Mul läks täna öösel millegipärast uni ära ja kuigi tavaliselt jään mõne unejutu-äpi abil kohe uuesti magama, siis täna hakkas kuklas üks kuri mõte keerlema ega lasknudki mul enne magama jääda, kui olin ühe suure patuteoga hakkama saanud.
Ütlen kohe ära, et ärge teie nii tehke! Isegi kui öösel uni ära kaob, leidke mingi muu väljund unetusele. Päriselt ka.
Ah et mis ma siis korda saatsin? Kulutasin nimelt 4.70 € ja tegin II samba väljamakse avalduse. Yep. Väga loll tegu, ja nagu öeldud - ärge teie nii tehke!
Miks nii siis tegin? Noh, ütlen ausalt, mulle meeldib ise oma raha peremees olla! Mulle meeldib otsustada, millal ja millele ma seda kulutan, ja millal ja kui palju seda investeerin, kui rikkalt ma pensionärina apteegi vahet jalutan jne.
Esiteks pean kohe tunnistama, et viimastel aastatel olin ma oma II samba tootlusega suhteliselt rahul - 2019. aastal tõstsin kogu samba raha Tuleva Maailmaaktsiatesse, ja olen sellest saadik nautinud väikeseid kulusid ja suhteliselt head tootlust! Ehk siis otsest põhjust nagu nurisemiseks ei olnud, ja nii kõva mees ma ka pole, et garanteeritult ise rohkem selle rahaga teeniks kui Tuleva. Aga samas mulle meeldib ikkagi ise otsustada, kas kogu mu kontojääk on investeeritud konkreetsetesse aktsiatesse/fondidesse või hoian mingi osa kassat, et oleks rohkem vabadust. Tavalises II sambas seda võimalust ei ole, ja PIKi puhul oleksin sunnitud kasutama konkreetse eesti panga PIK teenuseid, mis mulle jällegi ei tundu ahvatlevana. Investeerin juba aastaid väljamaiste börsimaaklerite juures.
Teiseks muidugi see, et raha välja maksmisel jään nüüd kohe ilma 20%, mis tuleb tulumaksuna riigile anda. Aga see oli ka üks ajend, miks väljamakse kasuks otsustasin. Nimelt järgmisest aastast tõuseb tulumaks jälle 22%ni ja siis on välja võtmine veel kallim. Kõik nutikamad teavad, et veel targem oleks pensionini oodata ja siis loodetavasti vaid 0..10% tulumaksuga raha kätte saada. Vot siin tekkiski minu jaoks esimene lühis ja kui olin asja natuke lähemalt uurinud, otsustasin, et mulle see võimalus ei ole piisav. Nimelt, tunduvad need tulumaksu säästmise tingimused minu jaoks suhteliselt võimatud saavutada. Selgub, et päris tulumaksuvabalt saab pensioni kätte vaid juhul, kui sõlmid miski kindlustuslepingu, mis siis mingit pisikest väljamakset teeb minu potentsiaalset eluiga ja tol hetkel kehtivat pensioniiga arvestades; või eriti pika tähtajalise lepingu, mille puhul jällegi keegi teine on otsustanud, mis see kehtiv pensioniiga ja minu soovituslik eluiga võiks olla. Sellega võib muidugi väga hästi minna, kui on lootust potentsiaalset eluiga mitmekordselt ületada, või ka väga halvasti, kui valitsus peaks jätkama pensioniea tõstmisega (mis on väga tõenäoline) ja mina peaks näiteks pensionile minemise esimesel päeval kõrvad pea alla panema.. Igal muul juhul maksaks nagunii vähemalt 10% tulumaksu, tänaste reeglite kohaselt. Mis selle 20 aasta jooksul veel võib juhtuda, kuniks minul tekib mingigi võimalus 10% tulumaksule kandideerida, ei tea täna keegi ette. Ehk siis väiksema tulumaksu % maksmisele lootmine on suhteliselt suur spekulatsioon.
Kolmandaks siis see, et ma olen oma senise elu jooksul töötanud päris mitmes riigis ja seega on mul neid "II sambaid" juba päris mitmeid erinevaid ja päris suures summas. Kõigi teiste puhul on hetkel juba teada, et ma neid pensioneid kätte ei saa enne, kui olen 55-..65-aastane, ning väljamakseid tehakse samamoodi heal juhul min 5 aasta jooksul, halvemal juhul jällegi mingi max määramatu aja jooksul määramatult väikeses summas, et minu "oletatav soovituslik eluiga" ära katta. Vähemalt on neis teistes sammastes mul oluliselt suurem võimalus täna ise otsustada, kuhu iga sammas investeeritud on,, mis tähendab, et saan seal hoolega aktsiate ja fondidega toimetada. Küll aga ei tea me keegi, kui kaua ma elan, või kuidas tervis vastu peab, ja mida üldse vanas heas teha tahan/jaksan. Vaadates oma vanemaid, ja hinnates potentsiaali, siis ei tundu mulle üldse ahvatlev pensionärina kodus istuda ja oma kullapotti imetleda, kuna seda kulutada enam ei jõuagi, ka ei tunne ma mingit missionitunnet, et ise eluaeg tööd rabada ja siis varakult kõrvu pea alla pannes järeltulijad või loomade varjupaikasid varandusega üle kallata. Pigem elan ja annetan tänasel päeval, kui hing sees. Siinkohal annan kindlasti au Bill Perkinsile, kes kirjutanud raamatu Sure nulliga:
Miks lükkavad paljud täiel rinnal elamist edasi pensioniaega, mil tervis liigub allamäge ja hoog hakkab raugema? Mida head teeb pikas plaanis aastakümnete pikkune rügamine ja stress, et koguda kokku hunnik raha, millest murdosa oma elu lõpus nautima hakata? Bill Perkins kutsub teid üles surema nulliga. Lõppeks on elus teenimise, säästmise ja kogumise asemel oluline elada parimat võimalikku elu. Kui peate silmas eesmärki surra nulliga, saate võtta elust rohkem, kui võtaksite muidu. Milleks keelata endale naudinguid ja lõbu?
Edasi, neljandaks ja mitte vähetähtsaks argumendiks on siis see fakt, et mul ei ole juba üle 10 aasta laekunud II sambasse mitte sentigi! Juhuse tahtel töötasin vahepeal väljaspool Eestit, ning mingil hetkel teadlikult otsustasin loobuda palgatööst ja hakata eraettevõtjaks, ning nii ei ole minu sambasse kuskilt vahepeal raha juurde tulnudki. Kes aga II sambast väljumise reegleid teab, siis kehtib seal selline tingimus:
"[...] avalduse esitamisega peatub minu kohustusliku kogumispensioni maksete tasumise kohustus alates väljamakse kuust. [...] Makse tasumise saan soovi korral taastada 10 aasta möödumisel makse tasumise lõppemisest"[...] .
Noh, minul on see 10 aastat makse tasumise lõppemisest juba tänaseks möödunud, ja kui mingil hetkel peaksin otsustama ikkagi palgatöötajaks hakata (näiteks selleks, et ikka kindlasti riikliku vanaduspensioni tööstaazi aastate nõue täidetud oleks vms), siis vast hakkan lihtsalt uuesti II sambasse raha panema, saab ikkagi 6% riigilt juurde ju!
Igatahes, 31. juulini on mul võimalik seda lollust kahetseda ja avaldus tagasi võtta, ja kui peaksin ära unustama oma pattu kahetseda, siis septembris võiks veidi alla 20K € minu kontole potsatama.
Natuke statistikat ka siis:
- minu II sambasse laekus sissemakseid 2005-2013. aastatel summas 10 500 €, fondiks oli LHV L, IRR tootlus ca 5.51%
- järgneva kuue aastaga suutis LHV L seda raha natike ikka ka kasvatada, nii et 2019. aastal LHV L fondist Tuleva Maailma aktsiate fondi kolisin üle 14 500 €.
- viimase viie aastaga on Tuleva IRR tootlus olnud 6.89 %, kuid siinkohal tuleb märkida, et samasse sissemakseid ei ole ju tehtud 2013. aastast saadik.
- 2024. aasta jaanuaris pensionikonto väljamakse avaldust tehes on II sambas parasjagu ca 24 500 €.
- 2024. aasta septembris peaks minu pangakontole maanduma 20% tulumaksu võrra väiksem summa. Hoidke pöialt, et vahepeal fond kasvab ja kätte saadava summa ikka 20K € piiri ületab. ;)
Appi!
VastaKustutaPinsi siin.
III sammast sul ka siis ei ole jah?
Ma ei saa sellest argumendist aru, et sulle meeldiks et osa sambast on indeksis, osa aktsiates või rahas. Miks sa siis ise oma portfelli nii ei halda et varaklasside osakaalud rahulikku und pakuks? Kui indeksis on 24k ja see on sulle piisav siis ise paned raha ju lihtsalt mujale.
Kuna sa ei maininud sambast lahkumise miinuseid siis ma toon siin välja:
II samba välja võtjal on I samba pension väiksem kui sel kes kunagi II sambaga ei liitunud. Sest kõigil II sambaga liitunutel on 20% vähem I samba osakuid, mida enam ei kompenseeri II sambast tulev pension ja neid osakuid kunagi enam ei saa. Kokkuvõttes on need inimesed pensionieas halvemas olukorras kui need, kes ei ole kunagi II sambaga liitunud.
Juhul kui II sambast raha väljavõtja liitub 10 aasta pärast II sambaga uuesti, on sõltuvalt uuest kogumisperioodi pikkusest (vajalik 8-10 aastat koguda) võimalik tõsta pension vähemalt samale tasemele, kui see oleks olnud ilma II sambaga liitumata.
Selleks, et II sambaga mitteliitunu pension püsiks pikas perspektiivis enam-vähem sama suur kui II sambaga liitunul, peaks inimene koguma III sambasse näiteks 30 aastat 5% oma palgast või 12 aastat 15% oma palgast.
Lisaks, on meil võimalik pensionieas valida millal pensionile jääme.
Viis aastat varem pensionile jäämine vähendab pensioni (I ja II sammas) umbes 22% võrra.
Teisest küljest viis aastat hiljem pensioni välja võttes suureneb umbes 30% võrra.
Parim strateegia on minu meelsest see et praegu kogud selleks et portfellist elama hakata ca 10 aasta pärast ja pensioniealiseks saanuna on sambad mõlemad jooksnud 30 aastat ja on üle miljoni väärt ja siis elada neist. Selleks ajaks on minu lapsed piisavalt vanad et saaksin neid toetada esimese kodu ostuga jne sest endale seda nagunii kulutada ei oska.
Pinsi ❤️
VastaKustutaMulle nii meeldib Sinu põhjalikkus ja sammaste arvutuskäik! Ja olen täiesti nõus - nagu öeldud, tehke minu sõnade, mitte tegude järgi. Ja magate öösel oluliselt rahulikumalt :D Minu portfell (st kõik peale II samba) lasebki mul täna rahulikult magada :))
Need puudutamata argumendid siis:
- mul III sambas on jah sümboolsed 100 €, et oleks kunagi võimalus sinna raha panna ja soodsalt välja võtta, kui peaks tekkima tahtmine ja võimalus. Aga mitte-Eesti-residendina teatavasti ei saa ka tulumaksuvabastust jms, seega pole mul ühtegi argumenti hetkel III sambasse koguda, ja panen raha kõik ettevõtte investeerimiskontole :)
- I sammas ehk vanaduspension on siis väiksem jah, ja see on oluline argument neile, kes vanaduspensionile loota saavad! Minu tööstaaz Eestis on hetkel väiksem kui vajalik vanaduspensioni välja teenimiseks (15a!), ehk siis kui ma just endale mingit palka niipea maksma ei hakkaks, siis ei saaks ma vanaduspensioni nagunii. Alternatiivina oleks ka ehk võimalus saada rahvapensioni, kui peaks juhtuma, et ma vähemalt 5a enne pensioni saamist Eestisse tagasi koliks. Hetkel, ütlen ausalt, on see üsna väike tõenäosus.. Mulle meeldib mõte, et veedan oma talved päikese ja sooja käes, ning hoian sellega küttekuludelt ja talveriietelt oluliselt kokku. Talv on tore ka Itaalia suusamägedes, ja suvel Eestis suvitamas käia on ka imeline, aga see pisike vanaduspensioni saamise võimalus ei kaalu üles Eestisse kolimist minu jaoks.
- see valik, millal pensionile jääme, on tihti tugev argument. Jah, riigi majandusel läheb paremini ja pension saab ka suurem, kui inimesed võimalikult kaua töötavad. Mõtelge, kus te siis saate pappi, kui paar aastat enne kõrvade pea alla panemist lõpuks pensile jääte. Aga keha (ja võib olla ka vaim) on siis juba nõder ja teha selle rahaga saab vähe asjalikku. Isegi, kui väikese pensioniga leppida ja see võimalikult vara välja võtta, siis on suured piirangud, kuidas seda ikkagi välja maksma olakse nõus jne. Nagu öeldud, mulle meeldib ise otsustada, kas võtan pensioni 65selt, või hoopis 45selt ja elan nö täies elujõus mõned aastad sabbaticalil, ja lähen siis pensionieelikuna hoopis uuesti tööle kuna vanainimesena muid seiklusi enam nagunii ei jaksa ette võtta? :)
- see viimane, laste argument ka. Mina sain lapsed juba noorelt, 20-aastaselt. Mis tähendab, et minu lapsed on ise täna juba üle 20a, ja oma kodu ostavad praegu, või lähema 2-5 aasta jooksul. Mis tähendab, et see, kui ma neile 40ndaks või 60ndaks sünnipäevaks suure hulga raha potsataksin, oleks oluliselt mõttetum, kui see, et konkreetselt homme (öi septembris) kannan neile kontole kodu sissemakse.
Aga nagu öeldud - tegutsege teie targemalt - minu olukord on lihtsalt väga teistsugune :)