kolmapäev, 4. aprill 2018

Kogu tõde õppelaenust

Sattusin täna Pinsi Põlve kuu kokkuvõtet lugema, ja esiteks - *high five* - nii tubli töö! Väikeste kindlate sammukestega suurte võitude finantsvabaduse poole! Eriti innustav oli lugeda, et on teisigi, kes võtavad tõsiselt oma peaga analüüsi ja otsuste tegemist, mitte ei torma ummisjalu teiste sabas.

Teiseks pean tunnistama, et igasuguste koolituste osas olen mina skeptiline, mulle on tundunud, et Eestis on koolitused hirmus kallid, ja kipuvad pigem sellised jututubade stiilis monoloogid olema, mitte konkreetsed meetodid jms. Nii et ootan põnevusega, et ehk Pinsi Põlv jagab pärast ka muljeid! Ise ma loen lõputult investeerimisraamatuid, kuna neid saab raamatukogust tasuta laenutada ja omas tempos nö läbi proovida ja arvutada. Rääkimata sellest, et kokku hoitud raha omakorda kasvama panna. Kui raamatud otsa saavad, ja ikka mingit tarkust külge pole jäänud, siis vaatan edasi.

Kolmandaks aga jäi mul silma Pinsi Põlve otsus õppelaenu mitte maksta, sest et summa on nagunii hirmus pisike. Ee.. nojah.. ütlen ausalt, et minu arust on see tõepoolest absoluutselt igaühe enda otsus, ja ma kohe kindlasti ei kritiseeri seda valikut! KÜLL aga.. :D Küll aga tahaksin siinkohal sõna võtta teemal Eesti riik ja väljamaa pankade nuumamine noorte inimeste eduka tuleviku arvelt! See ajab mind lihtsalt niivõrd tigedaks.

Küsite miks? Ei küsi? Ma räägin ikka! Kas teate, kui palju on õppelaenu summa 2017/2018. õppeaastal? See on sõltuvalt õppeaasta pikkusest max 960€ või 1920€ eurot. Ütleme, et õpid täiskoormusega, augusti lõpust juuni keskpaigani, pmst 10 kuud aastas. Max õppelaen on siis 192€ kuus ja suveperioodil kaheks kuuks otsi lisasissetulek. Selle imelise diili saad, kui sul on välja pakkuda 2 rahakat käendajat ja oled nõus maksma 5% intressi aastas.



Kõigepealt - kes elab ära 192 € kuus? Isegi ühiselamus elades läheb üürile juba pea 50% sellest. Lisa juurde toit ja transport (vähemalt nädalavahetusel võiks ju koju saada?), hea oleks omada ka vähemalt mobiili, vahel harva mõni riidehilp osta, hügieenivahendid, ravimid jne. Aga kui on vaja veel ka õppevahenditele kulutada, õppimise jaoks arvuti osta jms? Muidugi on hea, kui tudengid õpivad kokkuhoidlikult elamist, aga sellis summaga ära elamine tundub olevat pigem närutamine, kui kokkuhoidlikkus. Millele teil õppelaen on kulunud ja kuidas tudengi-perioodil rahaliselt toime tulite?

Aga teiseks - need tingimused!? Õppelaen on ju tore ja lihtne vajadusel võtta, sest väidetavalt on see riiklikult tagatud. Ma küll täpselt ei tea, mida selle riikliku tagamise all mõeldakse, sest 2 käendajat või kinnisvara tagatis on nagunii vajalik?!?! Palju õnne, vaesest maakodust pärit tudeng suures linnas, kindlasti on ju sul hulk hea sissetulekuga laenuvabasid käendajaid varrukast raputada!


Ja siis kolmandaks see intress, mis on ulmeliselt suur ja muidugi hakkab kohe kogunema. Õppelaen on väidetavalt riiklikult tagatud madala intressiga laen, seega võiks eeldada, et vähemalt intress on riiklikult reguleeritud? Võibolla ongi reguleeritud, et pangad ikka piisavalt teeniks?!


Siis kui mina aastakümneid tagasi ülikoolis käisin, ja enamus laenud olid tõesti kirve intressiga, võis õppelaenu 5% intressi tõesti "madalaks" pidada. Aga ajad on ammu muutunud, tundub et riigil on oma reguleerimises midagi kahe silma vahele jäänud? Pangad loomulikult ei iitsata sel teemal, neile on tegemist ju erilise hõlptuluga. Lubage meenutada, et pankade jaoks on raha negatiivse intressiga, euribor on miinuses juba 2015. aastast saadik. Olgu see laenusumma kui väike tahes, 5% pangale kinkida tundub kuidagi eriti hull, eriti olukorras, kus nad paljalt laenu välja andmisest juba võidavad (sest kontol hoides maksaks pank ise intressi). Palju õnne, noor inimene, kes Sa oled 3-5 aastat tudengipõlves närutanud, ja hüppad ellu ning oma esimesele töökohale mõnusa suure telliskivikoormaga kukil. Sina oledki meie tulevik, riigi majanduskasvu ja põhjamaade pankade heaolu tagaja. Jah, loomulikult sobib pangale, et Sa seda laenu võimalikult pikalt, vähemalt 6-10 aastat tagasi maksad, 5% intressiga. Tee oma arvutused ise, miks..

Vaadates ringi meie põhjanaabrite juures, selgub, et ka kõigil teistel maadel on õppelaenu näol tegemist riiklikult reguleeritud ja tagatud laenudega. Küll aga jääb silma mingi huvitav tõsiasi, et sealsetel noortel paistab olevat oluliselt pisem kohustus pankasid nuumata. Soomlastel näiteks on õppelaenu intressiks 12-kuu euribor. Norrakad ei pea laenuintessi üldse maksma, kuni kool lõpetatud. Laenu tagasimaksmise ajal saab norra tudeng valida intressiks muutuva (hetkel 2.1%) või kuni 10a seotud intressi (ca 2.9%). Rootslastel on õppelaenu intressimääraks 2018. aastal 0.13%!
Laenusummad tunduvad kõigia neis riikides olevat sellised, millega reaalselt on võimalik ära elada, sh osa summast on selline, mida tudeng ei peagi tagasi maksma (nö toetus).
Ja laenu võtta on võimalik igal tudengil, hoolimata sellest, kas neil on rikkaid sugulasi käendajaks võtta või mitte. Riiklik tagatis ongi selleks, et tudeng ei peaks mingeid käendajaid otsima või tagatise puudumise tõttu hambaid varna riputama.

Igatahes mul tekkis just praegu tahtmine hakata tudengiks põhjamaades, võtta maksimummääras õppelaenu, ja panna see mõnuga kasvama. Isegi tähtajalisele hoiusele see õppelaen istutades teeniksin selle pealt. Ülikooli lõpetades ja esimesele töökohale astudes oleks aga juba seljatagune kindlustatud, selle asemel, et Eesti tudengi moodi mõttetu laenusumma eest metsikut intressimakset maksta järgmised 10 aastat, ja põhjamaade pankasid sellega nuumata.


Aga mida teha, et Eesti riigiisad oma saadud mandaati ja võetud kohustust tõsiselt võtaks, ja sellised riiklikult toetatud jamad lõpetaks?



2 kommentaari:

  1. Oo, milline au, keegi on pidanud mu kaagutamisi-sendiveeretamisi lausa arvustuse vääriliseks. Puudu on veel vaid noore penskari karikatuur. Vägev!

    Selle “riikliku tagamise” osas on mul paar sapist sõna lisada, et kui mina laenu võtsin, bakas ja magistris, siis oli “riiklikult tagatud” ka lubadus et pool õppelaenust maksab tagasi riik kui asuda riigiasutusse tööle. Enne kui ma korraliku töökoha jõudsin leida, tuli masu ja see lubadus unustati ära. Nii ma siis olingi avalikus sektoris tööl, aasta oli 2011, esimene palk oli 520 bruto ja lisaks anti igakuist 400 eurist stipendiumit. Otsustasin hakata õppelaenu tagasi maksma kuigi kohustust selleks veel ei olnud aga laen tundus odav maksta sest inflatsioon oli üle 3%, 2014 oli paar kuud kui see oli kaks korda kõrgem isegi, et nii või naa oleks sellest rahast ilma jäänud, mõtlesin ma. Midagi hinge taga ei olnud ja nii ta ongi läinud.

    VastaKustuta
  2. Ohhh, see ka veel, hea, et meelde tuletasid! Ma mäletan ka seda valusat laksu, riik on ikka see tüüpiline "hea mees, kes lubabki".
    Mul endal vedas selle ajastamisega tookord nii täpselt, et riik siiski kustutas mul õppelaenu kuni 5-aastase lapse eest. Samas aga võttis mindki see veidi vanduma, sest riik loomulikult keeldus kustutama kuidagi teisiti, kui ikka selle eriti pika graafiku järgi (8 aasta jooksul, kuna õppeaeg oli 4a). See aga tähendas, et kõik need 8a sain panka nuumata intressimaksetega, sest intressi tasumine jäi ikka minu kaela. Ma ise maksin enda laenuosa võimalikult kiiresti tagasi, et mitte intresse maksta, aga jah, riigiisadel on ilmselgelt käpad kuskil pangamasinates sees, et neid vaja seaduse abil nuumata lausa.

    VastaKustuta