laupäev, 14. aprill 2018

Väga tasuv hobi

Me peres keegi ei ole suurem asi mees- või naiskonna spordi harrastajad, aga individuaalspordialasid meeldib küll omas tempos harrastada ja hea meelega teeks seda suuremaski mahus, kui praegu. Aga nagu teada, igasugused peened spordialad eeldavad päris suuri kulutusi, mis minu kokkuhoiupoliitikaga väga ei sobi kokku.

Just ses osas saan täna kiita, et oleme viimastel aastatel harrastanud väga mõnusat ja säästliku eluviisiga hästi kokku sobivat spordiala, nimelt kettagolfi aka disc golf. Minu meelest lihtsalt üliäge, et disc golfi radasid järjest juurde tekib ja enamus neist tasuta kasutamiseks on. Ostsime kõigile pereliikmetele mõned aastad tagasi ühe kotitäie odavaid kettaid, ning viskame nendega siiani. Odavad kettad sobivad meile hästi, sest ketast heidame piisavalt halvasti, et mitte võistelda tahta, samuti poleks kaotus nii valus, kui mõni ketas kadunuks jääkski 😀 


Nii veedame kohe, kui lumi kadunud ja metsa all juba vähekenegi kõndida kannatab, pea iga nädalavahetuse metsas kettaid loopides. Seni on küll varbad veidi märjaks saanud ja kettad vahel suhteliselt sopaseks, aga lõbus on ikkagi. Eriti mõnus, kui tegemist pikemat sorti (18-34 korviga) rajaga, siis on tegevust terveks päevaks ja igav ei hakka. Võtame kaasa ka veepudeli ning võileivad või muu piknikumaterjali, ning päev värskes õhus on garanteeritult ülimõnus! 

Tänagi sai päev metsas jalutades mööda saadetud, ja nüüd vägev väsimus kallal. Ilm oli suurepärane, väljas vähemalt 15C sooja, päike ja imeline linnulaul. Tundub nagu idüll, siiski tulin metsast veidi vastakate tunnetega ära. Nimelt - minu piknikukott oli täis taarat. 3h metsas, ja suur kotitäis, ca 25 taarapurki või -pudelit vaja autosse tassida... 


Iseenesest ma vist peaks tänulik olema? Veetsin 3 tundi mõnusalt värskes õhus ja selle eest makstakse mulle veel paar eurot pealegi? Samas ma väga ei ole siiski rõõmus. Inimesed, mis teil viga on?? Kes läheb metsa, naudib avalikult kasutamiseks olevaid rekreatsioonialasid, ja tänulikkuse näitamise asemel s*ttab metsaaluse ära? Kuidas jaksab täiskasvanud meesterahvas* minna metsa, 5 täis õllepurki kaasas, neid vedada avatuna püstises asendis hoides pea kilomeetri jagu ilma et raske oleks, et siis visata metsa alla, sest tühja purki on nii raske tagasi autoni viia???

Väga vihaseks teeb. Aga mis seal ikka. Olen juba harjunud, et alati peab käekotis 5-6 kilekotikest vähemalt kaasas olema, et see kaaskodanikele "kingituseks" jäetud laga teiste järel kokku korjata. See taara eest saadud 0.1-0.2€ tasu ei ole ka minu jaoks mingi motivaator, kuid leian, et meie maakera on seda väärt, et igaüks meist annaks minimaalsegi panuse selle puhtana hoidmiseks. 

*kes arvab, et diskrimineerin siinkohal kedagi, võib minuga metsalagastajate vaatlusringile järgmisel nädalavahetusel näiteks tulla, mõnele discgolfi rajale. Lugege üle, mitut nais-discgolfarit näete õllepurkidega metsa all.

4 kommentaari:

  1. Eriti müstiline tüüp on minu jaoks veel need inimesed, kes loobivad sõidu pealt autost prügi välja. Selleks peab ju reaalselt lisapingutuse tegema, et aken avada ja kohvitops või burksikarp aknast välja pilduda. MIKS nad ei jõua sellega oodata näiteks järgmise tankla või kohvipeatuseni? Ja sellel pole ka mingit loogilist seost tarbimise lõpphetkega, sest näiteks Soomaal on sageli mingid mäkikarbid või statoili topsid kuskil keset teed ning lähim mäkk või tankla on nii kaugel, et vähemalt kohv peab olema küll ammu enne ära manustatud.

    VastaKustuta
  2. Väga lahe kuulda discgolfist ka investeerijate seast.
    Jutu jätkuks kirjutan, et ma ise olen juba mitu aastat harrastanud ning käin ka nädalamängudel/võistlustel.
    Siin kohal tahtsin ka mainida, et ostsin äsja "järelturult" kõigest paari euriga mitu ketast kokku (kõik suht uued või hea välimusega) ning juba suutsin ühe jõkke ära uputada. Samas pole isegi kettast kahju, sest paar kasutatud ketta eest pole just palju raha vs paarkümmend euri tutikat eest.

    Igatahes väärt hobi ja mulle väga meeldib discgolf.
    Edu ja palju holareid :D

    VastaKustuta