Teate, mis oli 1,5a tagasi minu kõige suuremaks motivatsiooniks aktsiabörsile suundumises? Ikka vana hea FOMO aka Fear of Missing Out ehk aru saamine, et kui ei alusta, siis kohe kindlasti ei võida ega teeni.
Ja ma võin öelda, et täna ma ei pea kunagi tehtud säästmis-ja investeerimisotsuseid küll absoluutselt kahetsema! Tänu sellele otsusele ja nii teoreetiliselt kui praktiliselt saadud õppetundidele olen kümneid kordi targem, mul on põnev ja tasu hobi, ning mul on lootus kunagi orava-rattast pääseda. Ehk ise otsustada, kuidas ja millele oma aega veedan.
Selle alustamise juures oli minu kõige suuremaks hirmuks loomulikult see, et "aga mis siis, kui ostan halbu aktsiaid, ja kaotan kõik?"
"Äkki oleks lihtsam kohe lihtsalt see kogutud rahanatuke ära põletada?"
"Äkki tuleb hullem börsikrahh?"
Ja nii edasi. Kujutate ilmselt ette küll, ja nii mõnegi puhul ehk sama hirm hoiab tagasi?
Eks sellel hirmul on muidugi tugev põhjus. Tõsi ta on, et börsil on võimalik palju raha kaotada, ka kõige professionaalsemad investeerijad ei saa ennast kuidagi selgeltnägijaks pidada ja ootamatusi tuleb ikka ette. Mõjufaktoreid on nimelt nii palju.
Ja tuleb tunnistada, et olen sõrmi kõrvetanud küll.
Esimeseks õppetunniks oli üks armas lennufirma aktsia, mida ostsin nii väikese summa eest ja müüsin nii kiiresti pisikese kasumi tekkides, et tegelikult maksin kasumist oluliselt suurema summa teenustasudele. Lisaks nüüd aasta hiljem aktsiahinda vaadates selgub, et oleksin aastaga 50% kasumit teinud, kui poleks müünud.
Teiseks õppetunniks oli see, et keskendusin natuke liiga palju ilusatele ajaloolistele dividenditootluse numbritele, hoolimata sellest, kuidas ettevõtte finantsasjadega ja aktsiahinnaga parasjagu lood. See tähendab, et päris paljudel minu portfelli sattunud aktsiate tootluse kohal näen praegu hirmuäratavat miinust. Jah, dividende toodavad seni kenasti, aga mingit garantiid ei ole, et aktsia hind ise ka kunagi veel minu ostuhinnani vähemalt jõuab, mis tähendab, et aktsiaid täna müües jääksin hoolimata dividendide laekumisest potentsiaalselt korralikku miinusesse. Matemaatiliselt öeldes:
(aktsiate hulk* aktsia ostuhind) > ((aktsiate hulk * aktsiate tänane hind)+sum(kõik laekunud dividendid))
Loodan, et nii pea neid aktsiaid müüma ei pea, kogun seniks rahulikult dividende, ja aegajalt kiibitsen kurvalt negatiivset aktsiahinda. Juurde ka osta ei taha, kui pole just erilise kvaliteetettevõtte aktsiaga, aga need viimased üldiselt pole pikalt madala hinnaga saadaval kunagi.
Kolmandaks ja kõige valusamaks õppetunniks on osutunud aga hoopis tänane situatsioon, ja see võib teile tulla üsna üllatavalt võibolla. Nimelt eile pidin ma maha müüma suure hulga oma aktsia- ja indeksfondi portfellist. Ja see on väga valus tunne. Teate, miks? Sest tegu oli nii heade ettevõtete aktsiatega, mis on juba 1,5 aastat mulle hoolega dividende portfelli kukutanud ja lisaks ka hinnas muudkui rasvasemaks läinud. Kui oleksin saanud neid edasi hoida, oleks üsnagi kindel, et oleksin aastate jooksul aina kasvavat kasumit nende pealt saanud ja sellest nüüd ilma jäämine on ikka tõeliselt valus kaotus!
Saate aru? Müüsin aktsiad kasumiga maha, ja olen kohutavalt kurb! Kus on loogika? 😂 Eile aktsiaid müües mõtlesin, et hoian täna heaga kohe börsist eemale, et mitte haavale soola raputada. Aga kas ma siis suutsin? Ei, loomulikult kiikasin, kuidas börsil läheb. Teate, mis nägin? Näiteks üks aktsia, mille eile pidin maha müüma, tegi tänase päevaga sellise hüppe:
Ja sellest hüppest pidin mina mokad puhtaks pühkima. Nali on veel selles, et just antud aktsia puhul eile veel kahtlesin, kas müün kohe, või hoian ühe päeva veel. Müüsin kohe..
Aga kahetseda pole midagi. Börsi puhul on üks kindel reegel, mida alati jälgida. Börsil ei või hoida raha, mida lähemal ajal vaja võib minna. Professionaalid ütlevad, et ei tohiks börsile panna mitte sentigi raha, mida lähema 3-5 aasta jooksul vaja võib minna. Kuna minul läheb lähemal ajal suuremat summat vaja, pidin kõik oma rahamasina-plaanid ümber mängima, ega saa kahjuks võimaliku tõusu osas spekuleerida. Lohutuseks on see, et üks teine eile müüdud aktsia kukkus täna -2,5%, minu silmis ilma mingi reaalse mõistliku põhjuseta. Minul aga raha seisab kindlalt kontol.
Ehk kokkuvõtteks - kõige valusam börsil ei ole mitte börsile investeerimine ja vahel väikese õppetunni saamine vale aktsia ostu puhul, vaid hoopis olukord, kus peab börsilt lahkuma. Börsilt lahkumine on kindla garantiiga, et tuleviku kasum jääb saamata!
Kas olete ka olnud olukorras, kus peate oma portfelli müüma? Kuidas tundus?
Kas sa need miinuses aktsiad jätsid alles?
VastaKustutaNeed on alles jah. Õnneks pole põhjust kõike müüa, teiseks pole nende puhul tegu üldse halbade valikutega, vajavad lihtsalt aega, ja pikaajalise plaaniga ma nad ju ostsin. Niikaua, kui ei müü, pole ka kaotust :)
KustutaMiinuses aktsia müüksin, kui oleksin kindel, et tegemist on nö hapuks läinud aktsiaga, millel pole tulevikku ja aktsiate all oleva rahaga saaksin midagi muud osta, mis kasumit teenib kopitamise asemel.
Vähemalt teoorias... :)
ära kurvasta selle müügi üle.
VastaKustutaolen pidanud kunagi sama tegema - müüsin ca 15a tagasi 80% oma aktsiaportfellist, et maksta majaostu nn omafinantseering. Praegu on tänu sellele müügile mul juba 15a isiklik maja, selle pangalaen makstud ning isegi aktsiaportfell mitte ainult taastunud, vaid mitmekordistunud.
nii et mõnikord lihtsalt on vaja :-P
hakkad eluaset ostma?
VastaKustuta