laupäev, 21. august 2021

Ettevötta vöi mitte ettevötta

Hunt Kriimsilmal oli vist 9 ametit? Ma pidevalt üritan enda rahavoogude suurendamise eesmärgil ka nö ameteid juurde tekitada. Kunagi tegin selleks näiteks tõlketööd, käisin õhtuti peale kontoritööd poodides kaupa ladumas ja kassas kaupa piiksutamas, kirjutasin riigiametitele projekte, mille läbi viimise eest sain endale ka nö väikese töötasu ette näha jne jne. Tegelikult aga töötan IT-alal, ja ilmselgelt oleks sellel alal ka haltuura tegemine majanduslikult kõige tasuvam, samas ei pruugi mu "põhitööandjale" see väga meeldida. Nii et minu üritused on vahel edukamad, enamjaolt aga vähemedukad olnud. Siiski tekkis juba üle 10 a tagasi vajadus enda OÜ asutada, et ikka legaalsel moel oleks võimalik oma Kriimsilma-tegevusi toimetada. 

See oma OÜ asutamine ja omamine on päris huvitav. 2011. a jaanuarist hakati lubama ilma sissemakseta ettevõtte asutamist, ja sellest saadik on olnud võimalik ka kõik asjatoimetused digitaalselt korda ajada. 

Niisiis, asutasin ettevõtte, selle eest tuli tasuda 187€ riigilõivu, mille kandsin kohe ettevõtte kuludesse, ja sain nö esimesest firma sissetulekust maha arvestada. Järgmised aastad siis ettevõte vaikselt tiksus. Haltuuraotsi sattus mulle vähe, ja juba ettevõtte kassas olev papp tiksus mingil hetkel vaikselt kommunikatsioonikulude jms asjade peale ära, sest midagi targemat ma selle kassaga teha tollal ei osanud. Mingeid kulutusi tegelikult ettevõttel nagu rohkem polnudki, sest raamatupidamise sai ka põlve otsas ära teha ja kord aastas maksuametile aastaaruande tegemisega saab 30 minutiga ise ka hakkama. Ühel hetkel taipasin küll, et tegelikult oleks võinud ettevõtte alt raha kasvama panna, aga selleks hetkeks oli kassas kõigest 15€ ja see läks siis Mintosesse sente juurde veeretama. 

Õnneks paar aastat tagasi kukkus ka minusugusele magavale kanale järsku üks viljaseeme noka vahele ja ega ma seda siis kohe ära ei söönud, pistsin hellalt mulda ja katsun aegajalt kastagi! Minu ettevõttele tekkis klient, kellel aegajalt vaja osta minu konsultatsiooni. Tunnihind on tegelikult turu madalamas otsas, aga olen sellega rahul, sest ühtegi pingutust mul ka pole vaja teha, et tööd juurde saada, teen, palju on ja palju jaksan, ning esitan igakuiselt arveid. Kuna põlve otsas enam raamatupidamist ei viitsi teha, siis tekkis ka kohe uus "kulu" - e-arveldaja, mille abil lihtsalt arveid esitada ja arvet pidada, et palju ettevõttesse manti kokku kandnud olen! Ok, tegelikult on nii, et esimesed 12 kuud pole ma e-arveldaja eest midagi maksnud, aga väga mugav on see küll, nii et jään peale ka edaspidi kasutajaks ja kuna mul ka edaspidi ilmselt igakuiste kannete arv jääb vahemikku 0-10, siis jääb ka nüüd see kulu minimaalseks (5€+KM). 


E-arveldajaga olen tõesti rahul, kes ütles, et tasuta lõunaid ei ole. 

Nii kui ettevõttesse nüüd mingigi rahavoog tekkis, otsustasin selle raha kohe kasvama panna. Ja ka oma eraisiku investeeringud nüüd hoopis ettevõtte alla viia, sest noh - optimaalsem! Kuna ettevõtte raha investeerimiseks ka LEI koodi vaja, siis selle kulutuse optimeerimiseks on tasunud ettevõtte portfell võimalikult suureks paistuda. 

Niisiis, esimese 10 a jooksul on olnud kulud mu ettevõttele:

  • asutamiskulu 187€
  • LEI kood Bloombergis, esimene aasta 55€
  • riigilõiv põhikirja muutmiseks osakapitali sissemaksmisel 18€

Lisaks maksab mu ettevõte kinni minu mobiiliarved iga kuu - 3€ kuus - seda maksaksin ka eraisikuna niikuinii, nii et see on tegelikult puhas boonus.

Arvelduskonto LHVs on tasuta. Pangakaarti pole ettevõttele vaja, sest noh, milleks. Mul pole eraisikunagi LHV pangakaarti. Siis, kui ettevõtte asju ajan, kasutan täpselt sama internetti, mida eraisikunagi, nii et tegelikult vöiks vast boonusena ka selle ettevõtte alt kinni maksta. Samas on see summa nii väike, ja kogu boonus oleks see, et eraisikuna saaksin siis 30€ kuus rohkem ettevõttele omaniku laenu anda.. 🤷‍♀️

Esimese 10 a jooksul on olnud mu ettevõtte sissetulekud:

  • müüdud teenust paarikümne tuhande euro eest. Teenuse osutamisel mul erilisi kulusid pole olnud, sest olen saanud teenust pakkuda isiklikke töövahendeid (loe: arvutit ja kodust internetti) kasutades. 
  • Kui aga ettevõtte alt investeerimisega hamba veriseks sain, siis tundus, et see teenuse pakkumine on jube aeglane - rahavoog nii kõhnake. Seega otsustasin lisaks maksimeerida eraisikuna võimalikud rahavood ettevõttesse. Kuigi osakapitali sisse maksmise kohustust ei ole enne, kui tegelikult ettevõttest dividende välja tahaks võtta, oli see siiski esimene ideaalne võimalus ettevõttele raha investeerimiseks anda. Seega tegin ära 2500€ osakapitali sissemakse (selle eest siis ka kulutus 18€ riigilõivuks põhikirja muutmisel) ja sain ettevõttesse korraliku summa juurde, investeerimiseks.
  • Aeg läheb edasi, vahepeal on teenuse pakkumist vähem ja raha tuleb sisse vähem, aga investeerida ikka tahaks. Seega otsustasin igakuise eraisikuna säästetava summa panna ettevõttesse kui omaniku laenu, 0% intressiga. Ka see tehing on mulle igati kasulik, sest elan riigis, kus eraisikuna tuleb kapitalilt teenitud kasumilt maksta kas a) 30% tulumaksu kogu tulult, ilma kulusid maha arvestamata, või b) x% kogu investeeringutesummalt igakuiselt, st ka juhul, kui investeering peaks täiega miinuses olema ja mingit kasumit saanud ei olegi. Kuna x on õnneks üsna väike, praegu näiteks 0.4%, siis teoorias ei pruugi b)  üldse halb variant olla, aga siin on lisaks ka omad muud piirangud, igat aktsiat, Mintost jms ei saa arvestada sama süsteemi järgi ja "isiklik raamatupidamine" on päris hull, seega on mul siiski kõige mõistlikum see raha kõik anda ettevõttesse, mis võimalik.
Kuidas asjad siis ettevõtte all edenevad? 
Alustasin ettevõtte alt investeerimisega esialgu Mintoses ja Investly's, kuna ei raatsinud LEI koodi eest maksta. Üsna ruttu kahetsesin seda sammu ja siiani tilgutan, et viimasedki sendid sealt välja uuesti saada. Jaanuarist alates läheb kogu ettevõtte raha nüüd ainult IBsse. Tänaseks on IB kontole sisse kantud raha 40.3K€. Dividendidena on esimese 8 kuu jooksul juba laekunud 236€. Maksudeks läinud 67€, teenustasudeks 32€. (Arvestades, et Pinsi maksis ÜHELT tehingult LHVs 20€, tundub mulle nagu ma rööviks IBd 😱). IB kontol on varasid (raha + aktsiad) täna 44K€. Teinud olen nii mõistlikke oste (stabiilseid kasvu- ja dividendiaktsiaid) kui ka lolle oste (no näiteks haibitud hiinakas, mida tegelikult usaldada ei saa ja mis tänaseks mul -39%.. ), müünud ei ole midagi. Teenustasud IBs on ikka tegelikult ulmeliselt madalad, olen ostnud kokku (minu jaoks) päris korraliku portfellitäie suht olematu tasu eest, sh valuutavahetus + aktsia soetamise kulud, igakuist konto teenustasu ju enam polegi!

Muid kulusid ettevõttel hetkel ei olegi. Ühel päeval kindlasti plaanin ettevõtte alt hakata tegema rohkem kulutusi, näiteks kui on vaja teenuse pakkumiseks ja äri arendamiseks vaja uut autot, arvutit, telefoni jms, milleks täna vajadust ei ole. Ja iseenda töötasu + dividendid, kui otsustan päevatöölt ära tulla

Eraisikuna on mul ka veel hetkel mõnekümne tuhande euro suurune portfell + emergency fond, kuid seda kasvatada kindlasti ei soovi, pigem vähendan võimaluste piires. Nimelt plaanin edaspidi eraisikuna omada vaid kolme väikest rahakotikest:

  • lihtsasti kättesaadav hädaabifond, noh, "igaks juhuks, kui.. "
  • üks noteerimata investeering, mille õnnestumise puhul tulumaks kasumilt "ainult 20%" (sest noh, muidu kapitalilt teenitud kasum minu elukohariigis ülal mainitud 30%), eeldatavalt realiseerin selle  ehk hiljemalt 5a pärast, siis juba loodetavasti mitmekordse kasumiga (ptüiptüiptuï)
  • eluasemelaenu amortisatsioon, ca 650€ kuus. 
Kõik muu säästetu läheb 0% laenuna ettevõttesse. Miks? Sest nii maksimeerin liitintressi effekti kõige maksuefektiivsemalt. Eraisiku raha on täpselt sama likviidne nagu ta oleks ka minu eraisikuportfellis. IB kaudu on mul lihtsalt ligipääs fantastilistele aktsiaturgudele. Lisaks on enamus raha siis ühes ja samas kohas ning lihtsam silma peal hoida.Ehk ei ole ohtu, et unustan sama aktsia ühes kohas müüa ja teises kohas jätan alles vms. 
Kui tahan hakata raha välja võtma, on selleks mitmeid võimalusi:
  • tagastada jupphaaval eraisikult saadud laen, täiesti kulutuste ja maksude vabalt, kui mul peaks seda raha vaja olema. Kasumilt, mis see raha vahepeal teeninud on, ei pea hakkama kohe tulumaksu jms maksma, vaid võib rahulikult uut raha teenida, või kasutada muude (ettevõttega seotud) kulutuste katmiseks ilma mingi maksukohustuseta. Sh saan investeerimisele tehtud kulutused maha arvestada, seda eraisikuna ei saaks teha.
  • katta erinevaid kulutusi, mis tekivad juhul, kui panen päevatöö maha. Kuna sel juhul hakkan rohkem ettevõtte nimel toimetama, oman ka legaalset õigust (maksueelselt) maksta kinni need igapäevased kulutused, mis mul praegu eraisikuna (maksujärgselt) nagunii vaja katta on :) 
  • maksta endale oma ettevõtte alt (kasvõi miinimum)palka, sh ka sots. maksu, et välja teenida sots. kindlustus ja vanaduspension. Ilmselt teen seda varsti palju aastaid, sest kui võõraste bosside heaks rügamisest kopp ees, tundub üsna tore omada korralikku ettevõttet, mille alt võin teha "tööd", mis praegu minu hobiks (ehk siis portfelli hallata ja väiksemaid IT-teenuseid pakkuda) ja selle eest ka sots. kindlustus ning igakuine sissetulek saada legaalselt ja maksuoptimaalselt
  • maksta endale dividende - jah, siin siis 20% tulumaks, aga sellest seisust olen veel (peaaegu et valgus)aastate kaugusel, sest noh, niipea portfelli hävitama ei plaani hakata. 
Ainuke kulu, mida loodan kõige kauem vältida, on tegelikult ettevõtte raamatupidamiskulu. Juba see 5€+KM E-arveldajale on selline piisav mugavuskulu, mida alles nüüd suure ohke taustal olen nõus võtma, sest noh, mugavus maksab. Tegelikult olen sõbra interneti ja loogilise mõtlemise abil siiski võimeline selle kõik ise korda ajama, sest noh, raamatupidamine pole ju raketiteadus :P Iseasi, kas viitsin hakata TSDsid jms ise täitma, kui önnestub seda näiteks 20 € eest kuus sisse osta. Saab näha. Eeldan, et selle aja peale, kui endale palka tahan hakata maksma, teenib minu portfell juba piisavalt palju (aitäh, liitintressi võlumaailm!), et see 20€ ei märkagi.. 



Kuidas teile tundub, kas minu loogikas on kuskil suur viga? Esimene 8 kuud IBs ettevõtte alt investeerides on küll väga paljutõotav ja ODAV minu meelest olnud. Samas lugesin investor Pinsi blogist, et "Üks miinus minu silmis ettevõtjana investeerimisel on see, et igalt summalt, mille ettevõttest välja võtad, tuleb maksu maksta.Ja ma vist olen midagi maha maganud. Kuidas, mis, miks ometi? Jah, minul oli eeliseks see, et ettevõtte asutamise riigilõivu ammu ära maksnud, aga kuna portfell natuke juba jõudnud paisuda, siis aina kiiremini ja kiiremini hakkaks LHV (ja peagi maksuamet) minu portfelli lihtsalt ära sööma, kui ma ettevõtte alla poleks kolinud. Ainukese miinusena minu jaoks on olnud see, et kui eraisikuna oma Balti börsi aktsiad ära likvideerisin, siis muidugi kohe midagi tagasi ei ostnud ja seega jäin ulmelisest LHV ja Coop aktsiate hinnarallist, aga samas ega ma oma USA aktsiate hinnaralli üle ka kurta ei saa.. :) Aga muus osas tundub mulle ettevõtte alt investeerimine nii pagana maksuefektiivne

4 kommentaari:

  1. Taas aktuaalne teema lahkamisel!
    Kas ma saan õigesti aru, et kui sa oled müügiarveid koostanud ca 20 000 eest ja portfell on 40 000, siis nende vahe on omaniku laen ja portfelli kasv? Mida sa arvad sellest mõttest, kui iga kuu kanda ettevõttesse omaniku laenu ja nii umbes paarkümmend aastat kuni on soov hakata portfellist elatuma? Mis on selle lähenemise plussid ja miinused?

    "Samas lugesin investor Pinsi blogist, et "Üks miinus minu silmis ettevõtjana investeerimisel on see, et igalt summalt, mille ettevõttest välja võtad, tuleb maksu maksta." Ja ma vist olen midagi maha maganud. Kuidas, mis, miks ometi? " - > jah, eestis tuleb 20% TM maksta kui tahaks dividendidena ettevõttest rahakest välja võtta. VS eraisiku investeerimiskontolt võib võtta kogu sisse pandud raha isiklikku kasutusse ja osta leiba-saia ja maksukadu ei kaasne. Sellepärast on investeerimiskonto on väga maksuefektiivne (küll aga mitte kuluefektiivne).

    Pinsi

    VastaKustuta
  2. >> jah, eestis tuleb 20% TM maksta kui tahaks dividendidena ettevõttest rahakest välja võtta. VS eraisiku investeerimiskontolt võib võtta kogu sisse pandud raha isiklikku kasutusse ja osta leiba-saia ja maksukadu ei kaasne.

    Loomulikult. See kehtib täpselt niikaua, kui Su portfelli plaan on, et "paned X summa sisse, kasvatad natuke, ja võtad X jälle välja ning mitte rohkem".. Aga see pole ju see eesmärk, milleks ma portfelli kasvatan :) Minu plaan on, et panen X summa portfelli sisse, ja siis vötan X*100000 välja, sest noh, ma kavatsen portfellist lausa elada varsti. Maksan sisse nii palju kui veel jaksan möned aastad, samal ajal lasen liitintressil oma maagiat teha, ja siis hakkan välja vötma ilma muretsemata, millal äkki piir tuleb, et "nüüd sai rohkem välja vöetud". Ja noh, ma ei ela ka Eestis, mis tähendab, et investeerimiskonto reeglid on mulle veidi teised (postituses mainitud x% igakuiselt, söltumata kasumist/kahjumist). Rääkimata sellest, et ka investeerimiskonto abil investeerides on LHVs välisbörsidele investeerimine ikka haigelt kallis, eriti kui portfell juba nii palju paisunud nagu mul..
    Et jah, mina plaanin omaniku laenu arvelt portfelli paisutada nii palju kui jaksan, ja selle omaniku laenu saan täpselt samamoodi maksudeta välja vötta, nagu eraisikuna investeerimiskontolt saaks. Arvutus on öige jah, vahe on omaniku laen + portfelli kasv. Ma loodan, et mul päris paarkümmend aastat enam ei kulugi ehk.

    VastaKustuta
  3. Hej, kysin yle, et kas saan oieti aru. Oled maksuresident mitte Eestis ja samal ajal on sul ettevote Eestis.
    Kui jah, siis kas sellega seoses on olnud ka probleeme?
    Miks ma uurin, nimelt ma hetkel veel olen Eestis maksuresident, kuid varsti see muutub. Mul on Eestis veel ERA investeerimisportfell. Ise kolisin Eestist ära ja olen väike ettevotja teises riigis. Ja nyyd motisklen kuidas investeerimisega jätkata. Mida teha ERA portfelliga ja kuhu suunata uued investeeringud? Yhe variandina pakkusin ise, et loon ka ettevotte Eestis, laenan sinna regulaarselt raha ja investeerin edasi. Siis tekkis see mitteresidendi teema, mida ma pole veel läbi hammustanud, et kas see vb probleemiks osutuda. Teine variant on siis luua ettevote siin, kus praegu elan. Siin ma veel maksusysteemi jm nyansse veel tunnen vähe. Eestis veel hetkel pole ettevotetel TM, siin kus elan on. Ehk siis, oleks huvitav teada, kuidas sa oled endaseisukohast selle mitmes riigis investeerimise ära lahendanud.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ka mitte-residendina vöib Sul Eestis ettevöte olla. Minul on oma ettevötted nii Eestis kui Skandinaavias, kus elan. Küll aga likvideerisin ma jah kogu oma eraisiku portfelli Eestis, kuna see maksuraporteerimine oleks natuke tüütumaks läinud, kui ilma investeerimiskontota Eestis investeerimine - köik aktsiate ostud/müügid/dividendid pead siis lihtsalt elukohariigis deklareerima, mitte Eestis.

      Kustuta