pühapäev, 30. aprill 2017

Puhasväärtus ehk tegelik rikkus ja finantsvabadus

See oli vist Roosaare Rikkaks saamise õpik, kust ma lugesin personaalse puhasväärtuse kohta ja tekkis loomulikult suur huvi, mis on minu puhasväärtus, mitu päeva, kuud või aastat tuleksin toime ilma tööl käimata ja kas peaksin midagi selles osas ette võtma.

Noh, esimest korda arvutasin oma puhasväärtuse välja millalgi aasta tagasi, ja kuna olin väga vähe varem oma finantstaustale tähelepanu pööranud, siis mind tulemus üldse ei üllatanud. Kurvaks tegi aga küll ja otsustasin oma rahaasjad kontrolli alla saada, ja tulevikku juhtima hakata.

Aasta hiljem olen lõpuks olukorras, kus olen suutnud oma puhasväärtuse kasvu järjepidevalt jälgima hakata. Selle kontrollimine ei ole mul kahjuks endiselt täielikult käpas, aga annan endast parima ja töötan kõvasti selle nimel.

Viimati uuendatud 28. oktoober 2017, seis on selline:



Kuise säästu eesmärk20002017. eesmärk77000Täidetud103.54%
30/04/201630/07/201730/08/201730/09/201730/10/2017
VARAD
Sularaha12440000
Pangakontod80872036137323773754
Pangahoiused98505201527251965154
Aktsiad059922630746814471132
Pensionikontod00000
Kinnisvara turuhinnas00000
Muud varad00000
VARAD KOKKU1918167160697197571780040
Eesmärk1918167013701097086577221
Eesmärk %100.00%100.22%99.44%106.85%103.65%
KOHUSTUSED
Kodulaenu jääk00000
Autoliisingu jääk00000
Krediitkaardi jääk00000
Võlad/laenud00000
Järelmaksud ja liisingud00000
KOHUSTUSED KOKKU00000
PUHASVÄÄRTUS1904267160697197571780029
Kuised kulud kokku36003600360036003600
Rikkus aastates0.441.551.571.731.85
Kuised kulud kokku20002000200020002000
Rikkus aastates0.792.802.753.043.24


Finantsvabadusest on asi küll veel väga kaugel, aga kindlasti olen suure sammu lähemal, kui aasta tagasi, kui üldse mingit kontrolli ega lootust finantsvabaduseni jõuda mul polnud. Olen teinud igasuguseid põnevaid sammu - säästnud kõvasti ja pannud säästud kasvama erinevatele intressihoiustele, kus tuli aga lõpuks tõdeda, et kogutav intress on ikka ülitilluke. Öeldakse küll, et tasa sõuad, kaugele jõuad, ja siinkohal pean tõdema, et nii ongi. Pidevalt säästes olen suutnud tekitada nö tagala või puhvri, mis tiksub vaikselt kuskil kontol ja kogub pisikest hoiuseintressi, kuid on samas mulle alati kiiresti kättesaadav, kui vajadus peaks tekkima. Palju uhkem on aga see, et olen lõpuks suutnud tekitada endale ka aktsia-ja fondiportfelli, mis loodetavasti pikemas perspektiivis mind finantsvabaduseni aitab.
Muide, ülevalolevas tabelis paistab kurb null pensionikontodel istuvad, kuid pean tunnistama, et päris nii see siiski pole. Tegelikult on mul päris mitu erinevat pensionikontot kasvava pensionisummaga, kuid kuna see raha on lukus veel vähemalt 25-30 aastat, ja minul endal on väga limiteeritud võimalused seda hallata, siis ma seda finantsvabaduse saavutamisel ei arvesta. Pigem loodan vabaduse saavutada juba enne pensioni, ja siis pensionifondidest lihtsalt pisikese boonuse kuldses eas juurde saada. Kui sedagi ;)

Muide, kui oluliselt kuised kulutusi vähendada ja kolida tagasihoidlikkumatesse tingimustesse elama, siis näiteks 2000€ kuiste kulutuste juures võiksin tänasel päeval juba 2,5a 3 aastat ilma tööl käimata ära elada!


4 kommentaari:

  1. Minu meelest on absurdne, kui täisealine pereinimene väidab, et ta säästab, kuigi tegelikult loobib üürikorteris elades kuust kuusse lihtsalt raha tuulde, selle asemel, et osta omale isiklik kinnisvara.
    neist säästudest-aktsiatest, mis sul kogunenud on saaksid pooled neist müües kenasti tasuda kinnisvara ostul panga nõutava omafinantseeringu ning kuna su palk on (eestiga võrreldes) üüratult kõrge, võid pangalaenu rahus võtta mitte 20a peale (nagu enamik eestimaalasi teeb), vaid nt 5-7a peale. pangalaenu lõppedes on sul olemas nii kinnisvara kui sä
    ästud. mõlemad.

    VastaKustuta
  2. Minu meelest on palju absurdsem kinnisvara omamine "raudkindlaks investeeringuks" lugeda. Ka kinnisvara hind võib langeda ja olla täielik raha tuulde loopimine. Investeering on ainult see, mis toob raha SISSE ja mina keskendun nendele.
    Lisaks ei ole meie perel kunagi teada, kus riigis ja kus linnas me poole aasta pärast elame, oleks kinnisvara ostmine mitte ainult lihtsalt võimatu, vaid ka sulaselge hullumeelsus!

    VastaKustuta
  3. Ahjaa, lisaks võin kinnitada, et vähemalt kord iga nädal käin kohalikud kinnisvarakuulutused läbi, ja kalkuleerin, kas me saaksime midagigi endale soetada, kuhu kogu perega ära mahuksime. Olen kaalunud ka kogu portfelli maha müümist, kuid isegi hädise korteri sissemaksu puhul jääks vajalikust laenusummast puudu.
    Eriti äge oleks muidugi, kui oleksime näiteks viimati 1,5aastat tagasi kolides kohe korteri ostnud, ja täna edasi kolima peaksime (või 4 kuu pärast, mis on hetkel aktiivselt arutelu all), siis oleks siin linnas ostetud kinnisvara ca 10% vähem väärt praeguste turuhindade järgi. Lisa juurde laenuintress ja igasugused muud kulud, ei ole just ahvatlev "investeering".

    VastaKustuta
  4. Ah, ära kuula neid. Elan ise ka üürikas ja kavatsen elada niikaua kuni ma leian koha, kuhu tahaks pikaks pikaks ajaks jääda. Oma kodu ei ole ka investeering vaid eelkõige KODU, sellist suhtumist, et kinnisvara on see ülim kohtab jube palju.

    VastaKustuta