ei kannata, las ta olla. Küll aga soovin mõistvamat pilku teistmoodi olukordadele ja otsustele.

Kas teie ka end vahel liigse kokkuhoiu süüdistuste vastu kaitsma peate?